3-1-3-9-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. mail 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil ko

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 144 ja § 203 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa J.S. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. Harju Maakohtu 26. septembri 1997. a otsusega tunnistati J.S. süüdi ja teda karistati

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks ja 6 kuuks; § 144 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks ning § 203 lg 1 järgi arestiga 2 kuuks.

§ 40

alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti talle 1 aasta ja 9 kuud vabadusekaotust.

§ 40lg 3 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Harju Maakohtu 3.

veebruari

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, arvestades ärakantud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud ja 1 päev. J.S. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 10 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
2. september
3. a. Sama otsusega mõisteti süüdi A.A., V.V., A.J., A.H. ja A.M., kuid nende osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Vaidlustamata Harju Maakohtu
4. septembri
5. a otsust apellatsiooni korras, esitas süüdimõistetu J.S. avalduse kohtuvea parandamiseks, milles palub lühendada tema kandmisele kuuluvat karistust kahe päeva võrra. Avaldaja leiab, et esiteks on Harju Maakohus eksinud mahaarvestamisele kuuluvate eelvangistuses viibitud päevade lugemisega ning teiseks vahistati ta
6. veebruaril
7. a kell 10.50, mitte aga kinnipidamisaktis märgitud ajal, s. o kell 17.
8. Kohtuistungil J.S. kaitsja toetas avaldust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör taotles avalduse rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Süüdimõistetu J.S. avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Kriminaalasja materjalide kohaselt võeti J.S. vahi alla
9. veebruaril
10. a (vt.
11. kd t.l 19). Vahi all pidamise tähtaega pikendati kuni
12. juulini
13. a (vt.
14. kd t.l 70), kuid tegelikult vabastati J.S. vahi alt
15. juulil
16. a (vt
17. kd t.l 60). Seega viibis J.S. enne Harju Maakohtu
18. veebruari
19. a otsuse tegemist vahi all 4 kuud ja 28 päeva mitte 5 kuud ja 1 päev nagu on märgitud Harju Maakohtu
20. septembri 1997.a otsuses. Järelikult ei ole J.S. olukorda raskendatud. Isiku kinnipidamise kellaaeg ei oma käesoleval juhul tähtsust.

§ 44

kohaselt ei arvutata vabadusekaotust tundides, vaid aastates, kuudes ja päevades. Sellest tulenevalt loetakse nii kinnipidamise kui ka vabastamise päev karistuse tähtaja hulka olenemata kinnipidamise või vabastamise kellaajast. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1. Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsus J.S. suhtes jätta muutmata.
4. J.S. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.
5. Välja mõista J.S-lt riigieelarve tuludesse 495 krooni 60 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
6. mail
7. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kalm Liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar