3-1-1-3-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril 2001 3-1-1-3-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi vaatas
2. jaanuaril
3. a avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K. P. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu K. P. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega tunnistati K. P. KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi selles, et ta
7. märtsil
8. a eelneval kokkuleppel ja tegutsedes koos R. V.-ga lõi Tartu
9. Keskkoolis A. H.-d rusikaga näkku ja jalaga kõhtu. Seejärel varastas ta avalikult A. H. taskust arvuti väärtusega 130 kr ja koolikotist ühe ploki närimiskummi väärtusega 20 kr. Karistuseks mõisteti K. P.-le üks aasta vabadusekaotust. Mõistetud karistusest loeti kantuks vahi all viibitud aeg ajavahemikus
10. kuni
11. veebruarini
12. a ning kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati üksteist kuud ja kakskümmend kaks päeva vabadusekaotust. Kohus vabastas K. P. KrK § 47 alusel katseajaga üheks aastaks tingimuslikult karistuse kandmisest.
13. Tartu Maakohtu
14. juuni
15. a otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja Tanel Pürn apellatsioonkaebuse, milles taotles kohtuotsuse tühistamist ja K. P. õigeksmõistmist. Apellant leidis, et isegi siis, kui kaitsealuse tegu oleks tõendatud, ei arvestanud kohus karistuse mõistmisel kohtualuse isikut, kuritegude raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid asjaolusid.
16. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. oktoobri
18. a otsusega rahuldati apellatsioonikaebus osaliselt, Tartu Maakohtu
19. juuni
20. a otsus tühistati K. P.-le mõistetud karistuse osas ning talle mõisteti karistuseks rahatrahv viiskümmend päevamäära, so viissada krooni. MENETLUS RIIGIKOHTUS
21. Tartu Ringkonnakohtu
22. oktoobri
23. a otsuse peale esitas süüdimõistetu kaitsja T. Pürn kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist K. P.-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja KrK § 45 alusel kaheksa eelvangistuspäeva lugemist rahatrahvina mõistetud lõpliku karistuse hulka.
24. Riigikohtu istungil toetasid nii K. P. kaitsja kui ka riigiprokurör esitatud taotlust.
25. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab, et kaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-83-99 (RT III, 2000, 3, 28) on asutud seisukohale, et eelvangistuses viibitud aja arvestamata jätmine rahatrahvina mõistetava karistuse hulka tähendaks Põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise nõude rikkumist. Samuti on selles Riigikohtu lahendis märgitud, et kuna seadusandja ei ole KrK §-s 45 viidanud KrK §-le 43 lõikelise täpsusega, tuleb asuda seisukohale, et KrK § 45 kohaldamisel tuleks lähtuda ka KrK § 43 lg-s 4 sätestatud põhimõttest, et ühele vahi all viibitud päevale vastab kolm rahatrahvi päevamäära. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 5 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
26. Täpsustada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
27. oktoobri
28. a otsust ja arvata K. P.-le mõistetud karistuse hulka tema poolt ajavahemikus
29. kuni
30. veebruarini
31. eelvangistuses viibitud aeg, mis vastab 24 (kahekümne neljale) rahatrahvi päevamäärale ja määrata K. P. lõplikuks karistuseks 26 (kakskümmend kuus) rahatrahvi päevamäära (s.o kakssada kuuskümmend krooni).
32. Mõista K. P.-lt välja kohtukuluna riigituludesse kaitsjatasu advokaadi esinemise eest Riigikohtus summas 495 kr 60 s (nelisada üheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend senti). Kohtuotsus jõustub
33. jaanuaril
34. aastal, on lõplik ega ole edasikaevatav. Eesistuja: Ott Järvesaar Liikmed: Lea Kivi, Eerik Kergandberg