← Eesti

3-1-1-34-99

3-1-1-34-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. aprillil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kalm vaatas avalikul kohtistungil

§ 166lg 1 järgi mõisteti ta kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks.

Kohtuotsusega mõisteti E. M-ilt A. F. E. OÜ kasuks välja 21 072, 40 kr ning 1053, 60 kr. Osaühingu nõuded 73 879,15 kr puudujäägi katteks, 35 968, 35 kr õigusabi eest ja 9027 kr audiitorkontrollide läbiviimise eest, jäeti läbi vaatamata. Linnakohus, mõistes E. M.-i süüdi KrK § 1411 lg 1 järgi tuli muuhulgas järeldusele, et kohtualune oli selle kuriteo toime panemise ajal ametiisik, kes täitis juhtimisega seotud ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid. E. M-i õigeksmõistmist KrK § 161 järgi põhistas linnakohus sellega, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber kohtualuse väite selles, et firma pangaarvelt võetud raha maksti firma töötajatele palgaks mitteametlikus vormis. Lisaks sellele leidis kohus, et pole tõendatud kohtualuse poolt firma pangaarvelt väljavõetud raha omastamine. Samuti pole kohtuotsuse kohaselt võimalik tõendada ametiseisundi kuritarvitamisega firmale tekitatud kahju täpset suurust. Usaldusväärsete tõendite puudumise tõttu kahju täpse suuruse kohta, mõistis linnakohus E. M-i õigeks ka süüdistuses KrK § 166 lg 1 järgi. Tsiviilhagide otsustamisel rahuldas linnakohus A. F. E. OÜ hagi neile riisumisega otseselt tekitatud kahju osas. Samas luges kohus põhjendatuks osaühingu poolt tehtud kulutused, mis olid seotud neile õigusabi osutamisega Advokaadibüroo H. poolt. 3. Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1998. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna linnaprokurör Heino Tõnismägi ning apellatsioonkaebused süüdimõistetu E. M. ja tsiviilhageja A. F. E. OÜ. Esitatud apellatsioonprotestis paluti linnakohtu otsus E. M-i KrK §

§ 166

lg 1 järgi õigeksmõistmises tühistada ning mõista ta nendes kuritegudes süüdi ning uute kuritegude lisandumisega karmistada mõistetud karistust koos KrK § 27 ettenähtud lisakaristuse kohaldamisega. E. M. palus end süüdistuses KrK § 1411 lg 1 järgi õigeks mõista ning jätta esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata. Tsiviilhageja esindaja advokaat Urmas Ustav taotles apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse osalist tühistamist, uue otsuse tegemist ning A. F. E. OÜ tsiviilhagi täielikku rahuldamist. 3.1 Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsusega Tallinna Linnakohtu
  3. detsembri
  4. a otsus osaliselt tühistati. E. M. mõisteti süüdi ja teda karistati KrK § 161 järgi 1-aastase vabadusekaotusega ning KrK § 166 lg 1 järgi 3-kuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kolmeaastase katseajaga. KrK § 27 alusel võeti temalt lisakaristusena kolmeks aastaks ära õigus töötada ametikohal, mis on seotud materiaalsete väärtuste liikumise korraldamisega. Lisaks sellele mõisteti E. M-ilt A. F. E. OÜ kasuks välja 73 879 kr ja 15 s puudujäägi katteks, 35 968 kr ja 35 s õigusabi eest ning 9027 kr audiitorkontrolli teostamise eest. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioonprotest ja tsiviilhageja apellatsioonkaebus rahuldati, kohtualuse apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium nõustus oma otsuses linnakohtu järeldustega E. M.-i käsitlemisel ametiisikuna KrK § 160 mõttes ning tema süüdimõistmisega KrK § 1411 lg 1 järgi. Kolleegium ei nõustutud linnakohtu motiividega, millega põhistati E. M.-i õigeksmõistmist süüdistuses KrK §

§ 166lg 1 järgi.

Ringkonnakohus leidis, et on tõendatud E. M.-i poolt nimetatud kuritegude toimepanemine süüdistuses kirjeldatud asjaoludel. II KASSATSIOONKAEBUSE JA VASTUVÄIDETE SISU Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu E. M.
  3. Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada tema süüdimõistmine KrK § 1411 lg 1; §

§ 166lg 1 järgi ning A.

