3-1-1-32-99

3-1-1-32-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. K. süüdistuses KrK § 186 järgi. Kohtuistungist võtsid osa T. K. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikov ja riigiprokurör Marge Püss. T. K. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 186 järgi selles, et
3. a mais esitas ta oma töökohta M. R.-i teadvalt võltsitud riigikeeleoskuse tunnistuse
4. mail
5. a eesti keele eksami sooritamise ning Dkategooria omandamise kohta, s.o dokumendi eesmärgiga omandada õigus jätkata tööd. Tallinna Linnakohtu
6. detsembri
7. a otsusega mõisteti T. K. talle esitatud süüdistuses õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuotsuse kohaselt puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis lükkaksid ümber kohtualuse väited selle kohta, et ta sooritas keeleeksami legaalse eksamikomisjoni ees ning, et selle komisjoni poolt väljastati tunnistus, mille õigsuses tal kahtlusi polnud. Samas luges kohus tõendatuks, et süüdistuses toodud ajal tegutsesid Eestis ka illegaalsed keeleeksami komisjonid. Tallinna Linnakohtu
8. detsembri
9. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna linnaprokurör Tamara "abarova, kes taotles kohtuotsuse tühistamist, T. K. süüdimõistmist KrK § 186 järgi ja karistamist rahatrahviga 150 päevamäära ulatuses. Appelant leidis, et kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Prokuröri arvates oli kohtualune teadlik, et tema nimele väljastatud keeleoskuse tunnistus oli võltsitud ning ta esitas selle M. R. direktorile eesmärgiga omandada õigus töötada selles koolis õpetajana. Protesti kohaselt on kohtualuse ütlused eesti keele eksami sooritamise tehiolude kohta paljasõnalised ning antud eesmärgiga vabaneda kriminaalvastutusest. Apellatsioonprotesti peale esitas T. K. vastuväited, milles leidis, et protestis toodud väited ei saa olla tema õigeksmõistmise tühistamise aluseks ning seoses sellega palus jätta protesti rahuldamata ning linnakohtu otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. veebruari
11. a otsusega Tallinna Linnakohtu otsus tühistati, T. K. tunnistati süüdi KrK § 186 järgi ning teda karistati rahatrahviga 150 päevamäära ulatuses, s.o 1500 krooni. Apellatsioonprotest rahuldati. Kriminaalkolleegium nõustus apellatsioonprotestis toodud motiividega T. K. süüküsimuse kohta. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. veebruari
13. a otsuse peale esitas süüdimõistetu T. K. kaitsja vandeadvokaat L. Olovjani"nikov kassatsioonkaebuse. Kassaator taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ning linnakohtu õigeksmõistva otsuse jõusse jätmist. Kaitsja leiab, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus Riigikohtu
14. jaanuari
15. a otsusega J. K. süüdistusasjas KrK § 186 järgi, mille kohaselt peab kohus tõendama otsese tahtluse olemasolu selle kohta, et süüdlane omandas mingisuguseid õigusi ja vabanes kohustustest ning seda, et süüdlane oli teadlik, et tema poolt kasutatud dokument oli võltsitud. Kassaatori arvates pole ringkonnakohus motiveerinud, milles seisnes õiguste omandamine selleks, et jätkata tööd eeltoodud koolis. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, milles kaitsja taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ja prokurör taotles kaebuse rahuldamata jätmist, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. veebruari
17. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning seega puudub alus selle tühistamiseks.
18. KrK §-s 186 nähakse muuhulgas ette vastutus ametliku dokumendi võltsimise eest kasutamise eesmärgil, samuti teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Ülaltoodust nähtub, et seadus ei eelda võltsitud ametliku dokumendi kasutamise teel õiguste omandamist või kohustustest vabanemist, vaid tegude toimepanemist sellel eesmärgil. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab, et ei tohi ära segada võltsitud ametliku dokumendi kasutamist kui tegevust (objektiivne tunnus) ja kasutamise eesmärki kui kuriteo subjektiivse külje koosseisulist tunnust. Seega ei ole asjakohane kaitsja väide, et ringkonnakohus üldse ei uurinud süüdimõistetu poolt mingite õiguste omandamist võltsitud ametliku dokumendi kasutamise teel.
19. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et J. K. ja T. K. süüdistusasjade tehiolud ei ole sedavõrd sarnased, et J. K. asjas tehtud otsuse järeldusi saaks kasutada T. K. süüküsimuse otsustamisel.
20. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei vaja tõendamist, et D-kategooria tasemel keeleeksami sooritanud isik ei ole mõne aasta jooksul võimeline eesti keelt unustama sellisel määral, et seda üldse ei valda. Viimast asjaolu on T. K. aga ise kinnitanud. Järelikult oli ta teadlik, et tema nimele välja antud Töötaja riigikeeleoskuse tunnistus nr 049954 on võltsitud. Teadvalt võltsitud ametliku dokumendi esitamisega M. R. direktorile eesmärgiga omandada sellega kaasaskäivaid õigusi, pani ta toime kuriteo KrK § 186 järgi. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
21. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. veebruari
23. a otsus T. K. süüdistusasjas KrK § 186 järgi jätta muutmata.
24. Kaitsja Leonid Olovjani"nikovi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
25. aprillil
26. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Rätsep Liikmed: Ott Järvesaar, Peeter Vaher