← Eesti

3-1-3-10-99

3-1-3-10-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. mail 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja J.K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu J.K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu
  2. aprilli
  3. a otsusega tunnistati J.K. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks ja kuueks kuuks, millele KrK § 41 lg 1 alusel liideti osaliselt Narva Linnakohtu
  4. aprilli
  5. a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi tingimisi mõistetud 2-aastane vabadusekaotus. Lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti J.K-le neli aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kohtualune J.K. ja kaaskohtualune V.T. mõisteti süüdi selles, et nad olles varem karistatud salajase varguse eest, tungisid
  6. juunil
  7. a kella 04.30 paiku joobnutena koos A.A-ga võtmega lukustuse avamise teel Tallinnas A tee xx-xx kannatanu S.T. korterisse, kust varastasid 6 audiokassetti, 10 taldrikut, madratsi ja elektripikendusjuhtme. Linnakohtu lahendi vaidlustasid apellatsioonikorras J.K. ja V.T. neile mõistetud karistuse osas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  8. juuni
  9. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
  10. aprilli
  11. a otsus muutmata, apellatsioonkaebused rahuldamata. Järgnenud avaldustest on saanud menetlusloa J.K. avaldus kohtuvea parandamise korras, milles ta vaidlustab endale lõpliku karistuse arvestamise täpsuse. Avaldaja hinnangul on Tallinna Linnakohus oma
  12. aprilli
  13. a kohtuotsuses talle mitme kohtuotsuse järgi karistuse mõistmise puhul jätnud arvestamata varasemas kriminaalasjas vahi all oldud eelvangistuse aja
  14. jaanuarist
  15. a kuni
  16. aprillini
  17. a. Seetõttu taotleb ta kandmisele kuuluva vabadusekaotuse lühendamist 1 aasta 3 kuu ja 23 päeva võrra. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulas ära süüdimõistetu kaitsja ning prokuröri seletused, kes analüüsisid koondkaristuse mõistmise aluseid ning juhtisid tähelepanu asjaolule, et Tallinna Linnakohtu
  18. aprilli
  19. a kohtuotsuses on ekslikult jäänud arvestamata J.K. eelvangistusaeg
  20. juunist
  21. a kuni
  22. juunini
  23. a ning seetõttu vajavad kohtulahendid täpsustamist. Kriminaalasja materjalidest ilmnenud kohtuvea olemasolust tulenevalt ja vajadusest järgida EV Põhiseadusest tulenevate põhiõiguste tagamise nõuet, Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis:
  24. Narva Linnakohtu
  25. aprilli
  26. a kohtuotsuse resolutiivosa kohaselt on J.K-le tingimisi vabadusekaotuse mõistmisel arvestatud karistuse kandmise aja algusena
  27. jaanuar
  28. a, seega tema eelvangistuses viibimise algus ja tema avalduses kajastatud väide, et järgnevates otsustes ei ole lõpliku karistuse mõistmisel arvestatud eelvangistuse aega, ei ole kooskõlas menetlusdokumentidega.
  29. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on aga J.K. olnud eelvangistuses vaidlustatud kriminaalasjas alates kahtlustatavana kinnipidamisest
  30. juunist
  31. a kuni
  32. juunini
  33. a, mil ta vabastati eelvangistusest vahi all pidamise tähtaja möödumise tõttu (tl 43, 47, 86). 12 päeva kestnud eelvangistus on kohtulahendites jäänud karistuse tähtaja hulka arvestamata. Juhindudes AKKS § 779, § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
  34. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  35. juuni
  36. a otsus ja Tallinna Linnakohtu
  37. aprilli
  38. a otsus J.K-le KrK § 41 lg 1 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas.
  39. Arvestada KrK § 45 alusel lõpliku karistusena mõistetud nelja aasta vabadusekaotuse hulka eelvangistuse aeg
  40. juunist
  41. a kuni
  42. juunini
  43. a, s.o 12 päeva.
  44. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  45. J.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt.
  46. Mõista J.K-lt välja 495.60 krooni kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
  47. mail
  48. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Lea Kalm, Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.