F. E. OÜ poolt esitatud tsiviilhagide - s.o

  1. 15 kr puudujäägi katteks; 35
  2. 35 kr õigusabi eest ning 9027 kr audiitorkontrolli teostamise eest, väljamõistmine. 1.1 E. M. leiab, et mõlema astme kohtud on käsitlenud teda ekslikult ametiisikuna KrK § 160 mõttes, sest taoline järeldus on tõendamata ning ei vasta kriminaalasja faktilistele asjaoludele. Lisaks eeltoodule vaidlustab kassaator süüdimõistmise KrK § 1411 lg 1 järgi. E. M.-i arvates on tõendamata kohtu järeldus osaühingu raha isikliku kasusaamise eesmärgil riisumise kohta. Väidetavalt oli tal osaühingu juhtkonnaga kokkulepe talle nüüd süüksarvatud kulutuste tegemiseks. Ringkonnakohus, mõistes ta süüdi KrK §-s 161 ettenähtud kuriteo toimepanemises omakasu ajendil, on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kohtu järeldus kuriteo kvalifikatsiooni osas on vastuolus samas otsuses sisalduva seisukohaga, et kui süüdlase tahtlus on suunatud ettevõtte vara pööramisele isiklikuks kasuks, on vastutus KrK § 161 järgi välistatud. 1.2 Kassaatori arvates on ringkonnakohus rikkunud KrMK § 215 sätteid ning väljunud alusetult talle KrK § 166 lg 1 järgi esitatud süüdistuse piiridest ning sellega rikkunud tema kaitseõigust. 1.3 E. M. vaidlustab ringkonnakohtu otsuse ka selles osas, millega rahuldati A. F. E. OÜ poolt esitatud tsiviilhagid, mis olid jäetud linnakohtu otsusega läbi vaatamata. Ta leiab, et on ebaõige nõuda temalt sisse kulud ka õigusabi osutamise ning audiitorkontrolli tegemise eest A. F. E. OÜ huvides.
  3. Esitatud kassatsioonkaebusele esitas tsiviilhageja esindaja advokaat U. Ustav kirjalikud vastuväited, milles palutakse jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus muutmata ning E. M.-i kassatsioonkaebus rahuldamata. 2.1 Tsiviilhageja esindaja arvates, on Tallinna Ringkonnakohus õigesti tuvastanud kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal, et E. M. täitis juhtimis-korraldavaid funktsioone ning vastava tööõigusliku suhte muid olulisi asjaolusid, mistõttu on süüdimõistetu üheselt määratletav ametiisikuna KrK § 160 mõttes. E. M.-i väited, tema ja A. F. E. OÜ vahel sõlmitud kokkuleppe kohta rahaliste vahendite kulutamiseks oma äranägemisel, on paljasõnalised ja ümber lükatud teiste tõenditega. Tallinna Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud, et E. M. kui ametiisik, on tahtliku ja eesmärgipärase tegevuse otsesel tagajärjel tekitatud A. F. E. OÜ-s olukorra, kus puudus igasugune ülevaade rahaliste vahendite kasutamisest. Sellise tegevuse tagajärjel oli E. M.-il võimalik kasutada osaühingu rahalisi vahendeid suvaliselt ja kontrollimatult, mis oli vastuolus nii osaühingu huvidega kui ka E. M.-i enda töökohustustega. Kassaator on eksiarvamusel, et kohus on väljunud esitatud süüdistuse piiridest. Kohus on õigesti tuvastanud E. M.-i süü ametialases võltsimises, millega moonutati osaühingu tegelikku finantsseisu. Tsiviilhageja esindaja leiab, et kohus on põhjendatult märkinud, et selline tegevus kompromiteeris osaühingut avalikkuse ja koostööpartnerite ees ning muutis juriidilise isiku mitteusaldusväärseks, mis kujutab endast olulise kahju tekitamist A. F. E. OÜ seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. 2.2 Tsiviilhageja esindaja leiab, et ringkonnakohus on põhjendatult vaadanud läbi tema poolt esitatud apellatsioonkaebuse ning kuna tsiviilhagis esitatud kahju on KrK §

