3-1-1-23-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus
- märtsil
- a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. F. ja O. K. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi. Kohtuistungist võtsid osa A. F. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch, O. K. kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. F., O. K. ja R. B. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi selles, et nad
- novembril
- a kella 10.10 paiku Rakveres X tn Ca hoovis, varjates oma nägu silmini tõstetud kraega ja pähe pandud parukaga, millega takistasid isiku tuvastamist, suunasid väljasirutatud käes olnud püstoli AS R. R. ökonomistile M. P.-le ning ähvardasid M. P. ja tema kõrval seisnud pearaamatupidajat T. K.-d vahetult nende elule ja tervisele ohtliku vägivallaga. Samas rebisid nad M. P. käest diplomaatkohvri koos 156285 krooniga ning tema käekoti koos selles olnud esemete, raha ja dokumentidega. Röövimisega tekitati kokku varaline kahju 160825 krooni. Koos röövitud varaga hoovist välja joostes tulistasid nad püstolist ühe korra õhku ning ähvardasid neid taga ajama asunud Taivo Kuivat vahetult tema elule ja tervisele ohtliku vägivallaga. O. K. anti kohtu alla süüdistatuna veel KrK § 207 lg 1 järgi selles, et ta
- novembril
- a ja
- novembril
- a kandis Tallinnas, Harju ja Lääne-Viru Maakonnas ilma relvaloata laskekõlblikku püstolit TT nr BRO 01191 koos 5 padruniga, rikkudes sellega Relvaseaduse §
- Lääne-Viru Maakohtu
- septembri
- a otsusega kvalifitseeriti eeltoodud röövimine kõigi kohtualuste osas ümber KrK § 140 lg 3 p 1 järgi. O. K. ja A. F. karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks kinnises vanglas. Süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi mõisteti O. K. õigeks. Sama otsusega mõisteti süüdi R. B., kelle osas kassatsioonkaebust esitatud ei ole. Kohus leidis, et T. K.-d ei saa selles kriminaalasjas käsitleda kannatanuna KrMK § 40 lg 1 mõttes, sest pole tõendatud kuritegeliku ründe sooritamine tema vastu ning lisaks sellele ei tekitatud talle moraalset, füüsilist ega varalist kahju. Hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis tuli kohus järeldusele, et eelnev kokkulepe vägivalla kasutamiseks kohtualustel puudus. Kohus leidis, et G. Z., kes on ülaltoodud röövimise eest juba süüdi mõistetud, väljus kokkuleppe raamidest ning relva olemasolust ja selle kasutamisest tema poolt antud kriminaalasja kohtualused teadlikud ei olnud. Lääne-Viru Maakohtu
- septembri
- a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse R. B. ja apellatsioonprotesti Lääne-Viru prokurör S. Pass. Esitatud protestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist ning O. K., A. F. ja R. B. süüdi mõistmist KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi. Prokurör taotles neid karistada kas sanktsiooni piires või alla alammäära KrK § 39 sätete kohaldamisega. Prokurör ei nõustunud oma protestis kohtu järeldusega, et kohtualuste eelnev kokkulepe ei sisaldanud vägivalla rakendamist röövimise ajal ning et T. K. pole antud asjas kannatanu KrMK § 40 mõttes. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a otsusega Lääne-Viru Maakohtu
- septembri
- a otsus osaliselt tühistati. O. K., A. F. ja R. B. tunnistati süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi ning neid karistati vastavalt kuueaastase vabadusekaotusega, viie-aastase vabadusekaotusega ja kolme-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Kriminaalkolleegium leidis, et maakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei ole vastavuses kriminaalasja faktiliste asjaoludega. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on tõendatud, et kõik kuriteost osavõtjad olid teadlikud püstoli olemasolust ning seega pole maakohtu seisukoht G. Z. täideviija ekstsessi kohta õige. Veel leidis ringkonnakohus, et püstoli vahetu suunamine kannatanutele on käsitatav ähvardusena kasutada nende suhtes vägivalda ning püstolilask tehti põgenemise hõlbustamiseks, mis võimaldaks kuriteo lõpule viia. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetud O. K. ja A. F. Mõlemad kassaatorid taotlevad ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning Lääne-Viru Maakohtu otsuse jõussejätmist. O. K. leiab oma kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on rikkunud KrMK § 50 ja § 274 lg 3 sätteid ning lisaks sellele on kohtuotsus motiveerimata. A. F. kassatsioonkaebuse kohaselt kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele selles sisalduvate järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele ning kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kassaator leiab, et pole põhjendatud tema süüdimõistmine üksnes G. Z. eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütluste põhjal. Samas ei nõustu A. F. T. K. kannatanuks tunnistamisega ning G. Z. tegevuse mittekäsitlemisega täideviija ekstsessina. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsjad, kes taotlesid kassatsioonkaebuste rahuldamist ja prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a otsus on vastuoluline ja küllaldaselt motiveerimata, mistõttu kuulub tühistamisele. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, sest selle kirjeldavmotiveerivas osas on jõutud järeldusele, et röövimise toimepanemisel kasutas püstolit O. K., kuid samal ajal süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi, s. o ebaseaduslikus tulirelva ja laskemoona kandmises on O. K. õigeks mõistetud. Jääb arusaamatuks, kes süüdimõistetutest kasutas relva röövimise käigus ja seetõttu ei saa lahendada ka küsimust, kas relva kasutaja tegutses kooskõlas eelneva kokkuleppega või oli tegemist täideviija ekstsessiga. Ringkonnakohus ei ole oma otsuses motiveerinud, miks ta ei pea usaldusväärseks R. B. ja T. K. ütlusi selle kohta, et relv oli kallaletungi ajal G. Z., mitte aga O. K. käes. Sellega on rikutud KrMK § 274 p-s 3 sätestatud nõuet, et kohtuotsuses näidatakse motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt ühtedele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Kui kohtuotsusest ei saa üheselt teada, kelle käes oli röövimise ajal relv,on rikutud kohtualuste kaitseõigust ja selline otsus ei ole seaduslik. Kuigi Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsust ei ole vaidlustatud R. B. suhtes, kuulub ringkonnakohtu otsus AKKS § 49 lg 4 alusel tühistamisele ka tema suhtes, sest samad menetlusnormide rikkumised esinevad kõigi süüdimõistetute osas. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja 2, § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
- Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a otsus A. F., O. K. ja R. B. süüdistusasjas KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi.
- Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
- A. F. ja O. K. kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
- Välja mõista A. F.-lt 1274.40 krooni ja O. K.-lt 1274.40 krooni kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub
- märtsil
- a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.