3-1-1-29-99

3-1-1-29-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. S. õigeksmõistmises KrK § 133 järgi. Kohtuistungist võtsid osa M. S. kaitsja vandeadvokaat Simon S. Levin, kannatanu A. R. ja tema esindaja vandeadvokaat Jaan Tedder ning riigiprokurör Marge Püss. M. S. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 133 järgi selles, et tema ajavahemikul 15.-
2. september
3. a tegutsedes kinnisvarafirma M. ja Co ning E. P. nimel, ilma seadusliku aluseta, s.o kohtuotsuseta, organiseeris ja tõstis ebaseaduslikult välja A. R.-i koos perekonnaga elamispinnalt asukohaga Tallinnas X, millega rikkus Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-ga 33 ja Elamuseaduse §-ga 41 garanteeritud õigust eluaseme puutumatusele. Tallinna Linnakohtu
4. novembri
5. a otsusega mõisteti M. S. süüdistuses KrK § 133 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Linnakohtu otsuse kohaselt puudus M. S.e teos KrK §-s 133 ettenähtud kuriteo subjektiivne külg, sest ta täitis oma ametiülesandeid kinnisvarafirma M. ja Co juhatuse korralduse alusel. Kannatanu A. R.-i poolt esitatud tsiviilhagi summas 142 301 krooni jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna prokurör Dilaila Nahkur, kes taotles M. S. süüdimõistmist KrK § 133 järgi ning tema karistamist rahatrahviga 50 päevamäära ulatuses. Apellatsioonprotestis taotleti linnakohtu otsuse tühistamist selles sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Kannatanu apellatsioonkaebuses taotleti M. S.-i õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Apellatsioonprotestile ja -kaebusele esitasid õigeksmõistetu M. S. kaitsjad vandeadvokaadid Aadu Luberg ja Simon S. Levin vastuväited, milles taotlesid linnakohtu õigeksmõistva otsuse muutmatajätmist. Kaitsjate arvates on kohtuotsus motiveeritud ning selles sisalduvad järeldused vastavad faktilistele asjaoludele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. jaanuari
7. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
8. novembri
9. a otsus osas, millega jäeti tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Esitatud apellatsioonprotest rahuldati osaliselt, kuid apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. M. S. süüküsimuse otsustamisel nõustus kriminaalkolleegium linnakohtu järeldusega, et tema teos puudub kuriteokoosseis. Ringkonnakohus asus samuti seisukohale, et M. S. ei olnud teadlik oma tegevuse seadusevastasusest ning seega kuriteo subjektiivne külg puudub. Kriminaalkolleegium nõustus linnakohtu seisukohaga, et M. S., täites palgalise töötajana aktsiaseltsi juhatuse korraldust, tegutses Asjaõigusseaduse alusel omaabi korras. Küll aga leidis ringkonnakohus, et linnakohus on teinud vea tsiviilhagi küsimuse otsustamisel. Vastavalt KrMK § 5 lg 1 p 2 ja § 269 lg 2 sätetele tuleb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel jätta kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Kassatsioonprotestis taotleb Riigiprokuröri asetäitja riigiprokuröri ülesannetes Jaan Naaber Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. jaanuari
11. a õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ning kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassatsioonprotestis ei nõustu prokurör mõlema kohtu seisukohaga tahtluse mõiste tõlgendamise osas. Lisaks sellele leiab kassaator, et M. S. tegutsedes küll juriidilise isiku pädeva organi, s.o juhatuse otsuse alusel, pani toime teadvalt seadusevastase teo ning peab selle eest vastutama seaduses ettenähtud korras. Kannatanu A. R. kassatsioonkaebuses taotletakse samuti Tallinna Ringkonnakohtu eeltoodud otsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kannatanu kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus motiveerimata ning M. S.-i tegevusele antud õiguslik hinnang on väär. Kannatanu on jätkuvalt seisukohal, et M. S.-i tegude tagajärjel tekitati talle ja tema perele suur moraalne ning varaline kahju, mille hüvitamise kohustust ei ole siiani ükski asjaomane instants täitma asunud. M. S.-i kaitsjate vandeadvokaatide A. Lubergi ja S. S. Levini poolt esitatud vastuväidetes kassatsioonkaebusele ja -protestile taotletakse jätkuvalt jätta M. S.-i suhtes tehtud kohtulahendid muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. jaanuari
13. a otsus, millega jäeti sisuliselt muutmata Tallinna Linnakohtu õigeksmõistev kohtuotsus, kuulub tühistamisele ning kassatsioonprotest ja -kaebus kuuluvad rahuldamisele.
14. Kui piiratakse isiku põhiõigusi (milleks kahtlemata on kodu puutumatus), tuleb küsimuse lahendamisel lähtuda eelkõige põhiseadusest. Igaühe kodu puutumatus on garanteeritud põhiseaduse §-s 33 ja Elamuseaduse §-s
15. Kodu puutumatuse jämedamaid rikkumisi on ebaseaduslik elamispinnalt väljatõstmine. Riigikohtu kriminaalkolleegium kinnitab
16. septembri
17. a otsuses A. S. süüdistusasjas KrK § 133 järgi väljendatud seisukohta, et elamispinnalt väljatõstmine on ebaseaduslik kui seda tehakse ilma õigusliku aluseta. Sellesse õiguslikku alusesse peab obligatoorselt kuuluma ka jõustunud kohtuotsus. Ilma jõustumata kohtuotsuseta väljatõstmine on alati omavoliline ja ebaseaduslik. Elamuseaduse § 63 kohaselt lahendavad elamuvaidlusi vastavalt tsiviilseadusandlusele kohus ja teised selleks volitatud riigiorganid. Elamispinnalt väljatõstmist reguleerib aga Täitemenetluse seadustik, kus määratakse kindlaks nii nõudja kui väljatõstetava õigused ja kohustused.
18. KrK §-s 133 sisalduv kuriteokoosseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust. Tahtlus on otsene või kaudne. KrK § 8 lg 2 kohaselt on tahtlus otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest. Käesolevas kriminaalasjas eeldab otsene tahtlus seda, et süüdlane pidi kindlalt teadma, et tal ei ole õigust elanikku välja tõsta. Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, mille saabumisega loetakse tegu lõpule viiduks ja kuigi ta ei soovi seda tagajärge, möönab teadlikult selle saabumist. Käesolevas kriminaalasjas tähendaks kaudne tahtlus seda, et piisabkui süüdlane möönis oma tegevuse ebaseaduslikkuse võimalust ja leppis sellega. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et kohtute seisukoht, nagu saaks ebaseaduslik väljatõstmine toimuda üksnes otsese tahtlusega, ei ole õige M. S., tuginedes aktsiaseltsi juhatuse ja juristi arvamusele, et väljatõstmine on õigustatud ka omaabi korras Asjaõigusseaduse § 41 lg 1 alusel, kahtles sellise arvamuse seaduslikkuses: 1) olles oma töö iseloomu tõttu kohustatud tundma seadust ja kohtupraktikat; 2) teades, et Tallinna Linnakohtu menetluses on tsiviilasi kannatanu suhtes elamuvaidluse küsimuses ja kohtuotsust selles vaidluses veel tehtud ei ole; 3) küsides politseilt jt õigusasutustelt arvamust kujunenud olukorras kodaniku elamispinnalt väljatõstmise seaduslikkuse kohta ning saades vastuse, et väljatõstmine võib toimuda üksnes kohtuotsuse alusel - pidi M. S. vähemalt möönma, et talle soovitatud omaabi korras väljatõstmine võib olla ka ebaseaduslik. Vaatamata sellisele arusaamisele ta organiseeris ja viis läbi väljatõstmise, pannes seega toime kuriteo kaudse tahtluse vormis. Kuriteo kvalifitseerimine KrK § 133 järgi ei sõltu kuriteo motiivist või eesmärgist. Neid võib arvestada üksnes karistuse mõistmisel. Ringkonnakohtu väide, et M. S. "ei soovinud seadust rikkuda" ei oma tähtsust kuriteokoosseisu olemasolu või puudumise sedastamisel. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
19. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
20. jaanuari
21. a ja Tallinna Linnakohtu
22. novembri
23. a kohtuotsus M. S. õigeksmõistmises KrK § 133 järgi.
24. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.
25. Kassatsioonprotest ja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Otsus jõustub
26. märtsil
27. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher