3-2-1-6-01

3-2-1-6-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a RAS Ookean (pankrotis) hagi AS Tallinna Sadam ja Eesti Vabariigi vastu Vabariigi Valitsuse
3. jaanuari
4. a määruse nr 2 Tallinna Merekalasadama üleandmise kohta seadusvastaseks tunnistamiseks, üleantud vara tagastamiseks pankrotivarasse ning säilimata vara eest rahalise hüvitise 9 955 955 krooni 94 sendi nõudmiseks pankrotivarasse. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas
5. jaanuaril
6. a kirjalikus menetluses läbi AS Tallinna Sadam kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
7. juuni
8. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-17/
9. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Linnakohus rahuldas RAS Ookean hagi osaliselt. Kohus jättis rahuldamata nõude tunnustada seadusevastaseks Vabariigi Valitsuse
10. jaanuari
11. a määrus nr 2 Tallinna Merekalasadama üleandmise kohta. Kohus rahuldas hagi selle määruse täitmiseks sõlmitud varade üleandmise protokollide kehtetuks tunnistamiseks, üleantud vara tagastamiseks hageja pankrotivarasse ning säilimata vara eest rahalise hüvitise 9 955 955 krooni 94 sendi sissenõudmiseks. Kohus tunnistas vara üleandmise protokollid PankrS § 43 lg 1 p 3 alusel kehtetuks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt leidis asjas tõendamist, et Eesti Kalatööstuse Rendikoondise "Eesti Kalatööstus" Tallinna Merekalasadama varad anti
12. jaanuari
13. a seisuga tasuta üle RE Tallinna Sadam Kopli Sadama bilanssi. Varade üleandmine toimus ajal, kui Eesti Kalatööstuse Rendikoondise "Ookean" võlgnevused võlausaldajate ees moodustasid üle 157 miljoni krooni. Riik kui vara omanik pidi olema teadlik hageja üha halvenevast majanduslikust olukorrast aastatel 1992-1993 ning oli seega teadlik asjaolust, et vara tasuta üleandmine kahjustab võlausaldajate huve. RAS Ookean pankrotimenetlus algas
14. augustil
15. a ja pankrot kuulutati välja
16. oktoobril
17. a. Vara anti üle lähikondsele, kuna nii vara üleandja kui vastuvõtja olid riigi omandisse kuuluvad juriidilised isikud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osaliselt ning jättis hagi rahuldamata. Samuti tühistas ringkonnakohus linnakohtu otsuse kohtukulude jaotamist käsitleva osa ning mõistis RAS-lt Ookean (pankrotis) AS Tallinna Sadam kasuks välja kohtukulu õigusabile 118 295 krooni. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel ei olnud linnakohtul õigust üleandmis-vastuvõtmistoimingutele hinnangu andmisel tugineda tsiviilseadustiku üldosa seadusele, kuna soorituse teostamise ajal see seadus ei kehtinud. Varade üleandmise protokoll ei ole tehing. Tehingu või õigustoimingu täitmiseks tehtud sooritust ei saa tsiviilkohtumenetluse korras kehtetuks tunnistada. Huvitatud isik saab vaidlustada tehingut, mitte tehingust tuleneva kohustuse täitmist. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt mõistab kohus pankrotivarasse kehtetuks tunnistatud tehingutega võlgniku omandist väljaläinud vara. Vaidlusalune vara ei ole kunagi hageja ega tema väidetava õiguseellase omandis olnud, mistõttu ei saanud see ka tema omandist väljuda. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused AS Tallinna Sadam palus kassatsioonkaebuses muuta ringkonnakohtu otsust ja mõista RAS-lt Ookean (pankrotis) AS Tallinna Sadam kasuks täiendavalt välja kohtukuluna apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1 183 580 krooni. TsMS § 231 lg 5 kohaselt peab kohus kohtuotsuse resolutsioonis märkima, kuidas ta jaotab kohtukulu. Kohtukulu on TsMS § 46 kohaselt riigilõiv, asja läbivaatamiskulu ja kassatsioonikautsjon. Ringkonnakohus mõistis välja küll kostja kulutused õigusabile, kuid ei võtnud seiskohta kostja makstud riigilõivu osas. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja põhjendatud ja vajalikud kohtukulud. Kostja taotles apellatsioonkaebuses kohtukulude jätmist hageja kanda. Kuna hagi jäeti rahuldamata täies ulatuses, siis on hagejalt kohtukulude väljamõistmine põhjendatud. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja ei pea kassatsioonkaebust õigeks ning vaidleb sellele vastu. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Apellatsioonikohtu otsust tuleb protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu muuta ning kolleegium saab ise asjas teha otsuse. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et hagi rahuldamata jätmisel peab hageja hüvitama kostja kohtukulud ja mõistis hagejalt TsMS § 61 alusel kostja kasuks välja õigusabikulu. Apellatsioonikohus ei võtnud kohtuotsuses seisukohta kostja apellatsioonkaebuse esitamisel makstud riigilõivu osas. Apellatsioonkaebuse esitamisel makstud riigilõiv on TsMS § 46 järgi kostja kohtukulu. Vastavalt TsMS §-le 60 lg 8 jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kohtukulud selle paragrahvi lõigetes 1-7 nimetatud alustel. Kohus mõistab TsMS § 60 lg 1 järgi poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Selle paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse TsMS § 60 lg 2 kohaselt ka siis, kui pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse. Pankrotimenetluses on pankrotihaldur riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 10 järgi vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise hagides riigilõivu tasumisest vabastatud ning kohus jättis tagasivõitmise hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 362 p 5, kolleegium o t s u s t a s: Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
18. juuni
19. a otsus ja mõista täiendavalt RAS-lt Ookean (pankrotis) välja AS Tallinna Sadam kasuks kohtukulu 1 183 580 (üks miljon ükssada kaheksakümmend kolm tuhat viissada kaheksakümmend) krooni. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. AS Tallinna Sadam kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Tallinna Sadam
20. juulil
21. a makstud kautsjon 11 853 (üksteist tuhat kaheksasada viiskümmend kolm) krooni 80 senti. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa