← Eesti

3-1-1-35-99

3-1-1-35-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. aprillil 1999. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Jüri Ilvest ning Ott Järvesaar vaatas avalik

§ 139lg 3 p 1 ja § 185 lg 2 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu D. T. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. I Süüdistuskokkuvõtte kohaselt oli D. T.-le kohtueelsel uurimisel esitatud süüdistus: 1.

§ 139lg 3 p 1 järgi selles, et ta ajavahemikul 17.

augustist kuni

  1. augustini
  2. a tungis koos A. G.-ga ukse lõhkumise teel kolmel korral sisse korterisse aadressil Tallinn Järveotsa tee 7-7, kust varastas salaja Dea Saarele kuulunud vara, koguväärtusega 72579 krooni. 2.

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi selles, et ta: 1.

tungis

  1. oktoobril
  2. a koos A. G.-ga ukseluku lõhkumise teel sisse korterisse aadressil Tallinna X1, kust varastas salaja G. M.-le kuulunud vara koguväärtusega 12500 krooni;
  3. tungis
  4. oktoobril
  5. a koos A. G.-ga ukseluku lõhkumise teel sisse korterisse aadressil Tallinn X2, kust varastas salaja M. U.-le kuulunud vara koguväärtusega 15750 krooni;
  6. tungis
  7. novembril
  8. a koos A. G.-ga ja kriminaalasja menetlemisel tuvastamata isikuga ukselukkude lõhkumise teel korterisse aadressil Tallinn X3, kust varastas P. P.-le kuulunud vara koguväärtusega 29481 krooni;
  9. tungis
  10. detsembril
  11. a tungis ta koos V. I.-ga muukrauaga välisukse avamise teel korterisse aadressil Tallinn P. 4, kust varastasid salaja V. B.-le kuulunud vara koguväärtusega 31800 krooni. 3.

§ 185lg 2 järgi mitmesuguste ametlike isiklike dokumentide riisumiste eest.

II Erinevalt süüdistuskokkuvõttes sisalduvast kvalifikatsioonist anti D. T. Tallinna Linnakohtu 7. juuli 1998. a määrusega kohtu alla süüdistuses

§ 139lg 1 p 1; § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 185 lg 2 järgi.

III Tallinna Linnakohtu

  1. detsembri
  2. a otsusega tunnistati D. T. süüdi ja teda karistati

§ 139

lg 3 p 1 järgi 4-aastase vabadusekaotusega ning

§ 185

lg 2 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega.

§ 40

lg 1 alusel loeti tema lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama otsusega tunnistati süüdi ka V. I. Linnakohtu ülalnimetatud otsusega mõisteti D. T.-lt ja V. I.-lt V. B. kasuks välja 22200 krooni. Ülejäänud tsiviilhagid - D. S.-i kasuks 61570 krooni, M. U. kasuks 9090 krooni, E. P. kasuks 1000 krooni P. P. kasuks 29281 krooni ning G. M.-i kasuks 9500 krooni - mõisteti välja ainult D. T.-lt. IV. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsusega jäeti D. T. apellatsioonkaebus, milles ta vaidlustas enda süüditunnistamise talle süüksarvatud vargustes, rahuldamata. V. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a otsuse peale esitas D. T. kassatsioonkaebuse, milles ta aga vaidlustab sisuliselt esimese astme kohtu otsust tsiviilhagi osas. Nimelt leiab kassaator, et kuna Tallinna Linnakohtu
  5. detsembri
  6. a otsusega tuvastatu kohaselt panid nad vargused toime koos A. G., siis tuleks tsiviilhagi täies ulatuses mõista välja solidaarselt neilt mõlemalt. VI. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja D. T. kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. Prokurör leidis, et kuna tegemist ei ole kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega, siis tuleks vaidlustatud kohtuotsus jätta muutmata ja tsiviilhagi jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis:
  7. Süüdistuskokkuvõtte kohaselt süüdistati D. T.

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 139 lg 3 p 1 ning § 185 lg 2 järgi.

Kohtu alla andmise määruse kohaselt anti D. T. kohtu alla süüdistuses

§ 139lg 1 p 1; § 139 lg 2 pde 1, 2 ja 3 ning § 185 lg 2 järgi.

Seega anti D. T. kohtu alla süüdistuskokkuvõttega võrreldes kergemas süüdistuses " süüdistus

§ 139

lg 3 p 1 järgi oli asendunud süüdistusega

§ 139lg 1 p 1 järgi. 2. Vastavalt Kr

MK § 185 lg-le 2 tuleb juhtudel, mil kohtunik ei nõustu süüdistuskokkuvõtte järeldustega ja peab vajalikuks muuta kriminaalõiguslikku kvalifikatsiooni, viia läbi kohtu korraldav istung. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt aga muutis kohtunik kvalifikatsiooni ilma korraldavat istungit läbi viimata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kirjeldatud viisil kuriteo kvalifikatsiooni muutmine kujutab endast KrMK §-s 185 sätestatu rikkumist ja on käsitatav AKKS § 39 lg 4 mõttes kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena. 3. Kriminaalmenetluse seaduse ülalkirjeldatud oluline rikkumine tõi kaasa ka kriminaalmenetluse seaduse järgmise rikkumise. Kuigi D. T. oli antud kohtu alla

§ 139lg 1 p 1 järgi, tunnistati ta Tallinna Linnakohtu 9.

detsembri 1998. a otsusega süüdi

§ 139lg 3 p 1 järgi " seega kohtu alla andmisega võrreldes raskemas süüdistuses. Selliselt toimides on kohus rikkunud Kr

MK §-s 215 sätestatud põhimõtet on kriminaalasja kohtulikul arutamisel omal initsiatiivil ilma prokuröri sellekohase taotluseta raskendanud kohtualuse süüdistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ka see kriminaalmenetluse seaduse rikkumine on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes.

  1. Kooskõlas TsK §-s 459 sätestatuga tuleb lugeda põhjendatuks süüdimõistetu D. T. poolt kassatsioonkaebuses väidetav, et nende kuritegudega tekitatud kahju, mille ühise toimepanemise eest on Tallinna Linnakohtu
  2. detsembri
  3. a otsusega süüdi tunnistatud nii D. T. kui ka A. G., tuleb välja mõista mõlemalt süüdimõistetult solidaarselt. Siinjuures tuleb aga kriminaalasja uuel arutamisel arvestada seda, et Tallinna Linnakohtu
  4. juuni
  5. a otsusega on A. G.-lt samuti välja mõistetud summasid, mis Tallinna Linnakohtu
  6. detsembri
  7. a otsusega mõisteti välja D. T.-lt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
  8. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  9. detsembri
  10. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  11. veebruari
  12. a otsused D. T. ja V. I. süüdistusasjas ning saata kriminaalasi uueks kohtulikuks arutamiseks Tallinna Linnakohtule alates kohtu alla andmise staadiumist.
  13. D. T. kassatsioonkaebus rahuldada.
  14. Mõista välja D. T.-lt riigituludesse kaitsjatasuna kohtukulu 849.60 EEK (kaheksasada nelikümmend üheksa krooni ja 60 senti). Kohtuotsus jõustub
  15. aprillil
  16. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.