3-1-1-75-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. septembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul ko

§ 100järgi.

Kohtuistungist võtsid osa A. Z. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik 1. A. Z. mõisteti Kohtla-Järve Linnakohtu 12. mai 1999. a otsusega süüdi KrK §

§ 100järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 5 aastaks kinnises vanglas.

A. Z. mõisteti süüdi selles, et ta ööl vastu

1. juunit
2. a, alkoholijoobes X linnas X pst N-N korteris peale tüli R. K. lõi teda kodust kaasa võetud noaga elutähtsatesse organitesse - pähe, kaela ja kehasse, tekitades kannatanule ülirasked kehavigastused. Kuritegu jäi lõpule viimata kohtualusest mitteolenevatel põhjustel, sest kannatanul õnnestus abi kutsuda.
3. Kohtla-Järve Linnakohtu eeltoodud otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune A. Z. ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõšov. A. Z. vaidlustas linnakohtu otsuse karistuse ranguse motiivil. Kaitsja palus A. Z. süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista, süüdimõistmise korral aga tema karistust kergendada. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. juuni
5. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu
6. mai
7. a otsus osaliselt. A. Z. mõisteti KrK §

§ 100järgi karistuseks 3 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas Kr

K § 39 sätete kohaldamisega. Muuhulgas nõustus ringkonnakohus linnakohtu järeldusega, et A. Z. sai aru oma tegevuse laadist ja tähendusest, sest ta lõi kannatanut noaga korduvalt elutähtsatesse organitesse ning nägi ette ja soovis kannatanu surma, s.t tegutses otsese tahtlusega R. K. tappa. II Kassatsioonprotesti sisu

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Jaan Naaber, kes vaidlustab A. Z. süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooni. Kassaator ei nõustu esimese ja teise astme kohtu otsustes sisalduva tagajärje saabumata jäämise põhjuse käsitlusega ning leiab, et abi kutsumine, s.o naabrite uksekella helistamine, ei saanud olla A. Z. takistuseks kannatanu tapmine lõpule viia. Protestis leitakse, et hinnates kõiki tõendeid nende kogumis, on kõnesolevas kriminaalasjas tegemist kaudse tahtlusega toime pandud kuriteoga ning selle kvalifitseerimisel tuleb lähtuda saabunud tagajärjest. Prokurör palub kvalifitseerida A. Z. kuritegu KrK § 107 lg 1 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata. III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi põhjendused ja järeldused
4. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seletused leidis, et kassatsioonprotest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. juuni
6. a ja Kohtla-Järve Linnakohtu
7. mai
8. a kohtuotsus kuulub tühistamisele A. Z. inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooni ja karistuse kandmise koha osas. Mõlemas eeltoodud kohtuotsuses puuduvad kaalukad tõendid, et A. Z. tahtlus oleks hõlmanud veel mingisuguse eesmärgi saavutamist peale tema poolt faktiliselt tekitatud tagajärje. Veelgi enam, tuleb rõhutada, et tapmise katse saab olla toime pandud vaid otsese tahtlusega, viimane aga kuulub tõendamisesemesse ning tuleb kohtu poolt isiku süüdimõistmisel vaieldamatult tuvastada. Eeltoodu alusel Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonprotestis tooduga, et süüdimõistetul puudus otsene tahtlus tappa kannatanu ja tema tegu tuleb kvalifitseerida vastavalt saabunud tagajärjele, s.o üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamisena KrK § 107 lg 1 järgi. Seoses kuriteo kvalifikatsiooni muutumisega kuulub muutmisele ka karistuse kandmise koht ja A. Z. tuleb tahtliku teise astme kuriteo toimepannud isikuna kanda karistust poolkinnises vanglas. Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja KrK § 23 lg-st 6, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
9. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. juuni
11. a ja Kohtla-Järve Linnakohtu
12. mai
13. a kohtuotsus A. Z.süüdistusasjas kuriteo kvalifikatsiooni ja karistuse kandmise koha osas.
14. Mõista A. Z. süüdi KrK §107 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Vastavalt KrK §-le 45 arvestada karistuse hulka eelvangistusaeg
15. juunist
16. a kuni
17. juunini 1999.a, s.o üks aasta ja kuus päeva, kusjuures tal jääb karistust kanda üks aasta üksteist kuud ja kakskümmend neli päeva. Karistuse kandmise aja algust arvestada
18. juunist
19. a.
20. Riigiprokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
21. Välja mõista A. Z-lt 867 krooni ja 30 senti kohtukulu kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
22. septembril
23. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg