3-1-3-5-99

3-1-3-5-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ning Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja G.K. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p 3 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu G.K. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve Linnakohtu
2. juuni
3. a määrusega, tuginedes KrMK §-dele 335 " 337, liideti G.K-le mitme kohtuotsusega mõistetud karistused ja määrati, et arvates
4. detsembrist
5. a kuulub tema poolt ärakandmisele viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kohtla-Järve Linnakohtu
6. juuni
7. a määruse peale esitas süüdimõistetu G.K. Viru Ringkonnakohtule erikaebuse.
8. juulil
9. a koostatud kirjaga (kr toimiku IV kd leht 666) teatati G.K-le, et tema erikaebust vaadatakse läbi
10. juulil
11. a. Kirjas märgiti, et kohtuistung toimub ilma erikaebuse esitaja " G.K. osavõtuta. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. juuli
13. a istungi protokollist (kr toimiku IV kd leht 670) nähtuvalt võttis kohtuistungist määratud korras osa ka G.K. kaitsja Eduard Bulatšik, kes leidis, et karistused on liidetud õigesti. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt
14. juulil
15. a tehtud esimese määrusega jäeti KohtlaJärve Linnakohtu
16. juuni
17. a määrus muutmata ja G.K. erikaebus rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt
18. juulil
19. a tehtud teise määrusega mõisteti G.K-lt riigituludesse 194 kr 70 s kaitsjatasu tema kaitsmise eest erikaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus. Selle määruse resolutiivosa p-s 3 märgitakse, et määruse peale on võimalik 10 päeva jooksul kaevata Riigikohtusse. Ringkonnakohtu nimetatud määruste ärakirjad saadeti G.K-le
20. juulil
21. a, kuid kriminaaltoimikust ei nähtu, et G.K. oleks nendega tutvunud.
22. augustil
23. a esitas G.K. Riigikohtule avalduse, milles ta taotleb sisuliselt kohtuvigade parandamise korras Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. juuli
25. a selle määruse tühistamist, millega temalt mõisteti välja kaitsjatasu. G.K. rõhutab, et kuigi Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
26. juuli
27. a määruse resolutiivosas märgitu kohaselt oli seda määrust võimalik vaidlustada 10 päeva jooksul, sai ta määruse olemasolust teada alles ligikaudu kaks aastat hiljem. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimehe Jüri Ilvesti
28. septembril
29. a kirjaga teatati G.K-le, et tema kaebuse suhtes võetakse seisukoht pärast seda, kui Viru Ringkonnakohtus on arutanud kriminaalasja G.K. süüdistuses.
30. detsembri
31. a kirjaga pöördus G.K. taas Riigikohtu poole ja kordas oma taotlust tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
32. juuli
33. a määrus, millega temalt mõisteti välja kaitsjatasu. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja G.K. taotlust, prokurör aga taotles selle rahuldamata jätmist põhjendusega, et on mööda lastud tähtaeg kohtuvigade parandamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: G.K. poolt avalduse esitamisel kohtuvea parandamiseks Viru Ringkonnakohtu kriminaal- kolleegiumi
34. juuli
35. a määruses on mööda lastud AKKS § 77"1 lg-s 1 ettenähtud aastane kaebetähtaeg. Kuid kuna kriminaaltoimiku materjalide pinnalt ei ole võimalik kummutada G.K. väidet, et tema sai kõnealusest määrusest teada alles ligikaudu kaks aastat hiljem, siis tuleb kohtuvea parandamise tähtaeg ennistada. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et G.K. erikaebuse läbivaatamisel
36. juulil
37. a ei olnud tegemist KrMK §-s 38 sätestatud kaitsja kohustusliku osavõtu juhuga ja G.K. ei olnud ka taotlenud endale kaitsja määramist. Kuna G.K-l puudus võimalus viibida kohtuistungil, ei saanud ta ka realiseerida KrMK § 39 lg-s 1 sätestatud kaitsjast loobumise õigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et G.K-le kaitsja määramine, samuti temalt kaitsjatasu väljamõistmine on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes ja seetõttu tuleb avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada ning vaidlustatud kohtulahend tühistada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
38. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
39. juuli
40. a määrus, millega G.K-lt mõisteti välja kaitsjatasu ükssada üheksakümmend neli krooni ja seitsekümmend senti.
41. G.K. avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
42. veebruaril
43. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Ott Järvesaar Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg