3-1-1-21 -99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus
- veebruaril
- a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Ü. T. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu Ü. T. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Pärnu Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega tunnistati Ü. T. ja kaaskohtualune G. K. süüdi KrK § 139 lg 3 p 1 järgi. Ü. T.-le mõisteti karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust, millele liideti KrK § 40 lg 3 alusel osaliselt varasem kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 5 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Ü. T. ja G. K. mõisteti süüdi sissemurdmises AS A. tootmishoonesse Pärnu maakonnas X vallas ööl vastu
- juulit
- a ja sealt AS A. töövahendite, kohvi ja raha salajases varguses kokku 126249.70 krooni väärtuses ning sama aktsiaseltsi direktori T. K.-i isikliku vara salajases varguses kokku 6780 krooni väärtuses. Lisaks sellele lõhuti ja rikuti vara 12899.20 krooni maksumuses. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdimõistetud apellatsiooni korras. Ü. T. leidis, et varastatu kogus ja väärtus on liialdatud. Ta pidas end varguses süüdlaseks KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja taotles karistuse kandmise kohaks poolkinnist vanglat. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri
- a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu
- oktoobri
- a kohtuotsus Ü. T. karistuse kandmise koha osas ja määrati tema vabadusekaotuse kandmise kohaks poolkinnine vangla. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse on vaidlustanud süüdimõistetu Ü. T. Ta väidab, et varastatuks loetud esemed ei oleks sellises koguses mahtunud sõiduautosse ning esemete väärtuseks on ebaõiglaselt arvatud nende soetamisväärtus. Ise hindab ta oma käitumise vastavaks KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 tunnustele ja neid piire ületav osa tema süüdistusest tugineb oletustele. Kassaator juhib tähelepanu asjaolule, et Pärnu Maakohtu otsuses loetletud esemete väärtuste kogusumma arvutamisel on tehtud aritmeetiline viga. Nende esemete kogumaksumus on 117552 krooni ja 70 senti, mitte 126249 krooni ja 70 senti, nagu on varastatu väärtusena käsitletud kohtuotsuses. Ise peab ta varastatud esemete koguväärtuseks 45000 krooni ja KrK § 139 lg 3 p 1 inkrimineerimise tingimuseks 125000 krooni suurust vargusega tekitatud kahju. Oma kaalutlustele tuginedes taotlebki ta kuriteo ümberkvalifitseerimist ja kahju ulatusega seonduvate vastuolude arutamist tsiviilkohtupidamise korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu kaitsja, kes toetas kassatsioonikaebust ning prokuröri, kes toetas kassatsioonkaebuse rahuldamist arvutusvea parandamise osas ja muudele kaalutlustele vastu vaidles, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma
- detsembri
- a kohtuotsuses rõhutatult aktsepteerinud Pärnu Maakohtu
- oktoobri
- a otsuses väljendatud hinnanguid Ü. T. osavõtul toimepandud AS Aluplast vara grupilise suures ulatuses salajase varguse kohta. Õigusliku hinnangu andmisel on kohtud kattuvalt hinnanud tuvastatud faktilisi asjaolusid ning lähtunud kuriteo ulatuse piiritlemisel KrMK § 50 sätestatud alustel kontrollitud tõenditest. Võimalused varastatu väärtuse jätkuvaks konkretiseerimiseks likvideeris Ü. T. ise oma järgnenud tegutsemisega, müües varastatud esemed väidetult kohe kuriteo toimpaneku järel Tallinnas M. nimelisele isikule tegelikust väärtusest mitmekordselt odavama hinna eest. Asjakohane on aga kassaatori viide arvutusveale Pärnu Maakohtu
- oktoobri
- a otsuses. Kahe löökdrelli väljajäämine varastatud esemete loendist pidanuks vähendama ka varastatud esemete väärtuste kogusummat 8697 krooni võrra. Aritmeetilisi ebatäpsusi korrigeerides tulnuks Ü. T.-lt ja G. K.-lt kuriteoga tekitatud ja kindlustusfirma poolt hüvitamata jäänud kahju katteks välja mõista solidaarselt AS Aluplast kasuks mitte 17202.25 krooni, vaid 8505.25 krooni. Lähtudes Eesti Vabariigi seaduse "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni " kriminaalkoodeksi kehtestamise § 9 p-s 2 sätestatust on suure kahjuga tegemist siis, kui kuriteoga tekitatud materiaalne kahju ületab sajakordselt kuriteo toimepaneku ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalga) suuruse. Kuni
- jaanuarini
- a kehtinud miinimumpalk oli 845 krooni, seega KrK § 139 lg 3 p 1 inkrimineerimise aluseks olnud suures ulatuses varguse alampiir oli 84500 krooni. Seega ületas Ü. T. ja G. K. poolt toimepandud kuriteo ulatus tunduvalt nimetatud piiri ja õiguslik alus kuriteo ümberkvalifitseerimiseks puudub. Ülaltoodu alusel juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Tühistada Pärnu Maakohtu
- oktoobri
- a otsus Ü. T.-lt ja G. K.-lt solidaarselt AS A. kasuks 17202.25 krooni väljamõistmise osas ning Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri
- a otsus eelnimetatud otsuse muutmata jätmise osas.
- Välja mõista Ü. T.-lt ja G. K.-lt solidaarselt kuriteoga tekitatud ja heastamata kahju AS A. kasuks 8505 (kaheksa tuhat viissada viis) krooni ja 25 senti.
- Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
- Süüdimõistetu Ü. T. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Välja mõista Ü. T.-lt riigieelarve tuludesse kaitsjatasu 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni ja 40 senti. Kohtuotsus jõustub
- veebruaril
- a ning ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.