3-1-1-8-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 2. veebruaril 1999. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuis

§ 139

lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi; Ü.S., T.H., R.J.

§ 139

lg 2 p-de 1, 3 järgi ning R.P.

§ 203lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa A.J. ja R.P. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas; süüdimõistetu Ü.S. ja tema kaitsja Nikolai Kõiv; T.H. ja R.J. kaitsja vandeadvokaat Kalev Lill ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. I Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.J., Ü.S., T.H. ja R.J. anti kohtu alla

§ 139

lg 3 p 1 järgi selles, et nemad koos ja kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata K-nimelise isikuga tungisid ööl vastu

1. detsembrit
2. a V Maakonnas S vallas L Eriinternaatkooli, kust varastasid koolile kuulunud arvutikomplekte, printereid ja muid infotehnoloogilisi seadmeid; ravimeid ja muid esemeid 104 033.60 kr väärtuses ja A.H-le kuulunud esemeid 1802 kr väärtuses. R.P. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 203 lg 3 järgi selles, et ta võttis enda kätte ja turustas L Eriinternaatkoolist varastatud esemed. II Viljandi Maakohtu
3. juuni
4. a otsusega tuvastati A.J., Ü.S., T.H. ja R.J. süü võõra vara salajase varguse toimepanemises, samuti R.P. süü teadvalt kuritegelikul teel saadud vara hoidmises ja turustamises. Samas ei leidnud tõendamist, et L Eriinternaatkoolis toimunud salajane vargus toimus suures ulatuses. Kohus kvalifitseeris toimepandud varguse KrK § 139 lg 2 järgi ning kuritegelikul teel saadud vara hoidmise ja turustamise KrK § 203 lg 1 järgi. Varastatu väärtuse kindlakstegemisel lähtuti arvutikomplektide, printerite ja seadmete väärtuse puhul orienteeruvast turuhinnast, mistõttu varastatud esemete väärtus vähenes 33 868 kr võrra. Maakohus motiveeris oma seisukohta vannutatud audiitori arvamusega ja AS B poolt arvutitehnikale antud orienteeruva turuhinna arvestusega. Viljandi Maakohus leidis, et L Eriinternaatkoolilt varastatu väärtus oli 70 165.60 krooni. Kohtuotsusega mõisteti A.J. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ja karistati 2aastase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti Lääne Maakohtu
5. märtsi
6. a otsusega mõistetud ja kandmata karistus 3 päeva täielikult ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle 2 aastat ja 3 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Ü.S., T.H. ja R.J. mõisteti süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja neid karistati 2-aastase vabadusekaotusega KrK § 47 alusel 3-aastase katseajaga. L Eriinternaatkooli tsiviilhagi rahuldati osaliselt ning A.J-lt, Ü.S-lt, R.J-lt ja T.H-lt mõisteti solidaarselt välja kuriteoga tekitatud ja heastamata kahju 30 813 .30 krooni. Eriinternaatkooli tsiviilhagi 23 868 kr jäeti lahendamiseks ja läbivaatamiseks tsiviilmenetluse korras. A.H. tsiviilhagi rahuldati ja kohtualustelt mõisteti solidaarselt välja veel heastamata kahju 801 krooni. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Viljandi prokurör Agne Koks, kes taotles otsuse tühistamist kuriteo ebaõige kvalifikatsiooni, tsiviilhagi osalise läbivaatamata jätmise ja mõistetud karistuste leebuse tõttu. Apellatsioonprotestis väideti, et maakohus ei olnud õigustatud varastatud arvutitehnika väärtust hindama orienteeruvate turuhindade järgi, mis kehtisid vanade arvutite müümisel
7. a detsembris, vaid juhinduma konkreetsetest hindadest, mis esitati L Eriinternaatkooli poolt (vara soetusmaksumusest). Samuti leidis prokurör, et kohus ei ole motiveerinud miks rahuldati osaliselt L Eriinternaatkooli tsiviilhagi ning millest tuleneb läbivaatamata jäetud hagi summa. Apellant märgib, et kriminaalasjades, milles materiaalse kahju suurus mõjutab kuriteo kvalifikatsiooni ja karistust, ei saa rakendada KrMK § 270 sätteid ega jätta osaliselt tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilmenetluse korras. Prokurör taotles A.J., Ü.S., T.H. ja R.J. süüditunnistamist KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ning R.P. süüditunnistamist KrK § 203 lg 3 järgi ning kõigile kohtualustele vabadusekaotusliku karistuse mõistmist sanktsiooni piires. III Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. oktoobri
9. a otsusega tühistati Viljandi Maakohtu 5.juuni
10. a otsus osaliselt. Ringkonnakohus tühistas kohtualustelt L Eriinternaatkooli kasuks 30 813.30 kr solidaarse väljamõistmise ja 23 868 kroonise tsiviilhagi lahendamata jätmise tsiviilmenetluse korras. Kohtualustelt A.J-lt, Ü.S-lt, R.J-lt ja T.H-lt mõisteti solidaarselt välja 18 644 kr L Eriinternaatkooli kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega varastatu maksumuse osas, millest nähtuvalt ei ole tegemist suure varalise kahjuga. Otsuses viidati Asjaõigusseaduse § 29 lg-le 2, mille kohaselt asja harilikuks väärtuseks on selle keskmine müügihind (turuhind) ning asuti seisukohale, et pole alust kahelda AS B poolt antud turuhindade usaldusväärsuses. Kohtukolleegiumi arvates oli maakohus õigustatult lugenud põhjendatuks kohtualuste poolt kahju tekitamise 70 165.60 krooni, kuid samas jätnud põhjendamatult tsiviilmenetluse korras lahendamiseks 23 868 kr väljamõistmise. Prokuröri apellatsioonprotest jäeti rahuldamata. IV Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Protestis taotleb ta Viljandi Maakohtu
11. juuni
12. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. oktoobri
14. a otsuste tühistamist kuritegude ebaõige kvalifitseerimise ning sellega seoses kohaldatud karistusmäärade mittevastavusega nende liberaalsuse tõttu ning kriminaalasja saatmist uueks sisuliseks arutamiseks Viljandi Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioonprotestis leitakse, et Tartu Ringkonnakohtu otsuses sisalduv järeldus " ei ole alust kahelda AS B poolt antud turuhindade usaldusväärsuses " on oma sisult õige. Samas väidab prokurör, et: "probleemi olemus seoses arvutitehnika vargusega koolist seisneb selles, et peale varguse toimumist on kool esitanud varastatud esemete täieliku loetelu " nimetuse, koguse ja maksumuse, nii nagu need on soetatud ja koolis arvele võetud". Kassaatori arvates ei ole tegemist olukorraga, kus osale varastatud esemetele (arvutitehnikale) peaks väärtuse tuletama 40% amortisatsiooniga ja orienteeruva turuhinnaga. Ringkonnakohus on prokuröri arvates jätnud tähelepanuta apellatsiooniprotestis sisalduva väite, et kuna tegemist on kooli kui riigiasutusega, siis amortisatsiooninorm on kehtestatud vastavalt seadusele. Prokurör märgib, et kohtul ei olnud õigus raamatupidamiskohustuslikule koolile ette dikteerida nende piiratud kasutusega põhivarade amortisatsiooninormi ega tööiga. Kassaator nendib, et vannutatud audiitori arvamuse alusel arvutitehnika maksumuse ümberhindamine on kandnud vaid kohtu eksiteele viimise eesmärki varastatu tegeliku maksumuse vähendamist. Prokurör järeldab, et Viljandi Maakohus on kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega kohtualuste kuriteod alusetult ümberkvalifitseerinud KrK § 139 lg 2 ja § 203 lg 1 järgi ning sellega seoses on kohtualuste suhtes kohaldatud ka teo asjaolude ja isikuandmetele mittevastavat, liberaalset karistusmäära. V Kirjalikus vastuväites peab süüdimõistetu Ü.S. kaitsja vandeadvokaat N. Kõiv kassatsioonprotesti põhjendamatuks, mis tuleb jätta rahuldamata. Protestist ei nähtu, millist seadust on kohus rikkunud kuriteo ümberkvalifitseerimisel. Samuti on alusetu viidata kohtuotsuses motiivide puudumisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas esitatud kassatsioonprotesti ning kohtualuste kaitsjad, kelle arvamuse kohaselt protest ei kuulu rahuldamisele ja kohtulahendid tuleb jätta muutmata, l e i d i s:
15. Kohtueelsel menetlusel määrati L Eriinternaatkooli poolt esitatud õiendi (tl 23-25 I kd) alusel varastatud asjade väärtuseks 104 033.60 kr. Tulenevalt varastatu väärtusest süüdistati kohtualuseid salajase varguse toimepanemises suures ulatuses KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ja teadvalt kuritegelikul teel vara omandamises või turustamises suures ulatuses KrK § 203 lg 3 järgi. Kriminaalasja arutamisel
16. aprillil
17. a Viljandi Maakohtus vaidlustas kohtualuse Ü.S. kaitsja N. Kõiv varastatu väärtuse. Ta väitis, et varastatud esemete osas pole arvestatud kulumit ning nende esemete maksumuseks on võetud nende soetamismaksumus (bilansiline maksumus). Kaitsja viitas "Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirja" p-le 36, mille kohaselt tuleb puudujääkide korral võtta aluseks kehtivad turuhinnad. Samuti esitas ta AS B poolt koostatud hindamisakti, mille kohaselt koolist varastatud esemete turuväärtuseks oli 59 246.90 kr ning sellest tulenevalt taotles kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 139 lg 3 p-lt 1 KrK § 139 lg 2 p-dele 1 ja 3 (tl 77-79 II kd). Viljandi Maakohus, kontrollides L Eriinternaatkooli tsiviilhagi põhjendatust, pidas usaldusväärseteks audiitorarvamust ning AS B turuhindades antud hindamisakti ning käsitles neid tõenditena. Maakohus on motiveerinud, miks ta varastatu väärtuse arvestamisel arvestab lisaks kooli poolt väljastatud õiendile veel kaitsja poolt esitatud dokumente. Vastavalt KrMK § 48 lg-le 2 võivad faktilised andmed olla tuvastatud muude dokumentidega, milleks audiitorarvamus ja hindamisakt ka on. Prokurör või tsiviilhageja esindaja ei vaidlustanud maakohtus toimunud istungitel kaitsja poolt esitatud audiitorarvamust ja AS B koostatud hindamisakti ega püstitanud küsimust nende dokumentide usaldusväärsusest (kohtuistungi protokoll tl 82 ja tl 150 II kd). Ainukese väitena on apellatsioonprotestis märkus, et tuleks arvestada asjaoluga, et dokumendid esitas kohtualuse kaitsja. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et see märkus on asjakohatu ja ainetu. KrMK § 49 lg 2 kohaselt võivad tõenditena käsitletavaid andmeid esitada omal initsiatiivil kõik menetlusosalised ning asjaolu, et tõendi esitas omal initsiatiivil kaitsja ei muuda seda tõendit mitteusaldusväärseks. Protestides maakohtu lahendi apellatsiooni korras, oli prokuröril võimalus neid tõendeid vaidlustada ringkonnakohtus; vajadusel taotleda spetsialisti kaasamist või isegi ekspertiisi määramist. Riigikohtu kriminaalkolleegium kinnitab
18. detsembri
19. a otsuses Ü.J süüdistusasjas ja
20. septembri
21. a E.K jt süüdistusasjas väljendatud seisukohta, et võõra vara varguse kvalifitseerimisel tuleb lähtuda varastatud asja väärtusest, milleks on selle harilik väärtus, kui seaduses või tehinguga pole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse § 29 lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle keskmine müügihind (turuhind). Vastavalt KrMK § 50 lg-le 2 pole aga ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kõigil menetlusosalistel on õigus seaduses sätestatud korras vaidlustada kõiki kohtule esitatud tõendeid. Asjaolu, et prokurör või tsiviilhageja esindaja seda õigust I ja II astme kohtus ei kasutanud, ei anna alust väita, et kohtud on otsuse tegemisel aluseks võtnud mitteusaldusväärsed tõendid ja sellest tulenevalt kohaldanud mittekohaldamisele kuulunud seadust.
22. Prokuröri kassatsioonprotest ei kuulu rahuldamisele ka kohtualustele mõistetud karistuste tühistamise osas. Kassaator taotleb kohtualustele mõistetava karistuse karmistamist, lähtudes kuriteo kvalifikatsioonist ja süüdimõistetute isikuandmetest. Nõustudes, et toimepandud kuriteo raskusest ja süüdlase isikut iseloomustavatest andmetest sõltub kohtualustele mõistetav karistus, märgib Riigikohus, et protestis pole esitatud ainsatki motiivi, miks kohtualustele mõistetud karistus ei vasta toimepandud kuriteole ja isikuandmetele või millist seadust on maakohus karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud. Kuna Viljandi Maakohus on motiveerinud kohtualustele mõistetud karistusi ja prokuröri esitatud taotlus on põhistamata, siis puudub Riigikohtul seaduslik alus tühistada eelnevad kohtulahendid kohtualuste karistamises. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
23. Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. oktoobri
25. a otsus A.J., Ü.S., T.H., R.J. ja R.P. süüdistusasjas.
26. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.
27. Välja mõista A.J-lt kaitsjatasu 849.60 kr; R.P-lt 849.60 kr; T.H-lt 743.40 kr ja R.J-lt 743.40 kr riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub
28. veebruaril 1999 ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher