← Eesti

3-1-1-27-99

3-1-1-27-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. märtsil
  2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. V. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa M. V. ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, kannatanu E. R. ja riigiprokurör Marge Püss.
  3. M. V. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 204 lg 1 järgi selles, et tema
  4. oktoobril
  5. a kella 16.15 ajal, juhtides Tartu Maakonnas P-R maantee 31,2 kilomeetril sõiduautot VAZ 2103 registrimärgiga X, rikkus Liikluseeskirjade punkti
  6. Ta sõitis ettevaatamatult peateele, kus põrkus kokku sõiduautoga Volvo 345 registrimärgiga X, mida juhtis K. O. Liiklusõnnetuse tagajärjel said rasked kehavigastused K. O. ning M. V. autos istunud E. R. Kriminaalasjas esitas X Haigekassa tsiviilhagi 15 107 kr ja 80 s E. R. ja K. O.-le osutatud raviteenuste eest ning E. R. esitas tsiviilhagi 3700 krooni temale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju heastamiseks. Tartu Maakohtu
  7. novembri
  8. a otsusega mõisteti M. V. KrK § 204 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi ühe-aastase katseajaga. KrMK § 269 lg 4 alusel jättis maakohus kannatanu E. R. poolt kohtualuse vastu esitatud tsiviilhagi 3700 krooni nõudes läbi vaatamata. X Haigekassa tsiviilhagi rahuldati ning M. V.-lt mõisteti tsiviilhageja kasuks välja 15107 krooni ja 85 senti. Kohus tugines E. R. tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  9. mai
  10. a otsuses A. K. ja H. K. asjas (RT III 1996, 20, 280) väljendatud seisukohale, et liiklusõnnetuses süüdlane kohustusliku kindlustusvõtjana on liikluskahju tekitamise eest oma tsiviilvastutuse kindlustanud ja liiklusõnnetuses kannatanu saab temalt sisse nõuda ainult seda kahju, mis on jäänud kindlustusseltsi või Liikluskindlustuse Fondi poolt hüvitamata. Sellest tulenevalt ei saa kohus ilma kindlustust tsiviilkostjana kaasamata lahendada tsiviilhagi küsimust KrMK § 263 lg 1 p 12 mõttes.
  11. Esitatud apellatsioonkaebuses palus M. V. kaitsja Kuuno Tombak Tartu Maakohtu
  12. novembri
  13. a otsus osaliselt tühistada, teha uus otsus ning jätta M. V. vastu esitatud E. R. ja X Haigekassa tsiviilhagid rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  14. jaanuari
  15. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu
  16. novembri
  17. a otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, tuli ringkonnakohus järeldusele, et maakohtu otsus tsiviilhagide osas on põhjendatud ja õige. Kriminaalkolleegiumi otsuses märgitakse, et M. V. tekitas kuriteoga X Haigekassale varalise kahju, sest viimane oli vastavalt Ravikindlustuse seaduse §-le 12 lg 1 ning raviasutusega sõlmitud lepingule kohustatud tasuma E. R. ja K. O. ravikulud X Haiglale. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti tunnustanud X Haigekassa tsiviilhagi ning käsitlenud teda varalist kahju kannatanud isikuna KrMK § 41 lg 1 ja § 114 lg 2 mõttes.
