3-1-1-52-99

3-1-1-52-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. F. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa A. F. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti A. F. Tallinna Linnakohtu
2. detsembri
3. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 1 aastaks ja 6 kuuks kinnises vanglas. A. F. võeti kohtusaalist vahi alla ning tema karistuse kandmise aja alguseks loeti
4. detsember
5. a. Kantud karistusaja hulka arvati vahi all viibitud aeg, s.o
6. juunist kuni
7. augustini
8. a. Selle otsusega mõisteti A. F. süüdi
9. juunil
10. a toimepandud kuriteo eest. Tallinna Linnakohtu
11. veebruari
12. a otsusega mõisteti A. F. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 1 aastaks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu
13. detsembri
14. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 20 päeva vabadusekaotust ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle 2 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
15. veebruar
16. a. Selle otsusega mõisteti A. F. süüdi
17. detsembril
18. a toime pandud kuriteo eest. Tallinna Linnakohtu
19. veebruari
20. a otsuse peale esitas kohtualune A. F. apellatsioonkaebuse, milles palus lühendada talle mõistetud karistust 5 kuu võrra põhjendusel, et ta viibis teises kriminaalasjas vahi all
21. detsembrist
22. a kuni
23. maini
24. a ning kohtueelne uurimine selles kriminaalasjas pole veel lõppenud. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. märtsi
26. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
27. veebruari
28. a otsus muutmata ning esitatud apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et A. F.-le mõistetud karistuse vähendamiseks puudub alus. Esitatud kassatsioonkaebuses leiab süüdimõistetu, et ringkonnakohus on tema kandmisele kuuluva karistusaja kindlaksmääramisel jätnud arvesse võtmata selle kuriteo eest vahi all oldud aja alates
29. detsembrist
30. a., ning Tallinna Linnakohtu
31. detsembri
32. a otsusega süüksarvatud kuriteo eest vahi all oldud aja, s.o
33. juunist kuni
34. augustini
35. a. Lisaks sellele taotleb kassaator kandmisele kuuluvast karistusajast maha arvestada hetkel kohtueelses menetluses oleva kriminaalasjaga seotud vahi all viibitud aeg
36. detsembrist
37. a kuni
38. maini
39. a ja lugeda lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 20 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja algust palub kassaator arvestada alates
40. detsembrist
41. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära kaitsja ning prokuröri, kes mõlemad taotlesid kaebuse rahuldamist osas, mis puudutab 11.-
42. detsembrini vahi all viibitud aja arvamist karistuse tähtaja hulka, leidis: Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et vastuolus KrK §-s 45 sätestatuga ei ole Tallinna Linnakohtu
43. detsembri
44. a kohtuotsusega ega ka sama linnakohtu
45. veebruari
46. a kohtuotsusega A. F. karistuse kandmise aja hulka loetud tema poolt P. tn. X toimepandud korterivarguse süüdistuses vahi all viibitud aeg
47. -
48. detsembrini
49. a.
50. juunist kuni
51. augustini
52. a vahi all viibitud aeg on arvestatud A. F.-i karistuse kandmise aja hulka Tallinna Linnakohtu
53. detsembri
54. a kohtuotsusega. Tallinna Linnakohtu
55. veebruari
56. a kohtuotsuse kohaselt on A. F.-i karistusele liidetud osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus, mis
57. veebruariks
58. a moodustas 1 aasta 2 kuud ja 13 päeva ning lõplikuks karistuseks on mõistetud 2 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Seetõttu on tema karistuse kandmise aja algust põhjendatult arvestatud viimase kohtuotsuse kuulutamise päevast.
59. detsembrist
60. a kuni
61. maini
62. a viibis A. F. vahi all kriminaalasjas, mille eeluurimine kestab ning mis ei olnud käesoleva kriminaalasja arutamise objektiks. A. F.-i taotlus selle ajavahemiku karistuse kandmise aja hulka lugemiseks kuulub lahendamisele viimatinimetatud kriminaalasja menetlemise käigus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja KrK §-st 45, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
63. Tühistada Tallinna Linnakohtu
64. veebruari
65. a kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
66. märtsi
67. a kohtuotsus A. F.-i eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka arvamise osas.
68. KrK § 45 alusel lugeda A. F.-i karistuse tähtaja hulka vahi all viibitud aeg
69. detsembrist
70. a kuni
71. detsembrini
72. a, s. o seitse päeva, ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks alates
73. veebruarist
74. a lugeda 1 aasta 11 kuud ja 23 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Mõista A. F.-lt välja kaitsjatasu 991 krooni ja 20 senti riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
75. mail
76. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kalm Liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar