3-1-1-65-99

3-1-1-65-99 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. augustil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep tõlgi Lüüli Lombi osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil läbi I. B. poolt AKKS § 68 lg 1 p 9 alusel esitatud erikaebuse. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa avaldaja I. B., tema esindaja vandeadvokaat Anton Frosch ja riigiprokurör Marge Püss. I. B. pöördus
2. veebruaril
3. a Narva Linnakohtusse avaldusega, milles taotles kriminaalasja algatamist X Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel S. I. vastu seoses viimase poolt I. B. kohta Viru Ringkonnakohtule väidetavalt laimava sisuga tõendi esitamisega
4. detsembril
5. a. Maksujõuetuse põhjendusel taotles I. B. enese vabastamist KrMK § 391 lg-s 3 sätestatud kautsjoni tasumisest. Narva Linnakohtu kohtuniku Aleksei Kovalenko poolt
6. veebruaril
7. a koostatud määrusega keelduti S. I. suhtes kriminaalasja algatamisest KrK § 129 lg 2 tunnustel viitega KrMK §-le
8. Määruse motiveerivas osas rõhutatakse, et avaldus ei vasta KrMK §-s 391 sätestatud nõuetele, sest selles ei osundata süüdistatava elukohale, tasumata on kautsjonisumma ning esitamata tõendid enese maksujõuetuse kohtaja pole lisatud ühtegi tõendit. Määruse teksti kohaselt saab seda 10 päeva jooksul erikaebe korras vaidlustada. Kõnealuse kohtumääruse on I. B. kätte saanud
9. veebruaril
10. a ja ta ei ole seda määrust erikaebe korras vaidlustanud. Küll aga esitas ta
11. märtsil
12. a Narva Linnakohtule taotluse kohtulik Aleksei Kovalenko taandamiseks. Narva Linnakohtu esimehe poolt
13. märtsil
14. a koostatud kirjaga selgitati I. B., et algatamata kriminaalmenetlusest ei saa kohtunikku taandada. Vaatamata käsitletava kohtumääruse alusel kriminaalasja menetlemisest keeldumisele jätkas Narva Linnakohus siiski I. B. avalduse selgitamist ja mitmesuguste dokumentide väljanõudmist.
15. aprillil
16. a koostas Narva Linnakohtu kohtunik Aleksei Kovalenko teistkordselt määruse S. I. suhtes kriminaalasja algatamisest keeldumise kohta. Selles määruses tuginetakse KrMK § 5 lg 1 p-le 2 ja §-le 392 ning nenditakse, et S. I. käitumises puudub kuriteokoosseis. Viimatinimetatud kohtumääruse vaidlustas I. B. sisuliselt erikaebe korras tähtaegselt. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. mai
18. a määrusega tühistati Narva Linnakohtu kohtuniku
19. aprilli
20. a määrus kuid I. B. erikaebus jäeti läbi vaatamata.
21. aprilli
22. a määruse tühistamist põhjendas ringkonnakohus sellega, et
23. veebruari
24. a kohtumäärusega on juba keeldutud kriminaalasja algatamisest. See määrus on tühistamata, seda ei ole vaidlustatud, ei ole taotletud kaebetähtaja ennistamist, jätkuvalt on tasumata KrMk §-s 391 sätestatud kautsjonisumma. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. mai
26. a määruse on erikaebe korras vaidlustanud I. B., kes leiab, et tema avalduste menetlemine onolnud pinnaline ja erapoolik, tema kaebuste sisusse ei ole süüvitud, tema põhiõigusi ei ole tagatud, tema poolt esitatud tõenditesse on suhtutud eelarvamuslikult, küll aga on põhjendamatult usutud vihjeid, mis püüavad kahjustada tema väärikust. Kokkuvõtvalt taotleb I. B. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
27. mai
28. a määruse tühistamist ja S. I. kriminaalvastutuse küsimuse lahendamist mõnes väljaspool Ida-Virumaad asuvas kohtus. Riigikohtu istungil toetasid I. B. ja tema esindaja kaebuses sisalduvat taotlust. Prokurör taotles Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
29. mai
30. a määruse ja Narva Linnakohtu kohtuniku
31. aprilli
32. a määruse tühistamist ning materjalide tagastamist Narva Linnakohtule Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud I. B. erikaebuse materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja, tema esindaja ja prokuröri seletused, l e i d i s:
33. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
34. mai
35. a määruses on põhjendatult märgitud, et kuna
36. veebruari
37. a kohtumäärusega on juba keeldutud kriminaalasja algatamisest, siis puudus alus
38. aprillil
39. a määruse koostamiseks ja teistkordseks kriminaalasja algatamisest keeldumiseks. Seetõttu oli viimatinimetatud kohtumääruse tühistamine ringkonnakohtu poolt põhjendatud. Kuid olles I. B. erikaebuse alusel tühistanud
40. aprilli
41. a kohtumääruse, puudus ringkonnakohtul Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates võimalus väita, et erikaebus jäetakse läbi vaatamata.
42. Nõustudes põhimõtteliselt Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
43. mai
44. a määruses väljendatud seisukohaga, et
45. veebruari
46. a kohtumääruse kehtivus oleks pidanud välistama
47. aprillil
48. a kohtumääruse tegemise, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et
49. veebruari
50. a kohtumäärus ei ole õiguslikult korrektne, sest selles ei ole viidatud ühelegi KrMK §-s 5 sätestatud kriminaalasja menetlust kõrvaldavale asjaolule. Analoogia pinnalt AKKS § 10 lg-s 1 sätestatuga kujutab Narva Linnakohtu kohtuniku poolt
51. veebruaril
52. a koostatud määrus endast avalduse käigutajätmise määrust, kuigi sellise määruse tegemise võimalust KrMK
53. peatükis otsesõnu ei sätestata. See tähendab, et kõnealuse määrusega oleks tegelikult tulnud erasüüdistusmenetluse alustamiseks avalduse esitanud isikule anda võimalus määruses osundatud vigade kõrvaldamiseks. Lähtudes eeltoodust, pidades silmas põhiseadusliku kohtukaebeõiguse tagamise vajadust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 71 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
54. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
55. mai
56. a kohtumäärus ning Narva Linnakohtu
57. veebruari
58. a ja
59. aprilli
60. a kohtumäärused.
61. Saata I. B. poolt esitatud avaldusega seonduvad materjalid Narva Linnakohtusse kriminaalasja algatamise küsimuse otsustamiseks.
62. I. B. erikaebus rahuldada osaliselt.
63. Kohtukulu I. B. esindajatasu näol 1486 kr 80 s jätta riigi kanda. Kohtumäärus jõustub
64. augustil
65. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep