Kohtuistungist võtsid osa Igor Mostovit"i kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 1998. a otsusega mõisteti süüdi I. Mostovit"
lg 6 ja § 100 järgi ja Juli Milovski
Veel mõisteti kohtualused süüdi ja neid karistati
lg 2 ja § 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 ning § 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 järgi vabadusekaotusega 12 aastaks ning
J. Milovski mõisteti veel süüdi
lg 1 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega 4 aastaks.
alusel liideti neile mõistetud karistused osaliselt ning kuritegude kogumi eest mõisteti mõlemale kohtualusele karistuseks 14 aastat ja 11 kuud vabadusekaotust.
alusel mõisteti neile lõplikuks karistuseks 15 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Linnakohus leidis samuti, et esitatud tsiviilhagid on tõendatud. Kohtualustelt mõisteti solidaarselt An"ela Lisovenko kasuks välja tema mehe Stanislav Lisovenko ja mehe ema Ljudmila Oleksi matusekulud 11 663 krooni ning Einart Oleksi kasuks 1240 krooni. J. Milovskilt mõisteti välja 10 440 krooni A. Lisovenko, 56 300 krooni E. Oleksi, 7005 krooni AS Ehitajate EEV ja 8500 krooni Oksana Kravt"uki kasuks. I. Mostovit" mõisteti
detsembrit 1996. a Tallinnas Vanemuise tn 29-1 aitas kaasa kaaskohtualuse J. Milovski poolt S. Lisovenko tahtlikule tapmisele. Süüdistuses
Mostovit" ja J. Milovski süüdi selles, et nad S. Lisovenko tapmise varjamise eesmärgil ja omakasu ajendil tapsid eeltoodud ajal ning kohas eriti piinaval viisil L. Oleksi. Süüdistuses
lg 2 ja § 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 järgi mõisteti mõlemad kohtualused süüdi selles, et nad eeltoodud ajal ja kohas, S. Lisovenko ja L. Oleksi tapmise varjamiseks ja tapetute ning O. Kravt"uki vara hõivamiseks panid toime viimase tapmiskatse eriti piinaval viisil, mis jäi lõpule viimata süüdlaste tahtest mitteolenevatel põhjustel. Süüdistuses
141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi mõisteti kohtualused süüdi selles, et nad, olles kasutanud L. Oleksi suhtes eluohtlikku vägivalda ning seejärel ähvardades O. Kravt"ukki tema elule ja tervisele ohtliku vägivallaga ja kasutades seejuures nuga, nõudsid O. Kravt"ukilt raha ja väärtesemeid. Peale O. Kravt"uki tapmise katset hõivasid nad kannatanule kuulunud vara üldsummas 1960 krooni ning S. Lisovenkole kuulunud jope väärtusega 600 krooni. Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 1998. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetud I. Mostovit" ja J. Milovski ning viimase kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikov. I. Mostovit" vaidlustas enda süüdimõistmise
Ta taotles enda õigeksmõistmist S. Lisovenko tapmisele kaasaaitamises ja röövimises, väites, et tal puudus tahtlus nende kuritegude toimepanemiseks. Süüdistuses
lg 2 ja § 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 järgi taotles ta kuritegude ümberkvalifitseerimist
Veel vaidlustas I. Mostovit" temalt varalise kahju sissenõudmise solidaarselt kaaskohtualusega. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17 lg 6 ja § 100;
p-de 7 ja 8 ning
Teda karistati
p-de 1 ja 3 järgi vabadusekaotusega 10 aastaks.
lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks 11 aastat vabadusekaotust.
alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 11 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Sama otsusega mõisteti J. Milovski süüdistustes
p 7;
Seoses süüdistuse mahu vähenemisega vähendati ka J. Milovski karistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle 13 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebused rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus märkis oma otsuses muuhulgas ka seda, et I. Mostovit"ilt ja J. Milovskilt tsiviilhagide väljamõistmine solidaarselt on põhjendatud ning seaduslik. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kannavad ühiselt toime pandud kuritegude korral süüdlased tekitatud kahjude eest solidaarset vastutust. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu I. Mostovit". J. Milovski poolt esitatud kassatsioonkaebusele Riigikohtu loakogu menetlusluba ei andnud. I. Mostovit" vaidlustab enda süüdimõistmise
lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 101 p-de 1 ja 3 järgi ning leiab, et kohtu järeldused ei vasta selles osas faktilistele asjaoludele ning ebaõigesti on kohaldatud kriminaalseadust. Kassaator ei nõustu temalt S. Lisovenko matmisega seotud kulutuste väljamõistmist solidaarselt J. Milovskiga kuna ringkonnakohtu otsusega mõisteti ta S. Lisovenko tapmisele kaasaaitamises õigeks. Veel taotleb ta mõistetud karistuse kergendamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ning prokuröri kes leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, l e i d i s: Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt KrMK § 41 lg-le 1 on kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul õigus esitada süüdistatavate vastu tsiviilhagi, mis vaadatakse kohtus läbi koos kriminaalasjaga. Kooskõlas TSK §-ga 459 vastutavad ühiselt kahju tekitanud isikud kannatanu ees solidaarselt. Kui kuriteo panid toime mitu isikut, kannavad nad solidaarset vastutust tekitatud kahju eest nende kuriteoepisoodide osas, milles on kohtu poolt tuvastatud nende ühine osavõtt. Tallinna Linnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.