3-1-3-8-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. mail 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil koh

§ 2026lg 3 p 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa Kunnar Läetse kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kunnar Läetse süüdistati ENSV KrK § 139 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

1. septembril
2. a ja tema suhtes kohaldati
3. novembril
4. a tõkendina allkiri elukohast mittelahkumise kohta. Saare Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrusega muudeti K. Läetse suhtes valitud tõkend. Allkiri elukohast mittelahkumise kohta asendati vahi all pidamisega.
7. jaanuaril
8. a kuulutati K. Läets tagaotsitavaks ja
9. jaanuaril
10. a võeti ta vahi alla. Saare Maakohtu
11. novembri
12. a määrusega saadeti kriminaalasi K. Läetse süüdistuses ENSV KrK § 139 lg 3 järgi täiendavale eeluurimisele ning K. Läetse suhtes valitud tõkend vahi all pidamine asendati tõkendiga allkiri elukohast mittelahkumise kohta. Ta vabastati kohtusaalis vahi alt. Saare Maakohtu
13. aprilli
14. a otsusega mõisteti K. Läets süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 142 lg 3 p 2 ja § 202 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks viis aastat vabadusekaotust tingimisi kolmeaastase katseaajaga. Saare Maakohtu kohtuniku H. Paasi
15. jaanuari
16. a määrusega kohaldati K. Läetse suhtes tõkendit vahi all pidamine seoses tema poolt KrK § 2026 lg 3 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega
17. a juunikuus. Selle määruse alusel peeti K. Läets kinni
18. juunil
19. a. Saare Maakohtu
20. juuli
21. a otsusega mõisteti K. Läets süüdistuses KrK § 2026 lg 3 p 3 järgi õigeks ja ta vabastati vahi alt kohtusaalis. Maakohtu otsuse peale esitati apellatsioonprotest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. oktoobri
23. a otsusega Saare Maakohtu otsus K. Läetse osas tühistati. K. Läets mõisteti KrK §

§ 2026lg 3 p 3 järgi süüdi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. Kr

K § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Saare Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 5 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Ringkonnakohtu otsusega loeti mõistetud karistusest kantuks vahi all viibitud aeg
3. veebruarist kuni
4. juulini
5. a, s. o 39 päeva. Karistusaja alguseks loeti K. Läetse vahi alla võtmise päev, s.o
6. september
7. a. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas K. Läets avalduse kohtuvea parandamiseks. Avaldaja leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oleks pidanud lisaks kohtuotsuses toodud ajavahemikule arvestama kantud karistusaja hulka ka ajavahemiku
8. jaanuarist kuni
9. novembrini
10. a, mil ta viibis vahi all süüdistuses KrK § 139 lg 3 p 3 järgi ning mille eest ta Saare Maakohtu
11. aprilli
12. a otsusega süüdi mõisteti ja karistusest tingimisi vabastati. Samuti taotleb K. Läets temale kergema karistuse mõistmist ja vabadusekaotuslikust karistusest tingimisi vabastamist. II KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes toetab esitatud avaldust ja prokuröri, kelle arvates tuleb K. Läetse karistusest lugeda kantuks vahi all viibitud aeg ajavahemikus
13. jaanuar kuni
14. november
15. a ja
16. juuni
17. a kuni
18. juuli
19. a, leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi põhistustega K. Läetsele vabadusekaotuse mõistmisel. Ringkonnakohus on seaduslikult motiveerinud vabadusekaotuse mõistmist asjaoluga, et K. Läets pani toime uue tahtliku kuriteo katseajal, mis tõendab varasema karistusest tingimusliku vabastamise alusetust. Karistuse mõistmisel on ringkonnakohus arvestanud nii toimepandud kuritegude korduvust kui ka süüdlase isikut, vastutust kergendavate asjaolude puudumist ja kohaldanud õigesti kriminaalseadust. Seetõttu puudub Riigikohtul seaduslik alus mõistetud karistuse kergendamiseks või selle tingimuslikuks mittekohaldamiseks. Ringkonnakohtu otsuses esineb aga viga K. Läetse poolt ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Saare Maakohtu
20. aprilli
21. a otsuse kirjeldav-motiveerivast osast nähtub, et karistuse mõistmisel K. Läetsele on kohus arvestanud asjaoluga, et kriminaalasja eeluurimisel viibis K. Läets ligi 9 kuud vahi all. Vastuolus KrK §-s 45 ja KrMK § 275 lg 1 p-s 3 sätestatuga ei märgitud aga kohtuotsuse resolutiivosas eelvangistusaja " ajavahemiku
22. jaanuarist kuni
23. novembrini
24. a, arvamist karistuse tähtaja hulka. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, mõistes K. Läetsele lõpliku karistuse mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel, on ekslikult lugenud kantuks eelmise kohtuotsuse järgi vahi all viibitud aja
25. veebruarist kuni
26. juulini
27. a ja jätnud üldse arvestamata ajavahemiku, mil K. Läets viibis eelvangistuses enne eelmist, s.o
28. aprilli
29. a süüdimõistvat kohtuotsust. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et KrK § 45 alusel tuleb lugeda K. Läetsele mõistetud karistusest kantuks ajavahemik
30. jaanuarist kuni
31. novembrini
32. a ja
33. juunist kuni
34. juulini
35. a, s.o 11 kuud vabadusekaotust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
36. oktoobri
37. a otsus Kunnar Läets"e süüdistusasjas KrK §

§ 2026lg 3 p 3 järgi eelvangistusaja ärakantud karistuse tähtaja hulka arvamise osas. Kr

K § 45 alusel lugeda K. Läetsele mõistetud karistusest kantuks ajavahemik

1. jaanuar kuni
2. november
3. a ja
4. juuni kuni
5. juuli
6. a, s.o 11 kuud vabadusekaotust. Kunnar Läetse ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks lugeda 4 (neli) aastat ja 1 (üks) kuu vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistusaja alguseks lugeda
7. september
8. a. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. K. Läetse avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt. Välja mõista K. Läetselt kaitsjatasu 619 krooni ja 50 senti riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub
9. mail
10. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Lea Kalm, Jüri Rätsep