3-1-1-90-99

3-1-1-90-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja E.H. õigeksmõistmises süüdistuses KrK § 155 lg 2 järgi. Kohtuistungist võtsid osa E.H., tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja riigiprokurör Marge Püss ning tsiviilhageja esindaja L.P.. I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik
2. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti E.H. kohtu alla süüdistuses KrK § 155 lg 2 järgi selles, et ta ajavahemikul
3. a detsembrist kuni
4. a märtsini V maakonnas H vallas J külas pani temale kuuluval K xxx kinnistul toime ebaseadusliku metsaraie. Ta lõikas eraldiselt 16 Metsaseaduse § 10 lg 4 p 1 nõudeid rikkudes 39 kuuske, 15 haaba ja 13 kaske, s.o kokku 67 toorest elujõulist puud; eraldiselt 18 Metsaseaduse § 10 lg 4 p 1 nõudeid rikkudes 167 kuuske, 76 kaske, 5 haaba ja 1 männi, s.o kokku 249 toorest elujõulist; eraldiselt 17 Metsaseaduse § 7 lg 3 ja § 10 lg 2 p 1 ning lõppraiete eeskirja p 8.2 nõudeid rikkudes 175 kuuske, 16 kaske, 5 mändi ja 1 haava, s.o kokku 197 toorest elujõulist puud. E.H. põhjustas ebaseadusliku metsaraiega looduskeskkonnale kahju kokku 124 139 krooni, s.o suure kahju taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks Vabariigi Valitsuse
5. detsembri
6. a määrusega nr 377 kinnitatud Metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra p-ga 1.
8. Võru Maakohtu
9. märtsi
10. a otsusega mõisteti E.H. süüdistuses KrK § 155 lg 2 järgi süüdi ning teda karistati rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses, s.o 2800 krooni. Kohtuotsusega nõuti E.H-lt sisse 124 139 krooni Keskkonnafondi V osafondi kasuks.
11. Võru Maakohtu eeltoodud otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Harland Paas. Apellatsioonkaebuses paluti maakohtu otsus täielikult tühistada põhjusel, et kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ja kohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kaitsja palus E.H. süüdistuses KrK § 155 lg 2 järgi õigeks mõista. Apellatsioonkaebuses leiti esiteks, et KrK § 155 on vastuolus põhiseadusega, sest põhiseaduse §-s 53 sätestatud keskkonnale tekitatud kahju ei ole KrK §-s 155 ettenähtud kahju. Teiseks märkis apellant, et E.H. teostas ebaseaduslikku metsaraiet eksituse tõttu ning väidetavalt kinnitavad seda ka kriminaalasja materjalid. Kaitsja arvates puudus E.H-l motiiv kuriteo toime panemiseks, mis kinnitab tema teos otsese tahtluse puudumist. Kolmandaks leidis kaitsja, et metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise akti koostamisel rikuti E.H. õigusi ja nimelt sellega, et teda ei kutsutud selle koostamise juurde.
12. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. mai
14. a otsusega tühistati Võru Maakohtu
15. märtsi
16. a otsus täies ulatuses ning E.H. mõisteti süüdistuses KrK § 155 lg 2 järgi õigeks. Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et maakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus leidis, et E.H. rikkus eksimuse tõttu lõppraiete eeskirja p 8.2 ning tal puudus tahtlus teostada metsaraiet eralduselt nr 17 ebaseaduslikult. Ringkonnakohus luges usaldusväärseks kohtualuse ütlused selle kohta, et raide teostamine eraldiselt 16 ja 18 olid samuti tingitud eelnimetatud eksimusest. Ringkonnakohus luges tõendatuks E.H. ütlused selle kohta, et ta ei ületanud metsateatises raieks ettenähtud puidukogust ning jälgis metsamajanduskavas ettenähtud piiranguid. Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et puuduvad tõendid E.H. otsese tahtluse kohta ebaseadusliku metsaraie teostamiseks, seega puudub tema käitumises KrK § 155 ettenähtud kuriteokoosseis. Ringkonnakohtu otsuses märgiti veel, et Metsaseaduse uus redaktsioon kuulutati välja
17. detsembril
18. a ning see hakkas kehtima
19. jaanuaril
20. a. Uue Metsaseaduse § 33 lg 3 p 1 kohaselt on metsaomaniku raieõigust tõendavaks dokumendiks väljavõte kinnistusraamatust. Kehtiva seaduse kohaselt võib metsaomanik metsaraiet teostada metsateatist esitamata, kuid peab seejuures järgima vastavaid piiranguid. Kehtiva metsaseaduse § 23 lg 1 kohaselt on metsaomanik kohustatud esitama metsateatise, kuid selle nõude eiramine ei muuda teostatud raiet ebaseaduslikuks ega too kaasa kriminaalvastutust. Kohus leidis, et siinkohal on tegemist seaduse tagasiulatuva jõuga KrK § 6 lg 2 mõttes. Kuivõrd E.H. süüdistati eraldiselt 16 ja 18 raie teostamisel metsateatise mitteesitamises ning muudes Metsaseaduse paragrahvide rikkumises teda süüdistatud pole, siis tuleb ta nendelt eraldistelt raie teostamises õigeks mõista.
21. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. mai
23. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Toivo Vee, kes palub eeltoodud otsuse tühistada ning saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. 5.1 Protestis märgitakse, et ringkonnakohtu otsuses sisalduvad järeldused on vastuolus faktiliste asjaoludega seejuures on valesti tõlgendatud Metsaseaduse § 23 ja § 33 sätteid, mis omakorda on kaasa toonud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise. Prokurör ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et praegu kehtiva Metsaseaduse § 33 lg 3 p 1 kohaselt võib metsaomanik teostada metsaraiet ka metsateatist esitamata ning taoline järeldus on prokuröri arvates vastuolus ringkonnakohtu enda poolt viidatud Metsaseaduse §-ga 23 lg 1 mõttega. Protestis leitakse, et
24. jaanuaril
25. a kehtima hakanud Metsaseadus ei kergenda E.H-le süüksarvatud kuriteo toimepanemisel kehtinud Metsaseaduse § 10 lg 4 p 1 nõudeid, vaid täpsustab ja isegi karmistab neid. 5.2 Lisaks eeltoodule seab prokurör kahtluse alla ringkonnakohtu järeldused E.H. eksimuse mõjul tegutsemise kohta ning leiab, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Protestis märgitakse, et mets kui asi on oluliselt erinev teistest asjadest ning mõlemad kõnesolnud metsaseadused pööravad erilist tähelepanu metsale keskkonnakaitselisest aspektist ja alles seejärel pööratakse tähelepanu metsa majanduslikule aspektile. III Menetluse käik Riigikohtus Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära E.H. ja tema kaitsja, kes taotlesid kassatsiooni rahuldamata jätmist ning prokuröri, kes taotles kohtuotsuste tühistamist kassatsioonis toodud motiividel, leidis: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
26. mai
27. a kohtuotsuse lõppjäreldused on õiged ja piisavalt motiveeritud ning seetõttu puudub alus selle kohtuotsuse tühistamiseks. Kassatsioonprotestis esitatud väide, mille kohaselt seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, pole käesoleva kaasuse seisukohalt täpne. Nimelt ei ole ringkonnakohus tuvastanud E.H. eksimust mitte õiguslike vaid faktiliste asjaolude hindamisel. Ringkonnakohus on lähtunud kohtualuse järjekindlatest ütlustest selle kohta, et oma teada raius ta metsa eraldusest nr. 17 ning esitatud metsateatises lubatud ulatuses. Kuna neid ütlusi kohtuistungil ei kummutatud, lähtus ringkonnakohus süütuse printsiipi silmas pidades õigesti eeldusest, et kohtualuse tahtlus panna toime KrK § 155 ettenähtud kuritegu ei ole tõendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub nende järeldustega ning leiab, et E.H. õigeksmõistmine on seaduslik. Samas ei saa nõustuda ringkonnakohtu järeldustega Metsaseaduse
28. detsembri
29. a redaktsiooni tõlgendamisel. Asjaolu, et nimetatud seaduse § 33 lg 3 loetleb ammendavalt kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjalide valdamise seaduslikkust tõendavad dokumendid, ei tähenda, et nimetatud dokumentide olemasolul on isikul lubatud rikkuda teisi metsandust reguleerivate seaduste ja muude normatiivaktide nõudeid. KrK § 155 kehtestab kriminaalvastutuse ebaseadusliku metsaraie eest. Blanketse dispositsioonina kehtestatakse siin vastutus kõikvõimalike ebaseaduslike toimingute eest metsaraidel. Kui isik teostab raiet ilma metsateatist esitamata, rikub ta otseselt Metsaseaduse § 23 lg 1 ja 5 nõudeid - seega teostab raiet ebaseaduslikult. See ebaõige seadusetõlgendus aga ei ole käesoleva kaasuse puhul kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuna E.H. õigeksmõistmine on tingitud ülalpool toodud põhjustest. Lähtudes eelpooltoodus ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
30. mai
31. a kohtuotsus jätta muutmata, kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
32. oktoobril
33. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep