← Eesti

3-1-1-16-99

3-1-1-16-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. veebruaril
  2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. U. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 197 lg 2 ning § 203 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu V. U.-i kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. V. U. tunnistati Narva Linnakohtu
  3. aprilli
  4. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 197 lg 2 ning § 203 lg 1 järgi ja teda karistati KrK § 40 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega kaheks aastaks. Sellele karistusele liideti KrK § 40 lg 3 alusel Narva Linnakohtu
  5. oktoobri
  6. a ja
  7. veebruari
  8. a otsustega mõistetud kandmata karistused. Lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi järgi mõisteti vabadusekaotus kaheks aastaks ja kolmeks kuuks poolkinnises vanglas. Karistuse aja alguseks loeti
  9. juuni
  10. a. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi M. B., R. M., A. F., A. M. ja S. M., kelle osas kassatsioonkaebust ega "protesti esitatud ei ole. Narva Linnakohtu
  11. aprilli
  12. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti abiprokurör Marina Zagorets, kes vaidlustas muuhulgas ka V. U.-le KrK § 40 lg 3 alusel karistuse mõistmist, põhjendusega, et V. U. oli uue kohtuotsuse tegemise ajaks talle
  13. oktoobri
  14. a otsusega mõistetud karistuse täielikult ära kandnud. Samuti juhtis apellant tähelepanu asjaolule, et Narva Linnakohtu
  15. veebruari
  16. a otsusega tunnistati süüdi J. U. mitte aga V. U. Prokurör taotles V. U.-le lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel kaheaastase vabadusekaotuse mõistmist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  17. oktoobri
  18. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
  19. aprilli
  20. a otsus muuhulgas ka V. U.-le KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud karistuse osas. KrK § 45 alusel arvati kahe-aastase karistustähtaja hulka V. U.-i poolt eelvangistuses viibitud aeg - s. o ajavahemik
  21. juunist
  22. a kuni
  23. oktoobrini
  24. a. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jäi V. U.
  25. oktoobri
  26. a seisuga " seega arvates ringkonnakohtu otsuse tegemise päevast veel kanda karistust üks aasta seitse kuud ja kakskümmend üks päeva. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  27. oktoobri
  28. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokuröri asetäitja riigiprokuröri ülesannetes Jaan Naaber ja kassatsioonkaebuse süüdimõistetu V. U. Kassatsioonprotestis taotletakse seda, et tühistataks ringkonnakohtu otsus V. U. poolt kandmata karistusaja osas ning loetaks tema kandmata karistuseks seisuga
  29. oktoober
  30. a seitse kuud ja kakskümmend üks päeva vabadusekaotust. Prokuröri protestisleitakse, et ringkonnakohus on ilma prokuröri vastava taotluseta raskendanud põhjendamatult V. U.i olukorda - on alusetult pikendanud V. U.-i karistustähtaega, lugedes selle kandmise aja lõpuks
  31. juuni
  32. a. Kassaator märgib, et apellatsioonprotestis on ekslikult jäetud vaidlustamata Narva Linnakohtu otsuses V. U.-le märgitud karistuse kandmise aja algus. Nimelt oleks karistusaja alguseks pidanud olema
  33. juuni
  34. a asemel
  35. juuli
  36. a - seega päev mil V. U. tegelikult peeti kinni kahtlustatavana. Seega oli ringkonnakohtul õigus mõista V. U.-le kahe-aastane vabadusekaotus, mille lõpptähtaeg on
  37. juuni
  38. a. V. U. leiab oma kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on ekslikult aasta võrra pikendanud tema poolt kandmisele kuuluvat karistust ja taotleb vea parandamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, milles toetati kassatsioonprotestis sisalduvat taotlust, leidis: Nii kassatsioonkaebus kui ka -protest on põhjendatud ja need tuleb rahuldada. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ilmselt ekslikult pikendanud aasta võrra V. U.-i poolt kandmisele kuuluvat karistusaega. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonprotestis märgituga ka selles, et kuigi V. U.-i puhul oleks pidanud vahi alla pidamise tähtaega hakkama tegelikult arvestama
  39. juuli
  40. a, mitte aga
  41. juuni
  42. a seisuga, kuid kuna seda ei ole vaidlustatud apellatsioonprotestis, puudub vaidlustamise võimalus ka kassatsiooni korras. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
  43. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  44. oktoobri
  45. a otsuse neljas punkt, millega määrati kindlaks V. U.-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus.
  46. Lugeda KrK § 45 alusel V. U.-le mõistetud kaheaastase vabadusekaotusliku karistuse hulka tema poolt kohtueelse uurimise ajal vahi all viibitud aeg ning määrata arvates
  47. oktoobrist
  48. a V. U.-i poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 21 päeva (seitse kuud ja kakskümmend üks päeva) vabadusekaotust poolkinnises vanglas.
  49. Kassatsioonkaebus ja "protest rahuldada.
  50. Mõista välja V. U.-lt kohtukuluna riigituludesse kaitsjatasu summas 849 kr 60 s ( kaheksasada nelikümmend üheksa krooni ja kuuskümmend senti). Kohtuotsus jõustub
  51. veebruaril
  52. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.