← Eesti

3-1-1-41-99

3-1-1-41-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. aprillil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K. V. süüdistuses KrK § 166 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa K. V. kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv, tsiviilhageja - M. esindaja K. A. ja riigiprokurör Marge Püss. I Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. a kohtuotsusega tunnistati K. V. süüdi KrK § 166 lg 2 järgi ja teda karistati rahatrahviga 200 päevamäära ulatuses, s.o 4400 krooni ühes kolmeks aastaks õiguse äravõtmisega töötada aladel, mis on seotud raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisaruannete koostamisega. Harju Maakonna M. tsiviilhagi K. V. vastu maksuvõla väljamõistmiseks jäeti rahuldamata. K. V. mõisteti süüdi selles, et ta AS K. juhatuse esimehe ja raamatupidajana koostas ajavahemikul septembrist detsembrini
  4. a AS L. nimel kuus fiktiivset kviitungit, mille kohaselt AS L. oleks nagu alates
  5. maist kuni
  6. detsembrini
  7. a müünud AS-le K. kuuel korral kaupu kogusummas 323 067.23 krooni. K. V. suurendas AS K.
  8. aasta kulusid 323 067.23 krooni võrra, et tasuda
  9. aastal 58 152 krooni vähem käibemaksu ja 35 900 krooni vähem tulumaksu. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsioonprotesti esitanud prokurör tsiviilhagi osas. Ta taotles 94 052 krooni väljamõistmist Harju Maakonna M. kasuks. Prokurör leidis, et selliselt on piiritletav K. V. poolt kuriteoga riigile tekitatud otsene reaalne varaline kahju ning see kuulub tema poolt hüvitamisele. Samadel kaalutlustel ei nõustunud maakohtu lahendiga tsiviilhagejaks tunnistatud Harju Maakonna M., kes taotles apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja 94 052 krooni väljamõistmist, kuna K. V. maksis võltsimise tulemusena vähem käibemaksu 58 152 krooni ja tulumaksu 35 900 krooni. Apellant leidis, et materiaalse vastutuse panemine aktsiaseltsile ei ole õige, kuna võltsida ei saa aktsiaselts, äriühingud aga tegutsevad oma juhtorganite kaudu. AS K. juhatuse esimeheks ja ainuomanikuks oli K. V., kes peale võltsimise avastamist lõpetas aktsiaseltsi praktilise tegevuse. Aktsiaseltsil puudub maksuvõla sissenõudmise tagamist võimaldav vara. II Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  10. veebruari
  11. a otsuses nõustutakse Harju Maakohtu järeldusega selles, et K. V. pani toime kuriteo KrK § 166 lg 2 järgi sellega, et ta võltsis maksude õigsuse kontrollimiseks vajalikke AS-i K. (mille ainuomanik ta oli) maksedokumente eesmärgiga maksta vähem 58 152 krooni käibemaksu ja 35 900 krooni tulumaksu. Apellatsioonikohus asus seisukohale, et tuvastatud asjaoludel jättis K. V. oma kuriteolise käitumisega Harju Maakonna M.-le tasumata 94 052 krooni ulatuses makse ja et selle kahju tekkimine on põhjuslikus seoses süüdimõistetu käitumisega. Harju Maakohtu
  12. novembri
  13. a otsus tühistati HarjuMaakonna M. kasuks tsiviilhagi rahuldamata jätmise osas. K. V.-lt mõisteti välja 94 052 krooni tsiviilhageja kasuks. Apellatsioonprotest ja -kaebus rahuldati. III Kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  14. veebruari
  15. a otsuse vaidlustamiseks tsiviilhagi rahuldamise osas on esitanud süüdimõistetu K. V. Kassaator väidab, et apellatsioonikohus rahuldas tsiviilhagi järgmistel ekslikel alustel:
  16. Tsiviilhagejaks on tunnistatud Harju Maakonna M., kellel hagi esitamiseks nõudeõigus puudub. Vastavalt Käibemaksuseaduse § 19 lg-le 1 ja Tulumaksuseaduse § 8 lg-le 1 makstakse nimetatud makse otse riigieelarvesse.
  17. Apellatsioonikohus on ebaõigesti samastanud maksuvõla, mille sissenõudmist reguleerib haldusõigus, kahjuga, mille hüvitamist reguleerib tsiviilõigus.
  18. Vaidlustatud summa väljamõistmisel ei arvestatud käibemaksu osas ettemaksu. Enne tsiviilhagi esitamist tulnuks haldusmenetluse korras selgeks teha AS K. maksuvõla tegelik suurus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu kaitsja, kes toetas kassatsioonkaebust ning prokuröri ja M. esindaja, kes argumenteerisid tsiviilhagi rahuldamise seaduslikkust, l e i d i s:
  19. Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi - VVS) § 44 lg 1 kohaselt on riiki volitatud esindama ka riigiasutus seadusest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Kuna maksuvõla sissenõudmine on Maksukorralduse seaduse § 14 lg-st 2 ja M. põhimääruse p-st 8.6 tulenev M. ülesanne, siis esindab M. VVS § 44 lg 1 ja M. põhimääruse p 2 alusel maksuvõla sissenõudmise õigussuhtes riiki ning ei vaja eraldi Vabariigi Valitsuse volitust. See seisukoht ühtib Riigikohtu tsiviilkolleegiumi järeldustega tsiviilasjas nr 3-2-1-47-97 (RT III 1997, 13, 14).
  20. KrMK § 41 lg 1 kohaselt on kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul õigus kriminaalasja menetluse kestel esitada süüdistatava või tema tegude eest varalist vastutust kandvate isikute vastu tsiviilhagi. Maksuvõla kui haldusõigussuhte käsitlemine tsiviilhagina tuleneb sellest, et maksuvõlg on tekkinud K. V. poolt toimepandud kuriteoga.
  21. AS K. haldusõiguslik maksusuhe ei mõjuta K. V. poolt toimepandud kuriteoga tekitatud kahju suurust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on 94 052 krooni K. V. poolt kuriteoga tekitatud maksuvõla summa. Nendest seisukohtadest tulenevalt on apellatsioonikohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  22. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  23. veebruari
  24. a kohtuotsus K. V. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  25. Välja mõista K. V.-lt kaitsjatasu 955.80 krooni riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
  26. aprillil
  27. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.