3-1-1-55-99

3-1-1-55-99 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. mail 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi V. I. erikaebuse V. I. jt süüdistusasjas KrK § 180 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa V. I. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistati V. I. Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega süüdi KrK § 180 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg 3 alusel loeti mõistetud karistus Harju Maakohtu
4. detsembri
5. a otsusega mõistetud karistusega kaetuks ning lõplikuks karistuseks mõisteti V. I. 7 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka A. J. ja A. N. II Harju Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune A. J. ning tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski. Apellandid taotlesid A. J. osas kohtuotsuse tühistamist põhjendusel, et kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, on motiveerimata ja kriminaalseadust on kohaldatud vääralt. III Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas
8. aprilli
9. a määrusega Harju Maakohtu
10. jaanuari
11. a otsuse A. J., V. I. ja A. N. osas. Vastavalt AKKS §-le 33 saadeti kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Esitatud apellatsioonkaebused rahuldati osaliselt. Kriminaalkolleegium leidis, et esimese astme kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetluse seadust, sest kohtu järeldused A. J. süü küsimuses ei vasta faktilistele asjaoludele ning on motiveerimata. Arvestades seda, et V. I. ja A. N. tunnistati maakohtu otsusega süüdi A. J. poolt toimepandud kuriteo varjamises, tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ka nende osas. IV Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. aprilli
13. a määruse peale esitas kohtualune V. I. erikaebuse, milles ta taotleb enda osas eelnimetatud kohtumääruse tühistamist ja Harju Maakohtu
14. jaanuari
15. a otsuse muutmata jätmist. Esitatud erikaebuses leitakse, et tema suhtes tehtud maakohtu otsus on õiglane ning selle muutmine polnud põhjendatud. V Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja erikaebuses sisalduvat taotlust, prokuröri seletuses aga taotleti erikaebuse rahuldamata jätmist. VI Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. aprilli
17. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Olles tühistanud I astme kohtu otsuse ja saatnud kriminaalasja uueks arutamiseks nn põhikuriteo osas, ei saa jätta tühistamata kohtuotsust V. I. süüditunnistamises selle põhikuriteo varjamise osas. Kui ei ole enam süüdi tunnistatuid mingi kuriteo toimepanemise eest siis ei saakeegi olla süüdi tunnistatud ka selle kuriteo varjamise eest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ning §-dest 76 ja 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
18. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. aprilli
20. a määrus V. I., A. J. ja A. N. süüdistusasjas jätta muutmata.
21. V. I. erikaebus jätta rahuldamata.
22. Mõista V. I. välja kohtukulude katteks riigituludesse 991 kr 20 s (üheksasada üheksakümmend üks krooni ja kakskümmend senti) kaitsjatasu. Kohtumäärus jõustub
23. mail
24. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher