3-1-3-10-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus
- mail 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja J.K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu J.K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu
- aprilli
- a otsusega tunnistati J.K. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks ja kuueks kuuks, millele KrK § 41 lg 1 alusel liideti osaliselt Narva Linnakohtu
- aprilli
- a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi tingimisi mõistetud 2-aastane vabadusekaotus. Lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti J.K-le neli aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kohtualune J.K. ja kaaskohtualune V.T. mõisteti süüdi selles, et nad olles varem karistatud salajase varguse eest, tungisid
- juunil
- a kella 04.30 paiku joobnutena koos A.A-ga võtmega lukustuse avamise teel Tallinnas A tee xx-xx kannatanu S.T. korterisse, kust varastasid 6 audiokassetti, 10 taldrikut, madratsi ja elektripikendusjuhtme. Linnakohtu lahendi vaidlustasid apellatsioonikorras J.K. ja V.T. neile mõistetud karistuse osas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
- aprilli
- a otsus muutmata, apellatsioonkaebused rahuldamata. Järgnenud avaldustest on saanud menetlusloa J.K. avaldus kohtuvea parandamise korras, milles ta vaidlustab endale lõpliku karistuse arvestamise täpsuse. Avaldaja hinnangul on Tallinna Linnakohus oma
- aprilli
- a kohtuotsuses talle mitme kohtuotsuse järgi karistuse mõistmise puhul jätnud arvestamata varasemas kriminaalasjas vahi all oldud eelvangistuse aja
- jaanuarist
- a kuni
- aprillini
- a. Seetõttu taotleb ta kandmisele kuuluva vabadusekaotuse lühendamist 1 aasta 3 kuu ja 23 päeva võrra. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulas ära süüdimõistetu kaitsja ning prokuröri seletused, kes analüüsisid koondkaristuse mõistmise aluseid ning juhtisid tähelepanu asjaolule, et Tallinna Linnakohtu
- aprilli
- a kohtuotsuses on ekslikult jäänud arvestamata J.K. eelvangistusaeg
- juunist
- a kuni
- juunini
- a ning seetõttu vajavad kohtulahendid täpsustamist. Kriminaalasja materjalidest ilmnenud kohtuvea olemasolust tulenevalt ja vajadusest järgida EV Põhiseadusest tulenevate põhiõiguste tagamise nõuet, Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis:
- Narva Linnakohtu
- aprilli
- a kohtuotsuse resolutiivosa kohaselt on J.K-le tingimisi vabadusekaotuse mõistmisel arvestatud karistuse kandmise aja algusena
- jaanuar
- a, seega tema eelvangistuses viibimise algus ja tema avalduses kajastatud väide, et järgnevates otsustes ei ole lõpliku karistuse mõistmisel arvestatud eelvangistuse aega, ei ole kooskõlas menetlusdokumentidega.
- Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on aga J.K. olnud eelvangistuses vaidlustatud kriminaalasjas alates kahtlustatavana kinnipidamisest
- juunist
- a kuni
- juunini
- a, mil ta vabastati eelvangistusest vahi all pidamise tähtaja möödumise tõttu (tl 43, 47, 86). 12 päeva kestnud eelvangistus on kohtulahendites jäänud karistuse tähtaja hulka arvestamata. Juhindudes AKKS § 779, § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a otsus ja Tallinna Linnakohtu
- aprilli
- a otsus J.K-le KrK § 41 lg 1 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas.
- Arvestada KrK § 45 alusel lõpliku karistusena mõistetud nelja aasta vabadusekaotuse hulka eelvangistuse aeg
- juunist
- a kuni
- juunini
- a, s.o 12 päeva.
- Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
- J.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt.
- Mõista J.K-lt välja 495.60 krooni kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
- mail
- a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Lea Kalm, Jüri Rätsep
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.