§ 166

lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude koosseisuline element, siis puudus ringkonnakohtul õigus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsusele 3-1-1-112-98, peab tsiviilhageja esindaja õigeks osaühingu kasuks õigusabile ja audiitorkontrollile tehtud kulutuste väljamõistmist.
  3. Riigikohtu istungil toetas vandeadvokaat E. Šuvalov esitatud kassatsioonkaebust. Ta taotles ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja kriminaalasja tagastamist uueks sisuliseks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Tsiviilhageja esindaja U. Ustav jäi oma kirjalikes vastuväidetes toodud põhistuste juurde ja arvas, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ning tühistamisele ei kuulu. Riigiprokuröri M. Püssi seletuse kohaselt kuulub ringkonnakohtu otsus osaliselt tühistamisele süüdimõistetult osaühingu kasuks väljamõistetud õigusabi ja auditoorkontrolli kulutuste osas. III RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus E. M.-i (J.) süüdistusasjas, tuleb tühistada osaliselt ning tõendeid ümberhindamata, teeb ise uue otsuse. 1.1 Riigikohus nõustub ringkonnakohtu järeldustega ja põhistustega selles, et E. M. on ametiisik KrK § 160 mõttes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E. M-ile oli osaühingu omaniku poolt pandud ja ta ka täitis A. F. E. OÜ-s juhtimis-, operatiivseid, organisatsioonilisi, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid - töötas tegevdirektorina. 1.2 Mõistes E. M. süüdi KrK § 161 järgi, luges ringkonnakohus usaldusväärseks tõendiks audiitorkontrolliga kindlaks tehtud puudujäägi summa 94 951,55 krooni. Kohtukolleegium arvestas ka dokumente, milles olid kajastatud isikud, kes said palka sularahas, kuid palga maksmine oli nõuetekohaselt vormistamata. Neid tõendeid on kõrvutatud kohtualuse seletustega, milles ta ei oska täpsustada tema poolt väljamakstud palga ja preemiate suurust ning isikuid, kellele need summad välja maksti. Tuginedes tuvastatud asjaoludele ning analüüsides kõiki tõendeid, on ringkonnakohus õigesti ja motiveeritult järeldanud, et E. M. on ametiseisundit tahtlikult kuritarvitades rikkunud raamatupidamise siseeeskirju, muutes suvaliselt nii palga kui ka preemiate suurust ja väljamaksmise korda, millega tekkis osaühingus olukord, kus kadus ülevaade audentsest finantstegevusest. Tekkinud puudujäägi varjamiseks esitas E. M. fiktiivseid kuludokumente. Ringkonnakohus on õigustatult lugenud osaühingu seadusega kaitstud õiguste ja huvide rikkumiseks nii finantstegevuse tahtliku rikkumise kui ka varalise kahju 73 879.15 kr tekitamise. 1.3 KrK § 166 lg 1 järgi süüdimõistmisel on ringkonnakohus aluseks võtnud linnakohtus tuvastatud ostumüügilepingu võltsimise fakti
  5. oktoobril
  6. On vastuvaidlematult tuvastatud, et E. M. võltsis A. G.-ga sõlmitud ostu-müügilepingut fax-modemi ostmise kohta, esitades raamatupidamisele selle lepingu ühe eksemplari, milles näitas ostetu hinna 10 000 kr võrra suuremana. Vaatamata asjaolule, et kohtualune ise on põhjendanud dokumendi võltsimist ja juurdekirjutust osaühingu vajadustega, soostub Riigikohus ringkonnakohtu järeldustega selles, et juurdekirjutusega moonutati osaühingu tegelikku finantsseisu, mis omakorda lõi võimaluse kuritarvitusteks ning tekitas olulist kahju osaühingu seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Riigikohus ei pea ringkonnakohtu otsuses sisalduvaid põhjendusi ja järeldusi E. M.-i KrK § 166 lg 1 järgi süüdimõistmisel süüdistuse piiridest väljumiseks ja tema kaitseõiguse rikkumiseks. 1.4 Riigikohus soostub puudujäägi katteks 73 879,15 kr väljamõistmisega A. F. E. OÜ kasuks, sest tegemist on kuriteo koosseisu kuuluva kahjuga, kuid ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele õigusabi ja audiitorkontrolli teostamise eest summade väljamõistmise osas. Kinnitades Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. novembri
  8. a otsuses K. K. süüdistusasjas KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi (RT III 1999, 2, 20) väljendatud seisukohta, mille kohaselt kohtukulude hulka tuleb lugeda juriidilisest isikust tsiviilhageja esindaja tasu, ei nõustu kriminaalkolleegium väljamõistetud tasu suurusega. Kriminaalmenetluses rakendatakse neid tsiviilmenetluse eeskirju, mis ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega ja on vajalikud tsiviilhagide otsustamisel kriminaalasjades. Õigusabi eest tehtud kulutuste heastamiseks esitatud tsiviilhagi rahuldamise suuruse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda TsKS § 61 lg 1 p-st 1, mille kohaselt mõistab kohus välja vajalikud ja põhjendatud kulud osutatud õigusabi eest kuni viie protsendi ulatuses hagi rahuldatud osast. Lähtudes kohtuotsusega tuvastatud puudujäägi summast ja arvestades juba Tallinna Linnakohtu poolt
  9. detsembri
  10. a otsusega väljamõistetud tasuga õigusabi eest, kuulub süüdimõistetult täiendavalt õigusabi eest A. F. E. OÜ kasuks väljamõistmisele 3694 krooni. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori väitega selles, et audiitorkontrolli läbiviimine on äriühingule raamatupidamise seadusega pandud kohustus. Tsiviilhagi tõendamine on aga hageja kohustus. Ei eeluurimisasutus ega ka kohus pole kandnud audiitorkontrollide läbiviimisega kulusid, mida saaks KrMK § 87 alusel käsitada kohtukuludena. Seetõttu kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele audiitorkontrollide teostamise eest kantud kulutuste väljamõistmise osas äriühingu kasuks. Juhindudes eeltoodust ja AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3, KrMK § 269 lg-st 2 ja TsKS § 61 lg 1 p-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  11. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  12. veebruari
  13. a otsus E. M.-lt (J-ilt) 35 968, 35 kr õigusabi eest ja 9027 kr audiitorkontrolli teostamise eest A. F. E. OÜ kasuks väljamõistmise osas.
  14. Välja mõista E. M.-ilt (J.-ilt) 3694 ( kolm tuhat kuussada üheksakümmend neli) krooni õigusabi eest A. F. E. OÜ kasuks.
  15. A. F. E. OÜ tsiviilhagi 9027 kr nõudes audiitorkontrolli teostamise eest jätta rahuldamata.
  16. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  17. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Otsus jõustub
  18. aprillil 1999 ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Liikmed: Jüri Rätsep Ott Järvesaar Lea Kalm

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.