3-1-1-66-99 KOHTUMÄÄRUS Tartus
- juunil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi kaitsja Jevgenia Tušinskaja erikaebuse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a määruse peale, millega kohtualuse Vitali Truhhani suhtes valiti tõkendiks vahi all pidamine. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa kohtualuse Vitali Truhhani kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. I Vitali Truhhan tunnistati Narva Linnakohtu
- veebruari
- a otsusega süüdi KrK § 2102 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 ning KrK § 202 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka A. K. ja A. A. Kõikide kohtualuste suhtes jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni kehtima varem valitud tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta. II Narva Linnakohtu eelnimetatud otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualused A. K. ja A. A. ning V. Truhhani kaitsja Jevgenia Tušinskaja. III Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- mai 1999 määrusega valiti V. Truhhani suhtes uueks tõkendiks - vahi all pidamine ning kohtumäärus saadeti täitmiseks Narva Politseiprefektuuri. Kohus põhjendas uue tõkendi valikut sellega, et V. Truhhan ei ilmunud
- mail
- a ringkonnakohtu istungile. Kohtumääruses märgitakse samuti, et V. Truhhanile ei olnud võimalik edastada kohtukutset, sest ta ei olnud kodus ning seetõttu on alust arvata, et V. Truhhan rikkus varem valitud tõkendit ja et ta hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. IV V. Truhhani kaitsja Jevgenia Tušinskaja esitas Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a määruse peale erikaebuse, milles taotletakse V. Truhhani suhtes selle kohtumäärusega valitud uue tõkendi tühistamist ja tema vabastamist vahi alt. Kaitsja selgitab, et V. Truhhan ilmus ringkonnakohtu esimesele istungile
- aprillil
- a, kuid
- mail
- a toimuvast kohtuistungist talle ei teatatud. Kaitsja juhib tähelepanu veel sellele, et kohtualusel on kindel elu- ja töökoht ning, et ta ei hoidunud kõrvale kriminaalasja uurimisest kohtueelses staadiumis ega esimese astme kohtus. V Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas vandeadvokaat Aino-Evi Lukas erikaebuses sisalduvat taotlust, märkides, et kuna mõiste elukoht ei hõlma mitte üksnes kodu, siis ka tõkend "allkiri elukohast mittelahkumise kohta" ei tähenda seda, et isik, kelle suhtes on tõkendit kohaldatud peaks kogu aeg kodus olema. Prokuröri seletuses taotleti erikaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et kriminaaltoimiku materjalidest (tl 310) nähtuvalt ei tulnud V. Truhhan kohtukutsele järele enam kui nädala jooksul. Enam kui nädala jooksul kodust eemalolekut võib aga lugeda elukohas mitteviibimiseks ja seega varem valitud tõkendi tingimuste rikkumiseks. VI Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Erikaebus ei ole põhjendatud ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a määruse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Riigikohtu istungil prokuröri poolt avaldatud arvamusega, et tõkendi "allkiri elukohast mittelahkumise kohta" tingimuste rikkumisega on tegemist juhul, mil kohtusse kutsutud isik ei ole reageerinud enam kui nädala jooksul tema postkasti asetatud teatisele tulla järele kohtukutsele. Sellises olukorras on tegemist Põhiseaduse § 20 p-s 2 sätestatud kohtu korralduse täitmata jätmisega ja seega ka isikult vabaduse võtmise põhiseadusliku alusega. VII Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 § 65 lg-st 3 ja §-dest 76 ning 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
- Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a määrus Vitali Truhhani suhtes tõkendina vahi all pidamise valimise kohta jätta muutmata.
- Erikaebus jätta rahuldamata.
- Mõista Vitali Truhhanilt välja riigieelarve tuludesse kohtukuluna kaitsjatasu summas 743.40 (seitsesada nelikümmend kolm krooni ja nelikümmend senti) Kohtumäärus jõustub
- juunil
- a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.