3-1-1-43-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. aprillil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul koh

§ 162järgi.

Kohtuistungist võtsid osa L. J. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, kannatanu M. G. ja riigiprokurör Marge Püss. I L. J. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 162 järgi selles, et ta olles AS. O. K. meister s.o ametiisik, kes vastutab muuhulgas ka tuleohutuse eest, andis

1. veebruaril
2. a lukksepp-santehnik A. B.-le ja puusepp V. H.-le korralduse sulatada leeklambiga lahti külmunud keskküttetorud O. asulas M. tn X paikneva elumaja pööningul. Selle tegevusega rikuti tuleohutuse üldeeskirjade TE-1 punkti 55 alapunkti
3. Lisaks sellele jättis L. J. vahetud töö teostajad instrueerimata tuleohutuse nõuetest ja ei kindlustanud tööde lõppemisel ettenähtud kontrolli. Sellega rikkus L. J. õigusakti "Tuleohutuse eeskirju keevitus- ja teiste lahtise tulega tööde läbiviimisel rahvamajandusobjektidel" punkte
4. 16 ja 1.
5. L. J. poolt ametikohustuste täitmata jätmine põhjustas tulekahju, millega tekitati suur varaline kahju. M. tn X korterite 9-12 elanikud esitasid tsiviilhagi summas 65 000 krooni, sama maja alumise korruse elanikud esitasid kustutustöödega seoses tekitatud kahjude hüvitamiseks hagid kogusummas 19 700 krooni. Kohtla-Järve Linnakohtu
6. märtsi
7. a otsusega mõisteti L. J.

§ 162järgi õigeks.

Linnakohus leidis, et kohtualuse käitumises puudub kuriteokoosseis, sest nimetatud kahju ei põhjustanud L. J. mitte kuritegeliku hooletusega, vaid riisiko tingimustes. II Apellatsioonprotestis taotles Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Sergei Travnikov Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse tühistamist ning L. J. süüditunnistamist ja karistamist KrK § 162 järgi. Prokurör leidis, et L. J.-le süüksarvatud ametialaste kohustuste täitmata jätmine on kohtus tõendamist leidnud ja kohtualuse käitumine on põhjuslikus seoses tekkinud tulekahjuga ning sellele järgnenud tagajärjega. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu
3. märtsi
4. a otsus ja kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks. Esitatud apellatsioonprotest jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus ei ole põhjendanud, miks L. J. oli vältimatu riisiko tingimustes. Ringkonnakohus käsitas motiivide puudumist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. III Kassatsioonkaebuses taotles L. J. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai
6. a otsuse tühistamist ja Kohtla-Järve Linnakohtu õigeksmõistva otsuse seadusjõustamist. Kassaator leidis, et kuna apellatsioonprotestis taotleti esimese astme kohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist ja L. J. süüditunnistamist ning karistamist, siis - kooskõlas AKKS § 20 lg-s 1 ja § 32 lg-s 3 sätestatule oli ringkonnakohus õigustatud kas L. J. süüdi tunnistama või jätma esimese astme kohtu õigeksmõistva otsuse muutmata. Kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks ei olnud aga kassaatori arvates sellises olukorras seaduslik. Kassaator rõhutas sedagi, et tegelikult ei olnud ringkonnakohtu poolt õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamise aluseks mitte õigeksmõistmise motiivide puudumine vaid see, et ringkonnakohus ei nõustunud õigeksmõistmise motiividega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. septembri
8. a otsusega tühistati Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus ja kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus saatis alusetult kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks, sest ei saa väita, et linnakohus ei ole L. J. õigeksmõistmist motiveerinud. Lisaks leidis Riigikohus, et ringkonnakohus, mitte nõustudes esimese astme kohtu poolse tõendite hindamisega, oleks pidanud esitama tõendite omapoolse hinnangu, lükkama ümber õigeksmõistmise motiivid ja tegema vastava lahendi. Sellises olukorras oli ringkonnakohtul õigus ise koguda ja uurida uusi tõendeid. IV Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. veebruari
10. a otsusega Kohtla-Järve Linnakohtu
11. märtsi
12. a otsus tühistati. L. J. mõisteti süüdi KrK § 162 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks kuuks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi 1-aastase katseajaga. Esitatud tsiviilhagid 65 000 krooni ja 19 700 krooni jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Mõistes L. J. talle süüksarvatud kuriteos süüdi, tuli ringkonnakohus järeldusele, et olles ametiisik KrK § 160 mõttes ja andes töölistele korralduse torude leeklambiga lahtisulatustööde teostamiseks, oli ta teadlik, et taoline tööviis ei vasta tuleohutuse eeskirjadele. Ringkonnakohtu arvates suhtus kohtualune hooletult oma tööülesannetesse, kuna ta jättis vahetud tööde teostajad instrueerimata tuleohutuseeskirja nõuetest ning ei kindlustanud ettenähtud ajal kontrolli tööde üle. Selle tagajärjel toimus O. asula M. tn X elumajas tulekahju, millega põhjustati suur varaline kahju. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pole tõendamist leidnud asjaolu, et L. J. tegutses riisiko tingimustes ning eesmärgi saavutamiseks oli ainuke võimalus teha see töö tuleohutuseeskirju eirates. V Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. veebruari
14. a otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuses taotleb L. J. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belov otsuse tühistamist ja Kohtla-Järve Linnakohtu
15. märtsi
16. a õigeksmõistva otsuse jõusse jätmist. Kassaatori arvates rikkus ringkonnakohus AKKS § 20 lg 1 ja KrMK § 215 sätteid, sest ta väljus apellatsioonprotesti piiridest ning laiendas süüdistuse mahtu kohtualusele süüksarvatud kahjusummade osas. Kassatsioonkaebuses vaidlustab kaitsja ringkonnakohtu seisukoha, et L. J. pani KrK § 162 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime ametiisikuna KrK § 160 mõttes. Samuti leiab kaitsja, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et L. J. oli tuleohutuse eest vastutav isik ning leiab, et vastutust tuleohutuse nõuetest mittekinnipidamise eest peavad kandma vahetud töö teostajad, s. o V. H. ja A. B. Kassatsioonkaebuses viidatakse ka KrMK § 19 lg 1 ja § 46 p-de 1 ja 4 rikkumisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes toetas kassatsioonkaebust ning kannatanu ja prokuröri, kelle arvamuse kohaselt kaebus ei kuulu rahuldamisele, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. veebruari
18. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kassatsioonkaebus ei sisalda kassaatori poolt varem esitatud apellatsioonkaebusega võrreldes mingeid sisuliselt uusi õiguslikke argumente. Kassaatori poolt apellatsioonkaebuses esitatut on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. veebruari
20. a otsuses põhjalikult analüüsitud ja Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega kriminaalasja õiguslike küsimuste lahendamisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks lisada, et alusetu on kassatsioonkaebuse väide nagu oleks ringkonnakohus laiendanud süüdistuse mahtu kohtualusele süüksarvatud kahjusummade osas. Kohtu alla andmisel oli L. J. süüdistatud kokku 200 000 krooni suuruse kahju tekitamises, süüdi mõisteti ta 84 700 kroonise kahju tekitamises. Töötades AS. O. K. meistrina, oli L. J. kohustatud jälgima tuleohutuse eeskirjadest kinnipidamist (tl 107). Ta oli ametiisik KrK § 160 mõttes, sest tema juhtida oli alluvate töö remonttööde käigus ja kohustuseks töölistele töö organiseerimine ja kontrollimine. Seega täitis ta operatiivseid ja organisatsioonilisi ülesandeid. Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
21. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. veebruari
23. a kohtuotsus L. J.

§ 162järgi jätta muutmata.

1. Kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
2. aprillil
3. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg