3-1-1-30-99

3-1-1-30-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Aleksander Moskaljov"i süüdistuses KrK § 2074 ja õigeksmõistmises KrK § 202 järgi. Kohtuistungist võtsid osa A. Moskaljovi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja riigiprokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu
3. detsembri
4. a otsusega mõisteti A. Moskaljov süüdi KrK § 2074 ja KrK § 202 järgi ning teda karistati kummagi kuriteo eest vabadusekaotusega kaheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kolme-aastase katseajaga. A. Moskaljov mõisteti KrK § 2074 järgi süüdi selles, et ta
5. a omandas kindlakstegemata isikult Harku külas asuvas garaa"is lõhkeseadeldise koos juhtmete ja detonaatoriga. Kuni
6. augustini
7. a hoidis ta eeltoodud esemeid enda korteris aadressil Tallinn Pelguranna 47-
9. augustil
10. a kella 13.00 paiku andis A. Moskaljov selle lõhkeseadeldise üle alaealisele Roman "irnõhile.
11. augustil
12. a kell 00.30 Tallinnas Pelguranna 21 asuva maja hoovis lõhkas Roman "irnõh koos A. Ma"ini ja V. Razumoviga selle lõhkeseadeldisega sõiduauto VAZ 2101 riikliku numbrimärgiga 636 AEH, tekitades auto valdajale Igor Terzjanile materiaalse kahju 8000 krooni. Süüdistuses KrK § 202 järgi mõisteti A. Moskaljov süüdi selles, et ta tõmbas kuritegevusele kaasa alaealised R. "irnõhi, A. Ma"ini ja V. Razumovi. Tallinna Linnakohtu
13. detsembri
14. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna linnaprokurör Z. Morozova. Nõustudes A. Moskaljovi süüdimõistmisega KrK § 2074 järgi, taotles ta kohtualusele selle kuriteo eest mõistetud karistuse karmistamist. Prokurör ei nõustunud A. Moskaljovi süüdimõistmisega KrK § 202 järgi ning taotles tema õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Samuti ei nõustunud prokurör linnakohtu järeldusega, mille kohaselt A. Moskaljov oli teadlik sellest, et andis alaealisele üle just lõhkeseadeldise ning tõmbas sellega teda kaasa KrK §-s 2074 ettenähtud kuriteo toimepanemisele. Prokuröri arvates ei arvestanud linnakohus asjaolu, et lõhkeseadeldise üleandmine on iseenesest KrK § 2074 üks koosseisu tunnuseid, mille esinemisel võib üldse kriminaalvastutus järgneda. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. jaanuari
16. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu eeltoodud otsus A. Moskaljovi süüdimõistmises ja karistamises KrK § 202 järgi ning karistuste liitmises KrK § 40 alusel. A. Moskaljovi karistuseks KrK § 2074 järgi mõisteti 2 aastat vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi 3 aastase katseajaga. Süüdistuses KrK § 202 järgi mõisteti A. Moskaljov õigeks, kuid mitte apellatsioonprotestis toodud motiividel. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse kohaselt nähtub kriminaalasja materjalidest, et R. "irnõh ei olnud sel päeval, mil A. Moskaljov andis talle lõhkeseadeldise üle, kriminaalvastutuse eas ning see asjaolu välistab A. Moskaljovi süüdimõistmise KrK § 202 järgi. Selle otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokuröri asetäitja riigiprokuröri ülesannetes Jaan Naaber, kes vaidlustas A. Moskaljovi õigeksmõistmise motiivid süüdistuses KrK § 202 järgi. Kassatsioonprotestis taotletakse A. Moskaljov süüdistuses KrK § 202 järgi õigeks mõista apellatsioonprotestis näidatud motiividel. Prokurör leiab, et kuriteole, mille koosseisuline element on lõhkeseadeldise üleandmine, ei saa KrK § 202 mõttes kaasa tõmmata isikut, kellele lõhkeseadeldis üle antakse. Samas ei nõustu kassaator sellega, et linnakohus on otsuse tegemisel muutnud KrK § 202 järgi esitatud süüdistuse faabulat ning täpsustanud, millise kuriteo toime panemisele R. "irnõhhi kaasa tõmmati. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära kaitsja, kes taotles ringkonnakohtu otsus muutmata jätmist ja prokuröri, kes toetas kassatsioonprotesti selles toodud motiividel, leidis Kriminaalasja materjalidest nähtub, et
17. augustil
18. a esitati A. Moskaljovile süüdistus KrK § 2074 järgi. Süüdistatavana vastutusele võtmise määruse kirjeldava osa lõpus on lause "Peale selle pani Aleksandr Moskaljov toime EV KrK prg. 202 ettenähtud kuriteo, kuna tõmbas alaealisi kaasa kuritegevusele." Samasugune formulatsioon on kantud ka süüdistuskokkuvõttesse, seda ei ole muudetud ega täiendatud ka kohtu alla andmisel ega kriminaalasja arutamisel esimese astme kohtus. Tallinna Linnakohtu
19. detsembri
20. a kohtuotsuses on aga loetud tuvastatuks, et A. Moskaljov on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta ".... lõhkeseadeldise ....6.08.
21. a kella 13 paiku andis üle alaealisele, Roman "irnõhile...." Riigikohtu kriminaalkolleegium juhib siinkohal tähelepanu, et sellist süüdistust ei ole A. Moskaljovile kunagi esitatud ning teda pole ka sellises süüdistuses kohtu alla antud. Süüdistatavana vastutusele võtmise määruses ja järgnevates sellesisulistes menetlusdokumentides on ignoreeritud KrMK § 121 lg 2 nõudeid, mis on viinud kohtualuse õiguse - teada, millise süüdistuse põhjal tema kriminaalasja kohtus arutatakse - rikkumisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et tegu on sellise protsessuaalse minetusega, mis vastavalt AKKS § 39 lg-le 4 tuleb tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks. Tallinna Ringkonnakohus on apellatsioonprotesti arutades tulnud õigele järeldusele, et A. Moskaljov tuleb süüdistuses KrK § 202 järgi õigeks mõista, kuid on selle põhistamisel asjata asunud tõlgendama materiaalõiguse norme. Kuna A. Moskaljovi käitumises KrK §-s 202 ettenähtud kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist on arutatud talle ilma seaduses ettenähtud korras süüdistust esitamata, tulnuks ta õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 js 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. jaanuari
23. a kohtuotsuse motiveerivast osast välja lõik, mis algab sõnadega "KrK § 202..." ja lõpeb sõnadega "... kriminaalvastutuse eas.". Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonprotest rahuldada osaliselt, Kohtuotsus jõustub
24. märtsil
25. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher