3-1-1-67-99

3-1-1-67-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. augustil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K. K. süüdistuses KrK § 203 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa K. K., tema kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja senine käik
2. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti K. K. kohtu alla süüdistatuna KrK § 203 lg 1 järgi selles, et ta
3. märtsil
4. a õhtupoolikul X linnas teadvalt toimetas edasi A. G. ja T. M. poolt X linnas X tn N-N korterist varastatud E. K.-le kuuluva videomagnetofoni Salora ja televiisori Salora ning teadvalt omandas A. L. poolt nende esemete müügist saadud raha eest ostetud bensiini ja toiduaineid. A. G. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning M. J. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 203 lg 1 järgi, eelpool loetletud esemete omandamise eest. Lääne-Viru Maakohtu
5. detsembri
6. a otsusega mõisteti K. K. süüdistuses KrK § 203 lg 1 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Sama otsusega mõisteti süüdi A. G. KrK 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning M. J. KrK § 203 lg 1 järgi.
7. Lääne-Viru Maakohtu eeltoodud otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru Prokuratuuri prokurör Silvi Pass. Apellatsioonprotestis paluti maakohtu otsus K. K. õigeksmõistmises tühistada, tunnistada ta süüdistuses KrK § 203 lg 1 järgi süüdi ning karistada sanktsiooni piires. Protesti esitaja leidis, et maakohtu õigeksmõistev otsus on ebaseaduslik, sest selles puudub tõendite analüüs K. K. õigeksmõistmise kohta. Samuti leiti, et kohus hindas õigeksmõistmise aluseks võetud tõendeid pinnapealselt ning kriitikavabalt.
8. Apellatsioonprotestile esitatud vastulauses palus K. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi K. Namm jätta apellatsioonprotest rahuldamata ja K. K. suhtes tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse muutmata.
9. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. märtsi
11. a otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu
12. detsembri
13. a otsus K. K. õigeksmõistmises KrK § 203 lg 1 järgi. Kohtualune tunnistati KrK § 203 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati rahatrahviga 50 päevamäära ulatuses, s.o 1400 krooni. Kriminaalkolleegium leidis, et maakohus hindas kriminaalasjas kogutud tõendeid valikuliselt, jättes arvestamata kohtualuse A. G., T. M. ja K. K. poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mis tõendavad K. K. süüd talle süüksarvatud kuriteos. Kriminaalkolleegiumi arvates on nende tõenditega ümber lükatud K. K. väited selle kohta, et ta polnud teadlik tema poolt edasitoimetatud asjade vargusest, et ta aitas realiseerida varastatud esemeid ning, et tema autole vajaminev bensiin osteti varastatud esemete müügist saadud raha eest. II Kassatsioonkaebuse sisu
14. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. märtsi
16. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse K. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi K. Namm. Kaitsja palub ringkonnakohtu otsuse tühistada selles sisalduvate järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele, samuti kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ning kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Kaitsja ei ole nõus ringkonnakohtu järeldusega, et K. K. oli teadlik talle süüksarvatud asjaoludest ja leiab, et kohtu järeldus pole kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kassaator juhib tähelepanu sellele, et KrK § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu saab toime panna üksnes otsese tahtlusega, ning see eeldab, et K. K. pidi olema teadlik tema poolt edasitoimetatava vara päritolust. Kassaator leiab, et sellesisulisi tõendeid kriminaalasjas kogutud ei ole. Need järeldused, mis ringkonnakohus K. K. süü küsimuses tegi, on kaitsja arvates motiveerimata. III Menetlus Riigikohtus Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära K. K. ja tema kaitsja, kes taotlesid kassatsioonkaebuse rahuldamist ning riigiprokuröri, kelle arvates kassatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust, leidis: AKKS § 29 lg 4 sätestab muuhulgas, et ringkonnakohtu otsuse motiveerivas osas märgitakse kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tõendid, millele kohtu järeldused on rajatud ning motiivid, millega kohus on ühed või teised tõendid tagasi lükanud. Seega on ringkonnakohtul seadusega antud õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ning hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtulgi. KrMK § 50 lg 1 sätestab, et tõendeid hinnatakse nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seetõttu pole välistatud, et erinevad kohtuastmed jõuavad tõendite hindamisel erineva tulemuseni ning tuvastavad seega ka erinevad asjaolud. Kuna ühelgi tõendil pole KrMK § 50 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu, on ringkonnakohus õigesti osutanud sellele, et maakohus on jätnud hindamata praktiliselt kõik kohtualuste eeluurimisel antud ütlused. Kuna nii A. G., T. M. kui ka K. K. ütlused kohtuistungil erinesid oluliselt eeluurimisel antud ütlustest, oli kohtul KrMK § 246 lg 1 p 1 kohaselt õigus avaldada nende poolt eeluurimisel antud ütlused ning neid seejärel ka hinnata koos teiste tõenditega. Riigikohus leiab, et selle õiguse kasutamata jätmisega rikkus maakohus kriminaalasja täieliku läbivaatamise põhimõtet. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja väitega nagu oleks ringkonnakohtu väited K. K. süü küsimuses motiveerimata. Ringkonnakohtu otsuses on analüüsitud K. K. enda, kaaskohtualuste ja tunnistaja A. L. ütlusi nii eel- kui ka kohtulikul uurimisel - seega kõiki tõendeid, mis kohtule on esitatud. Kohus on analüüsinud T. M. ja A. G. poolt maakohtus ütluste muutmise põhjusi ning selgitanud, miks peab ta usaldusväärseks just eeluurimisel antud ütlusi. Samuti on ringkonnakohus põhjendanud, milles seisnes maakohtu ekslikkus tõendite hindamisel - nimelt tuginemine vaid K. K.-d õigustavatele tõenditele. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub nende põhjendustega ning nendib, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks pole alust. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. märtsi
18. a kohtuotsus jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Mõista välja K. K.lt 955 krooni ja 80 senti kohtukulusid kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
19. augustil
20. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed: Jüri Ilvest Eerik Kergandberg