3-1-1-38-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. aprillil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistun

§ 155lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu A. G., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland, riigiprokurör Marge Püss ja tõlk Lüüli Lomp. I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik

1. A. G. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 155 lg 1 järgi selles, et ta raius ajavahemikul
2. märtsist kuni
3. märtsini
4. a Ida-Viru maakonnas X külas A.vallas R. talumaa maatükkidel 6, 7, 9 ja 10 ebaseaduslikult 240 tm puid ja tekitas ümbritsevale keskkonnale kahju summas 77 280 krooni. Koos A. G. iga anti kohtu alla V. S., kuid tema osas ei ole kassatsioonkaebust esitatud. Ida-Viru Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega mõisteti A. G. eeltoodud süüdistuses õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Keskkonnainspektsiooni poolt 77 280 krooni nõudes esitatud tsiviilhagi osas leidis kohus, et see tuleb jätta rahuldamata, kuid kohtuotsuse resolutiivosas tsiviilhagi ei otsustatud.
7. Ida-Viru Maakohtu
8. oktoobri
9. a otsuse peale esitas Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Olga Dorogan apellatsioonprotesti, milles vaidlustas A. G. õigeksmõistmise. Prokurör taotles A. G. süüdimõistmist KrK § 155 lg 1 järgi ning tema karistamist selle paragrahvi sanktsiooni piires. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. veebruari
11. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu
12. oktoobri
13. a otsus A. G. õigeksmõistmises KrK § 155 lg 1 järgi. A. G. tunnistati süüdi KrK § 155 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga saja päevamäära ulatuses, s. o 3 700 krooni. Kohtualuselt mõisteti Keskkonnainspektsiooni kasuks välja 77 280 krooni. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioonprotest rahuldati. A. G. süüdi mõistmisel tugines ringkonnakohus tunnistajate I. K., J. K. ja Ü. I. poolt kohtueelsel uurimisel ja esimese astme kohtus antud ütlustele. Ringkonnakohus leidis, et need ütlused on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega - tsiviilhageja esindaja A. S. ütlustega, et keskkonnainspektorid I. K. ja J. K. akteerisid
14. märtsil
15. a omavolilise üleraide ja hiljem koostati selle kohta akt nr 287, ja Keskkonnainspektsiooni avaldusega loodusele tekitatud kahju kohta kogusummas 77 280 krooni. Samade tõenditega luges kriminaalkolleegium kummutatuks A. G. versiooni selle kohta, et teda ei tutvustatud nõuetekohaselt Keskkonnainspektsiooni aktiga nr
16. Ringkonnakohus leides, et oluline kahju taksides on KrK § 155 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisuline tunnus ja sellest tulenevalt rahuldas Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi täies ulatuses. II Kassatsioonkaebuse sisu
17. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. veebruari
19. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu A. G., kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist

§ 155lg 1 järgi.

3.1 Kassatsioonkaebuses leiab A. G., et kriminaalasjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid tema süüd. Keskkonnainspektsiooni akti

1. aprillist
2. a ei kontrollitud sündmuskoha vaatluse teel. Selle asemel luges ringkonnakohus akti tõepärasuse tuvastatuks akti koostajate I. K. ja J. K. tunnistajatena antud ütlustega ja seda vaatamata isegi sellele, et nende tunnistajate ütlused on vastuolus nii omavahel kui ka tunnistaja Ü. I. ütlustega. 3.2 Veel leiab kassaator, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ületas põhjendamatult apellatsioonprotesti piire, rahuldades Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi, kuigi apellatsioonprotestis sellist taotlust esitatud ei olnud. Ringkonnakohtu istungil taotles prokurör tsiviilhagi läbivaatamata jätmist.
3. Kohtuistungil jäid A. G. ja tema kaitsja vandeadvokaat J. Aland kassatsioonkaebuse põhjenduste juurde ja taotlesid kaebuse rahuldamist. Prokurör taotles Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. veebruari
5. a otsuse tühistamist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi põhjendused ja järeldused
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning prokuröri seletused, leidis, et kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu tuleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. veebruari
8. a otsus tühistada A. G. süüditunnistamise osas. Kriminaalasi A. G.