  18. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas süüdimõistetu kaitsja K. Tombak kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb M. V. suhtes tehtud kohtuotsuste tühistamist tsiviilhagisse puutuvas osas ja palub teha uue otsuse, millega jätta E. R. ja X Haigekassa põhjendamatud tsiviilhagid rahuldamata. 3.1 Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus on ebaõige Liikluskindlustuse seaduse § 1 lg 2, § 4 lg 1 ning § 34 lg 3 sätete väära tõlgendamise tõttu. Väite põhistamisel viitab kaitsja Riigikohtu
  19. mai
  20. a otsusele nr 3-2-1-71-96, mille kohaselt võib kannatanu süüdlaselt sisse nõuda ainult seda kahju, mida ei ole kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond talle hüvitanud. 3.2 Kassatsioonkaebuses leitakse, et kuna M. V. vastu esitatud tsiviilhagid ei ületanud liiklusõnnetuse ajal kehtinud kahju hüvitamise piirmäärasid (Vabariigi Valitsuse määrus nr 477
  21. detsembrist
  22. a), siis kuuluvad käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid täies ulatuses hüvitamisele kindlustusandja, mitte süüdlase poolt. Siinkohal juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et kumbki tsiviilhageja ei ole hüvitustaotlusega kindlustusandja poole pöördunud, kuid see ei anna alust panna tsiviilhagide hüvitamise kohustust M. V.-le.
  23. Kassatsioonkaebusele esitas kirjalikud vastuväited X Haigekassa direktor V. S., kes peab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Vastuväites tuginetakse Ravikindlustusseaduse § 12 lg-le 1, mille kohaselt tasub kindlustatu ravikulud raviasutusele haigekassa. Haigekassa arvates ei saa Liikluskindlustuse seaduse § 20 lg"te 1 ja 4 ning § 22 alusel esitada tsiviilhagi liikluskindlustuse andja vastu ning seega on kannatanute ravikulud kohustatud X Haigekassale hüvitama M. V.
  24. Riigikohtu istungil toetas vandeadvokaat K. Saavo esitatud kassatsioonkaebust ning taotles E. R. tsiviilhagi läbivaatamata jätmist ning X Haigekassa tsiviilhagi rahuldamata jätmist kassatsioonkaebuses toodud motiividel. Kannatanu E. R. seletas, et tema on loobunud haginõudest M. V. suhtes ja ka tsiviilkohtumenetluse korras süüdlaselt kahju heastamist ei nõua. Riigiprokurör M. Püssi arvates tuleb Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsused osaliselt tühistada X Haigekassa tsiviilhagi rahuldamise osas. Kriminaalasi kuulub tagasi saatmisele haigekassa tsiviilhagi osas uueks sisuliseks arutamiseks Tartu Maakohtule, sest asja arutamise juurde pole tsiviilkostjana kaasatud kindlustusseltsi. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste seletused, l e i d i s:
  25. M. V. süüdistusasjas KrK § 204 lg 1 järgi on X Haigekassa esitanud kohtualuse vastu tsiviilhagi 56 290.05 krooni (tl 85). Nimetatud summa koosneb E. R., M. V. ja K. O. raviteenustest ja haigushüvitustest (tl 75). Kohtueelsel menetlusel on X Haigekassa tunnistatud tsiviilhagejaks 14 064.85 kr ulatuses E. R. ravikulude osas (tl 53) ja 1043 kr ulatuses K. O. ravikulude osas (tl 56).
  26. E. R.on esitanud M. V. vastu tsiviilhagi 18 700 kr ulatuses, taotlusega heastada nii materiaalne kui ka moraalne kahju. Hagiavalduse kohaselt seisneb materiaalne kahju " 3700 krooni, liiklusavarii käigus hävinenud riiete ja jalanõude maksumuses; ravimite maksumuses; haigusega seotud hoolduskuludes ja abitööjõu kasutamises; transpordikuludes arsti juures käimisel; majakatuse remontimise kuludes. Moraalne kahju 15 000 krooni on hageja väitel tekitatud temale seoses püsivate piirangutega tema tegevuses ja elukorralduses. Ta pole võimeline normaalselt liikuma ega suuda hoolitseda oma 57-aastase ema ja kodu eest. Teda vaevavad pidevalt valud ning ta tunneb end alaväärtusliku inimesena.
  27. Tartu Maakohtu
  28. novembri 1998.a istungist X Haigekassa esindaja osa ei võtnud. Maakohus leidis motiveerimatult, et X Haigekassa tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning mõistis M. V.-lt välja 15 107.85 kr X Haigekassa kasuks (tl 143-144). Samas otsuses asus kohus aga seisukohale, et: "kohus ei saa ilma kindlustust tsiviilkostjana kaasamata lahendada KrMK § 263 lg 1 p 12 järgi küsimust, kas rahuldada tsiviilhagi, kellelt, kelle kasuks ja missuguses summas. Kindlustuse kaasamine kriminaalkohtumenetlusse tsiviilkostjana seondub vahetult kannatanu tsiviilhagi lahendamisega. Seega jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata KrMK § 269 lg 4 alusel."(tl 143). Otsuse resolutiivosast nähtub, et sel põhjendusel jäeti läbi vaatamata E. R. tsiviilhagi 3700 krooni ulatuses. Moraalse kahju heastamise nõudest loobus kannatanu ise kohtuistungil.
  29. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, nõustudes Tartu Maakohtu järeldustega tsiviilhagide osas, ei kõrvaldanud maakohtu otsuses esinevat sisulist vastuolu ega selgitanud välja, miks motiveerimatult rahuldati X Haigekassa tsiviilhagi.
  30. Liiklusõnnetuse protokollist nähtub, et M. V.-l oli liikluskindlustus(tl 4). Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKS) § 1 lg 2 kohaselt on liikluskindlustuse kindlustusobjektiks tsiviilvastutus, mis kaasneb sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima volitatud isiku (kindlustatu) poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega. Seadus ei erista füüsilist või juriidilist isikut, samuti ei sätestata, et sõidukijuhi kriminaalvastutusele võtmisel tema tsiviilvastutus pole kindlustatud. LKS § 4 määratleb liikluskahjuna isiku-või varakahju, mis on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel sama paragrahvi
  31. lõikes nimetatud tingimustel, olenemata kahjukannatanu osalemisest liiklusõnnetuses. LKS § 19 lg 2 kohaselt on isikukahjuks ajutisest töövõimetusest tulenev kahju; püsivast töövõimetusest tulenev kahju; kannatanu ravikulud ja surmaga lõppenud liiklusõnnetusest tulenev kahju. Ravikindlustusseaduse § 105 lg 6 p 3 alusel on haigekassal õigus sisse nõuda liiklusõnnetuse tõttu kohustusliku ravikindlustusega hõlmatud isikule ravikindlustuse eelarve vahenditest makstud hüvitised ja osutatud raviteenuste maksumuse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui kohustusliku ravikindlustusega hõlmatud isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.
  32. Riigikohtu kriminaalkolleegium kinnitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  33. novembri
  34. a otsuses L. B. süüdistusasjas KrK § 204 lg 1 järgi (RT III 1997, 33, 346) ja tsiviilkolleegiumi
  35. mai
  36. a otsuses A. K. hagis H. K. vastu 40 619 kr nõudes (RT III 1996, 20, 280) väljendatud seisukohti, mille kohaselt liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju (nii isiku- kui ka varakahju) hüvitab kannatanule (nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule) kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond. Liiklusõnnetuses on süüdlane kohustusliku kindlustusvõtjana liikluskahju tekitamise eest oma tsiviilvastutuse kindlustanud, mistõttu temalt võib sisse nõuda ainult seda kahju, mida ei hüvitanud kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond.
  37. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kriminaalasjas puuduvad vajalikud andmed, mille alusel saab täpselt kindlaks määrata X Haigekassa tsiviilhagi suurust, samuti seda, kellelt hagi tuleb sisse nõuda, kuulub X Haigekassa tsiviilhagi läbivaatamisele tsiviilmenetluse korras. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja KrMK §-st 270, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  38. Tühistada Tartu Maakohtu
  39. novembri
  40. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  41. jaanuari
  42. a otsused M. V.-lt 15 107.85 kr X Haigekassa kasuks väljamõistmise osas.
  43. Jätta X Haigekassa tsiviilhagi läbi vaatamiseks tsiviilmenetluse korras.
  44. Kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt, kassatsioonkautsjon tagastada. Otsus jõustub
  45. märtsil
  46. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Ott Järvesaar, Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.