← Eesti

3-1-3-3-99

3-1-3-3-99 KOHTUOTSUS Tartus

  1. jaanuaril
  2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja M.M. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa M.M. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve Linnakohtu
  3. augusti
  4. a otsusega mõisteti M.M. süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega viieks aastaks poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  5. mai
  6. a. Kohtla-Järve Linnakohtu
  7. septembri
  8. a KrMK § 336 korras tehtud määrusega täpsustati eeltoodud kohtuotsust ning M.M. karistuse kandmise aja alguseks loeti
  9. mai
  10. a. Linnakohus põhistas oma määrust sellega, et vanglasse saabunud kinnipidamisakti kohaselt peeti M.M.
  11. mail
  12. a kell 12.00 kinni Novgorodi linnas ning et sellest ajast arvates tuleb lugeda ta eelvangistuses viibivaks isikuks. Määruse kohaselt oli luba M.M. vahi alla võtmiseks antud Kohtla-Järve Linnakohtu poolt
  13. oktoobril
  14. a seoses tema tagaotsitavaks kuulutamisega. Viru Ringkonnakohtu
  15. oktoobri
  16. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu
  17. augusti
  18. a otsus M.M-le mõistetud karistuse kandmise koha osas ning tema karistuse kandmise kohaks määrati kinnine vangla. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata ja M.M. poolt esitatud apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Süüdimõistetu M.M. esitas Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse, milles palub parandada vea Kohtla-Järve Linnakohtu
  19. augusti
  20. a otsuses ja sama kohtu
  21. septembri
  22. a määruses, millega loeti ekslikult tema karistuse kandmise aja alguseks
  23. mai
  24. a. Avaldaja selgitab oma avalduses, et tegelikult peeti ta Novgorodis kinni juba
  25. jaanuaril
  26. a seoses isiku kindlaks tegemisega ning väidetavalt viibis ta sellega seoses
  27. jaanuarist kuni
  28. maini
  29. a Novgorodis kinnipidamisasutuses. Tulenevalt sellest palub M.M. lugeda karistuse kandmise aja alguseks
  30. jaanuar
  31. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära kaitsja ja prokuröri, kes taotlesid avalduse rahuldamist, leidis:
  32. oktoobril 1995.a peatati M.M. süüdistusasi KrMK § 163 lg 1 p 1 alusel ning M.M. kuulutati tagaotsitavaks. Samal kuupäeval on Kohtla-Järve Linnakohtu kohtunik andnud loa tema vahistamiseks. Nagu nähtub Vene Föderatsiooni Novgorodi linna Siseasjade Valitsuse ülema
  33. detsembri
  34. a kirjast nr. 16451, peeti M.M. Novgorodis kinni
  35. jaanuaril
  36. a ning paigutati kohalikku vastuvõtujaotuspunkti. Selle toimingu aluseks ei olnud asjaolu, et M.M. oli Eesti Vabariigis kuulutatud tagaotsitavaks, vaid tõsiasi, et tal puudusid isikut tõendavad dokumendid ning Vene Föderatsiooni seaduste kohaselt nõutav kindel elukoht. Kontrollimise käigus tuvastati, et seda isikut otsitakse taga Eesti Vabariigis ning
  37. veebruaril
  38. a paigutati ta Novgorodi Asutusse IZ-51/1 , kus ta viibis kuni väljaandmiseni Eesti Vabariigile. Seega asuti M.M. suhtes valitud tõkendit - vahi all pidamine - täitma
  39. veebruaril
  40. a ning sellest kuupäevast tuleb arvestada ka temale mõistetud karistuse kandmise tähtaja algust. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Kohtla-Järve Linnakohtu
  41. augusti
  42. a kohtuotsus M.M. süüdimõistmises KrK § 107 lg 2 p 1 järgi karistuse kandmise aja alguse osas, samuti Kohtla-Järve Linnakohtu
  43. septembri
  44. a määrus karistuse kandmise aja alguse muutmise kohta ning Viru Ringkonnakohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
  45. oktoobri
  46. a kohtuotsus osas, millega M.M. karistuse kandmise aja algus jäeti muutmata. Lugeda M.M. karistuse kandmise aja alguseks
  47. veebruar
  48. a. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt. Mõista M.M-lt kohtukuluna välja 955 krooni ja 80 senti kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
  49. jaanuaril
  50. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Ott Järvesaar Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.