§ 155lg 1 järgituleb saata uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. 6. Kr

K § 155 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega põhjustati oluline kahju taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaarvõi halduskaristust. Käesoleva paragrahvi dispositsioon on blanketne, kuna selles ei ole määratletud ebaseadusliku metsaraie mõistet. Eeltoodust tulenevalt on vajalik, et KrK § 155 lg 1 järgi esitatud süüdistuses näidatakse ära, milles seisneb raie ebaseaduslikkus ja millise õigusnormi nõudeid on rikutud. A. G.-le esitatud süüdistuses neid nõudeid täidetud ei ole. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse kohaselt seisneb ebaseaduslik raie A. G. poolt omavolilises üleraies (vt tl 199 lõik 3). Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et süüdistuses nende nõuete täitmata jätmine ja "raie ebaseaduslikkuse" sisustamine alles süüdimõistvas kohtuotsuses ei võimalda kohtualusel ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta. Selline kohtualuse kaitseõiguse rikkumine on takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Sellest tulenevalt tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium selle rikkumise AKKS § 39 lg 4 alusel kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise.

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on A. G. süüdistusasjas kohtuotsuse tegemisel rikkunud kriminaalmenetluse seadust ka sellega, et pole otsuses näidanud, millisel kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alusel, mis on sätestatud AKKS §-s 31, on kohtuotsus tühistatud. Esitamata on motiivid, miks on peetud vajalikuks esimese astme kohtu otsus tühistada. Siinkohal peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks korrata oma varem väljendatud seisukohta, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune talle inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul nende samade tõendite alusel süüdi, peavad kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet Sellisel juhul peab ringkonnakohus peale omapoolse tõendite analüüsi näitama ka esimese astme kohtu poolt tehtud vead tõendite hindamisel, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. jaanuari
3. a otsus E. S. süüdistusasjas KrK § 188 järgi (RT III 1999, 7, 75)). Ülalmärgitud osas ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses motiivide puudumine on kriminaalmenetluse seaduse rikkumine AKKS § 29 lg 4 ja § 39 lg 3 p 7 mõttes.
4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on rikkunud ka AKKS § 29 lg 2 nõudeid. See rikkumine seisneb selles, et kohtuotsuse sissejuhatavas osas on apellatsioonprotesti esitajana märgitud Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Inna Kirsipuu, kuid tema poolt esitatud apellatsioonprotesti toimikus ei ole. Sama viga kordub kohtuotsuse kirjeldavas-motiveerivas osas (vt tl 197 kohtuotsuse sissejuhatav osa ja alt teine lõik).Tegelikult on toimikus apellatsioonprotest, mille on esitanud Ida-Viru Prokuratuuri prokurör O. Dorogan (vt tl 148-149).
5. Alusetu on kassatsioonkaebuses esitatud väide, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ületas põhjendamatult apellatsioonprotesti piire, rahuldades Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi, kuigi apellatsioonprotestis sellist taotlust esitatud ei olnud. Vastavalt KrMK § 269 lg-tele 1 ja 2 tuleb kohtuotsuse tegemisel otsustada ka tsiviilhagi. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rahuldab kohus tsiviilhagi osaliselt või täielikult või jätab selle rahuldamata, olenevalt hagi tõendatusest. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel tsiviilhagi läbivaatamata jätmise võimalust seadus ette ei näe. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
6. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. veebruari
8. a otsus A. G.

§ 155lg 1 järgi.

2. Saata kriminaalasi A. G.

§ 155lg 1 järgi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

1. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista A. G.-lt riigieelarve tuludesse 1062 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
3. aprillil
4. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Kohtu liikmed: Ott Järvesaar, Peeter Vaher