3-1-1-97-99

3-1-1-97-99 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. septembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi eriprotesti Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. augusti
3. a määruse peale, millega saadeti Narva Linnakohtule uueks arutamiseks kriminaalasi S.S. ja M.R. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 ja § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa kohtualuse S.S. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kohtualuse M.R. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalmenetluse senine käik
4. S.S. ja M.R. tunnistati Narva Linnakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja karistati vabadusekaotusega kaheksaks aastaks ning KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi ja karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti kummalegi kohtualusele kaheksa aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.
7. Narva Linnakohtu
8. jaanuari
9. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune S.S. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski, taotledes kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule ning kohtualune M.R. ja tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Belov, taotledes M.R. õigeksmõistmist. Muuhulgas märkisid S.S. ja V. Rogulski oma kaebustes sedagi, et linnakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetluse seadust sellega, et eemaldades
10. jaanuari
11. a määrusega kohtuistungi korra väidetava rikkumise tõttu istungisaalist vandeadvokaat V. Rogulski, jäeti kohtualune S.S. kaitseta.
12. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. augusti
14. a määrusega tühistati Narva Linnakohtu
15. jaanuari
16. a otsus kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise motiivil ja kriminaalasi saadeti Narva Linnakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohtu määruses märgitakse, et
17. jaanuari
18. a määrus (kriminaaltoimiku IV kd, tl 556) on paljasõnaline, sest selle tegemise alused " kaitsja poolt kohtuistungi korra väidetavad rikkumised, samuti eesistuja poolt korrarikkuja korrale kutsumised - ei kajastu kohtuistungi protokollis. Samuti ei nähtu kohtuistungi protokollist, et S.S-le oleks tema senise kaitsja eemaldamise järgselt pakutud võimalust uue kaitsja valimiseks. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei nõustunud
19. jaanuari
20. a määruses esitatud väitega, et "kriminaalasja arutamise antud etappi ei takista kaitsja puudumine kohtuistungi saalist" ja rõhutab, et kohtualusel on õigus omada kaitsjat kogu kriminaalmenetluse vältel, kui ta ei ole kaitsjast loobunud.
21. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. augusti
23. a määruse peale esitas eriprotesti riigiprokurör Elo Kungla, kes taotleb vaidlustatava kohtumääruse tühistamist järgmistel motiividel: 4.1 Vastavalt KrMK § 225 lg-le 1 võib kohtunik eemaldada istungisaalist iga isiku, kes rikub kohtuistungi korda. Kaitsja ajutist eemaldamist istungisaalist ei saa aga automaatselt võrdsustada kaitsja puudumisega, sest " väidab prokurör " "kaitsjana esineval isikul säilib tema protsessuaalne seisund antud kriminaalasjas koos kõigi õiguste ja kohustustega, mis lõpeb siis, kui kohtualune ise soovib tema teenetest loobuda". 4.2 Prokurör on seisukohal, et kohus ei saa kohustada uue kaitsja valikut ja võib seda üksnes soovitada, kuid sedagi vaid KrMK § 361 lg-s 3 sätestatud juhtudel. 4.3 Prokurör märgib sedagi, et KrMK § 225 lg-s 3 ei sätestata juhtumeid, mil kohus peaks kriminaalasja arutamise edasi lükkama. Seega võis kohus ka kaitsja eemaldamise järgselt jätta kohtuliku arutamise edasi lükkamata. Samuti rõhutatakse eriprotestis, et kaitsja eemaldamine kriminaaltoimiku materjalide avaldamise ajaks ei kahjustavat milgi määral kohtualuse huvisid ja hiljem " kohtuvaidluste ajaks lubati ju kaitsja kohtuistungisaali tagasi.
24. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. augusti
26. a määruse on lisaks prokurörile vaidlustanud ka kohtualused S.S. ja M.R.. 5.1 Kassatsioonprotestina pealkirjastatud kaebuse kokkuvõtvas osas taotleb S.S. vägivalla lõpetamist isiksuse kallal, kriminaalmenetluse lõpetamist ja tema õigeksmõistmist. 5.2 Samuti kassatsioonprotestina pealkirjastatud kaebuses taotleb M.R. enese õigeks-mõistmist ja vahi alt vabastamist. II Menetlus Riigikohtus
27. Riigikohtu istungil esitatud seletuses tunnistas prokurör, et kohtuistungi protokollist ei nähtu, milles seisnes vandeadvokaat V. Rogulski poolne korrarikkumine kohtuistungil. Kuid rõhutades, et kohtul on õigus eemaldada istungisaalist korrarikkujaid, toetas prokurör eriprotestis sisalduvat taotlust. Kaitsjad toetasid oma seletustes kaitsealuste taotlusi ja ei toetanud eriprotestis sisalduvat taotlust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
28. augusti
29. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastavalt KrMK § 225 lg-le 1 võib kohtusaalist eemaldada iga isiku, kes rikub kohtuistungi korda või häirib kohtulikku arutamist. Arvestades täiendavalt ka sama paragrahvi teises lõikes sätestatud võimalust eemaldada kohtusaalist isegi kohtuistungi korda rikkunud kohtualust, ei saa kahtlusi olla selles, et võimalik on kohtusaalist eemaldada ka korda rikkuvat kaitsjat. Samas aga tuleb nõustuda ringkonnakohtu vaidlustatud kohtumääruses märgituga, et korrarikkumine, mille eest menetlusosaline kohtusaalist eemaldatakse, peab olema fikseeritud kohtuistungi protokollis. Seadusandja ei ole otseselt sätestanud, kuidas peaks edasiselt toimima kohus, kes on kohtusaalist eemaldanud korda rikkunud kaitsja. Nõustuda tuleb prokuröri poolt eriprotestis märgituga, et ainuüksi KrMK § 225 lg 3 kohaselt ei ole kohus käsitletaval juhul otsesõnu kohustatud kohtulikku arutamist edasi lükkama. Kuid kõnealusel juhtumil tuleb vältimatult lähtuda ka kaitseõigust reguleerivatest sätetest. Kuna vastavalt KrMK § 361 lg-le 1 on kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel õigus omada kaitsjat kogu kriminaalmenetluse vältel, siis puudub menetlejail õigus otsustada selle üle millisel kriminaalmenetluse etapil võiks kaitsja osavõttu piirata. Seega tuleb kaitseõiguse rikkumiseks lugeda igasuguseid menetlustoiminguid ilma kaitsjaosavõtuta, kui selleks puudus kaitsealuse isiku nõusolek. Arvestades eelöeldut oleks pärast kaitsja eemaldamist kohtusaalist tulnud kõigepealt vastavalt KrMK § 361 lg-le 3 teha kohtualusele ettepanek uue kaitsja valimiseks või pakkuda võimalust kaitsja määramiseks. Sellise ettepanekuga mittenõustumisel oleks " vastavalt KrMK § 225 lg-le 3 tulnud kohtulik arutamine edasi lükata, pannes kohtuistungi saalist eemaldatud kaitsjale ka edasilükkamisega kaasnevad kulud. Puutuvalt kohtualuste poolt esitatud kaebustesse peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et need ei ole ei sisuliselt ega vormiliselt erikaebused, sest nendes ei vaidlustata mitte Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
30. augusti
31. a määrust vaid avaldatakse rahulolematust kogu kriminaalmenetluse senise käiguga. Seetõttu tuleb need kaebused käesoleva erikaebemenetluse raames jätta läbivaatamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
32. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
33. augusti
34. a määrus S.S. ja M.R. süüdistusasjas jätta muutmata.
35. Prokuröri eriprotest jätta rahuldamata.
36. Kohtualuste S.S. ja M.R. kaebused jätta läbi vaatamata.
37. Mõista S.S-lt välja riigituludesse kohtukuluna kaitsjatasu üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa krooni (1239 kr).
38. Mõista M.R-lt välja riigituludesse kohtukuluna kaitsjatasu üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaks krooni ja üheksakümmend senti (1362 kr 90 s). Kohtumäärus jõustub
39. septembril
40. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep