3-1-1-98-99

3-1-1-98-99 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. septembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi A.L. kaitsja vandeadvokaat Urmas Arumäe erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. septembri
3. a määruse peale, millega muudeti A.L. tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta - tõkendiks vahi alla võtmine. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa A.L. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. Kriminaalmenetluse senine käik
4. A.L. tunnistati Tallinna Linnakohtu
5. märtsi
6. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel loeti eelmise kohtuotsusega mõistetud 1-aastane vabadusekaotus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi 2-aastase katseajaga. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka S.P.. Mõlema kohtualuse suhtes oli varem valitud tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta.
7. Tallinna Linnakohtu eelnimetatud otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna linnaprokurör Eve Soost, kes taotles kohtualustele mõistetud karistuste karmistamist ja neile reaalse vabadusekaotusliku karistuse mõistmist.
8. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. septembri
10. a määrusega valiti A.L. ja S.P. suhtes uueks tõkendiks vahi all pidamine ja kohtumäärus saadeti täitmiseks kohtualuste elukohajärgsele politseiasutusele. Kohus põhjendas uue tõkendi valikut sellega, et kumbki kohtualustest ei ilmunud
11. septembril
12. a kohtuistungile ega teatanud kohtule ilmumata jäämise põhjust. Kohtumääruses leiti samuti, et ilma kohtualusteta ei ole kriminaalasja menetlemine võimalik. Kohtuistungile ilmumata jäämine andis kohtule alust arvata, et S.P. ja A.L. varem kriminaalkorras karistatud isikutena, kes tunnevad hirmu vabadusekaotuse ees, ei ilmu vabatahtlikult kohtusse ning seetõttu tulebki nad paigutada eelvangistusasutusse.
13. A.L. kaitsja vandeadvokaat Urmas Arumäe esitas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. septembri
15. a määruse peale erikaebuse, milles taotletakse uue tõkendi täitmise peatamist ja vaidlustatava kohtumääruse tühistamist. Kaitsja leiab, et A.L. suhtes tehtud tõkendi muutmise määrus ei ole põhjendatud ning selles sisalduvaid järeldusi A.L. kohtusse ilmumata jäämise asjaolude kohta ei ole korrektselt motiveeritud. Kaitsja selgitab, et A.L. oli kohtuistungi toimumise päeval, s.o
16. septembril
17. a haige ning tal ei olnud võimalik kohtule sellest teatada. Kaitsja viitab siinkohal KrMK §-le 781 lg 2 p 2, mille kohaselt on kohtualuse haigestumine põhjendatud takistuseks menetlustoimingust kõrvale jäämiseks. Kaitsja arvates ei ole alust arvata, et A.L. hoiab kohtust kõrvale ja takistab menetlust ning samuti puudub kaitsja arvates võimalus, et ta paneks toime uusi kuritegusid. Menetlus Riigikohtus
18. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas A.L. kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa erikaebuses sisalduvat taotlust, prokurör taotles vaidlustatud kohtumääruse muutmata jätmist. Prokurör märkis, et kohtualuste ilmumata jäämise tõttu on kohtuistungit juba neli korda edasi lükatud ja et inimene, kes saab kohtuistungi päeval ilmuda arsti vastuvõtule peab olema võimeline ka kohtule teatama, et ei saa kohtuistungile ilmuda.
19. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, l e i d i s: 6.1 Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
20. septembri
21. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub seaduslik alus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli A.L. varem kahel korral oma allkirjaga kinnitanud, et ta on kohtukutse kätte saanud, kuid oli sellele vaatamata jäänud kohtuistungile ilmumata ja ei olnud kohtule kummalgi korral teatanud enese ilmumata jäämise põhjust. Samuti nähtub kriminaaltoimiku materjalidest (kriminaaltoimiku leht nr 305), et A.L. on
22. juunil
23. a kätte saanud kohtukutse ilmumaks kohtuistungile
24. septembril
25. a. Kui A.L. jäi viimatinimetatud kuupäeval taas kohtuistungile ilmumata, oli ringkonnakohus igati õigustatud sedastama, et tegemist on A.L. poolt kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmisega ja seega ka tema vahi alla võtmise aluse olemasoluga. 6.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu erikaebuses esitatava seisukohaga, nagu legitimeeriksid KrMK § 781 lg-s 2 loetletud menetlustoimingus osalemiseks ilmumata jäämise mõjuvad takistused, sealhulgas ka haigestumine, alati ka KrMK § 781 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmist. Nii ei saa ka A.L. peavalu (kriminaaltoimiku leht 324) olla asjaoluks, mis oleks takistanud A.L-l täitmast KrMK § 781 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kuna A.L. omas reaalset võimalust teatada kohtule enese kohtuistungile ilmumata jäämisest, kuid jättis kõnealuse teate pahatahtlikult kohtule esitamata, siis " arvestades ka A.L. varasemat käitumist - oli ringkonnakohtul piisavalt alust lugeda teda isikuks, kes hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. 6.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et tulenevalt EIÕK art 6 p-s 1 sätestatud nõudest " tagada kohtuasjade menetlemist mõistliku aja jooksul " tuleb lugeda igati põhjendatuks neid kohtute poolt võetavaid seaduslikke meetmeid, mis takistavad menetlusosaliste poolt kohtumenetluste pahatahtlikku venitamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
26. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
27. septembri
28. a määrus, millega valiti A.L. ja S.P. suhtes tõkendiks vahi all pidamine, jätta muutmata.
29. Erikaebus jätta rahuldamata.
30. Mõista A.L-lt välja riigituludesse kohtukuluna kaitsjatasu summas kolmsada seitsekümmend üks krooni ja seitsekümmend senti (371 kr 70 s ). Kohtumäärus jõustub
31. septembril
32. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep