3-1-3-7-99

3-1-3-7-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Jüri Ilvest ning Ott Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja A.N. süüdistuses KrK § 100 järgi. Menetlusosalistena võtsid kriminaalasja läbivaatamisest osa A.N. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. A.N. mõisteti Pärnu Maakohtu
2. detsembri
3. a otsusega süüdi KrK § 100 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 9 aastaks. Sellele karistusele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti talle 9 aastat 7 kuud ja 6 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sai A.N. kohtuotsuse koopia kätte
4. detsembril
5. a. Sooviga vaidlustada enda süüdimõistmine Pärnu Linnakohtu poolt, esitas A.N.
6. jaanuaril
7. a s.o kuuendal päeval pärast kohtuotsuse ärakirja kättesaamist apellatsioonkaebuse, mis registreeriti kinnipidamiskoha administratsiooni poolt
8. jaanuaril
9. a. Lisaks A.N-le vaidlustas kohtuotsuse ka tema kaitsja advokaat Margus Tammekivi. A.N. apellatsioonkaebus registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus
10. jaanuaril
11. a pärast seda, kui tema kaitsja apellatsiooni alusel oli kriminaalasi juba kuulamisele määratud. A.N. apellatsioonile on ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi esimees kirjutanud resolutsiooni "Jätta läbi vaatamata. Esitatud tähtaja möödudes." Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. jaanuari
13. a otsusega jäeti Pärnu Linnakohtu
14. detsembri
15. a otsus sisuliselt muutmata ning kaitsja M. Tammekivi apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigiprokurör Jaan Naaber esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. jaanuari
17. a otsuses, milles ta taotleb kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Avaldaja leiab, et A.N. poolt esitatud apellatsioonkaebus jäeti põhjendamatult läbivaatamata. Prokuröri arvates on ringkonnakohus ebaõigesti lugenud kohtualuse apellatsioonkaebuse mittetähtaegselt esitatuks ning kaebuse käiguta jätmine on kriminaalmenetluse normide oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära A.N. kaitsja ning prokuröri, kes mõlemad taotlesid ringkonnakohtu otsuse tühistamist, leidis: Avaldus kohtuvea parandamiseks kuulub rahuldamisele, kuna A.N. esitas apellatsioonkaebuse tähtaegselt. Asjaolu, et see toimus hiljem, kui kümme päeva kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, ei oma tähtsust, kuna apellant juhindus AKKS § 6 lg-st
18. Seega realiseeris A.N. põhiseaduses deklareeritud õigust kaevata tema kohta tehtud kohtuotsuse peale kõrgemalseisvale kohtule. Lahendamaks küsimust apellatsioonitähtaja järgimisest peab ringkonnakohus kontrollima, millal apellatsioonitähtaeg kulgema hakkas. Käesoleval juhul seda ei tehtud ja see viis A.N. kaitseõiguse rikkumisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine tuleks vormistada kohtuniku määrusega. See tagaks kaebeõiguse ning võimaldaks kriminaalasja igakülgset ja objektiivset läbivaatamist nagu seda nõutakse KrMK §-s
19. Kuna sellesisulist määrust, mis oleks eraldi kaevatav, käesolevas kriminaalasjas tehtud ei ole, väljendub A.N. õiguste rikkumine vahetult ringkonnakohtu
20. jaanuari
21. a otsuses ja nimelt selles, et kohus on rikkunud AKKS §-s 19 ja § 20 lg-s 1 sätestatud nõudeid sellega, et pole ühe apellandi seaduslikult esitatud apellatsiooni kohtuistungil arutanud ning kohtuotsuses selle apellatsiooni kohta motiveeritud seisukohta võtnud. Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistab vastavuses AKKS § 39 lg 4 mõttega sellise rikkumise oluliseks kriminaalmenetluse rikkumiseks, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. jaanuari
23. a kohtuotsus A.N. süüdistusasjas KrK § 100 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Mõista A.N-lt riigieelarve tuludesse 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
24. aprillil
25. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Jüri Ilvest, Ott Järvesaar