Obsah (5)

§ 143§ 186§ 40§ 207§ 45

3-1-3-11-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. juunil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar, Lea Kalm, Eerik Kergandberg ja Jüri Rätse

§ 143

lg 2 p-de 1 ja 11 ning § 207 lg 1 järgi ja M.L-i süüdistuses

§ 143lg 2 p-de 1 ja 11 ning § 186 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa E.L. ja M.L-i kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ning riigiprokurör Marge Püss. I Tartu Linnakohtu 5. mai 1998. a otsusega tunnistati M.L. süüdi ja teda karistati

§ 143

lg 2 p-de 1 ja 11 järgi kaheaastase vabadusekaotusega ning

§ 186

järgi kuuekuulise vabadusekaotusega.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti M.L-le kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama otsusega tunnistati E.L. süüdi ja teda karistati

§ 143

lg 2 p-de 1 ja 11 järgi kaheaastase vabadusekaotusega ning § 207 lg 1 järgi kolmekuulise vabadusekaotusega.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti E.L-le kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kolm kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. M.L. tunnistati

§ 186järgi süüdi selles, et tema, olles saanud enda valdusse K.U.

poolt kaotatud passi, kleepis sellesse oma foto ning K.U. nimelt esinedes ostis

1. novembril
2. a AS-i V aktsiad, sai enda valdusesse selle äriühingu dokumendid ja pitsati ning avas samal päeval ühes Tallinnas asuvas Hansapanga kontoris K.U. nimele konto nr 22-718594 ja järgmisel päeval AS V nimele kontod nr 22-711545 ning nr 22711546.

§ 143lg 2 p-de 1 ja 11 järgi tunnistati M.L.

ja E.L. süüdi selles, et

1. jaanuaril
2. a ja
3. jaanuaril
4. a võttis E.L. Tartu linnas telefoni ja modemi teel T teenust ning AS-i T identifitseerimistunnust ja paroole kasutades ühendust AS-iga Hansapank, ning andis korralduse kanda AS-i T arveldusarvelt 22511809 Hansapangas AS-i V ja K.U. arvetele kokku 467 506, 35 kr, millest M.L. võttis sularahas välja 370 000 kr ja M.L. ning E.L. võtsid koos veel välja 2600 kr.

§ 207lg 1 järgi tunnistati E.L.

süüdi selles, et ta oli oma elukohas Tartus A tn. xxx-xx ilma loata hoidnud kolme TT tüüpi püstoli-, üheksat Makarov tüüpi püstoli- ja viitteist sportpüssi padrunit ning 13,35 grammi suitsuta püssirohtu. Kohtuotsusega rahuldati ka tsiviilhagi ja mõisteti kohtualustelt solidaarselt AS Hansapank kasuks välja 467 506 krooni ja 35 senti II Tartu Linnakohtu

1. mai
2. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetu E.L. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, süüdimõistetu M.L. ning tema kaitsja vandeadvokaadi abi Martin Traat. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsusega tühistati linnakohtu otsus E.L-le

§ 207

lg 1 järgi mõistetud karistuse, karistuste liitmise ja ärakandmisele kuuluva karistuse osas ning teda karistati selle kuriteo eest rahatrahviga 50 päevamäära, s.o 400 kr ulatuses.

§ 45

alusel loeti E.L-le

§ 143

lg 2 p-de 1 ja 11 järgi mõistetud karistusest kantuks vahi all viibitud ajavahemik

1. juunist kuni
2. augustini
3. a, s.o 1 kuu ja 20 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Lisaks eeltoodule tühistati linnakohtu otsus M.L.le mõistetud karistuste liitmise ja lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas.

§ 40

lg 1 alus loeti M.L-le

§ 186

järgi mõistetud kergem karistus kaetuks

§ 143

lg 2 p-de 1 ja 11 järgi mõistetud raskema karistusega ning tema lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat vabadusekaotust.

§ 45

alusel loeti M.L-le mõistetud karistusest kantuks vahi all viibitud ajavahemik

1. maist kuni 7.augustini
2. a, - s.o 2 kuud ja 10 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 9 kuud ja 20 päeva vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. E.L. apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, M.L. apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. III Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetu E.L. ja süüdimõistetu M.L. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Margus Mets. IV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. jaanuari
6. a otsusega jäeti Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. oktoobri
8. a otsus muutmata ning esitatud kassatsioonkaebused jäeti rahuldamata. V Süüdimõistetud E. ja M.L. esitasid
9. aprillil
10. a Riigikohtule ühise avalduse kohtuvigade parandamiseks Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. oktoobri
12. a otsuses. Süüdimõistetute avalduse kohaselt kohaldas Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vääralt kriminaalseadust ning rikkus oluliselt kriminaalmenetluse seaduse sätteid ja nad põhjendavad oma seisukohti järgnevalt. 5.1 Kohtud on eksinud kandmisele kuuluva karistustähtaja kindlaksmääramisel. Ringkonnakohtu otsuses sisalduva eksliku järelduse kohaselt viibis E.L. vahi all
13. juunist kuni
14. augustini
15. a ning M.L.
16. maist kuni
17. augustini
18. a. Tegelikult vabanesid mõlemad vahi alt alles pärast kautsjoni tasumist, s.o E.L.
19. augustil
20. a ja M.L.
21. augustil
22. a. Sellest tulenevalt taotletaksegi lühendada E.L. poolt kandmisele kuuluvat karistust 8 päeva võrra ning M.L. poolt kandmisele kuuluvat karistust 15 päeva võrra. 5.2 Vastavalt KrMK § 146 lg-le 1 arestitakse süüdistatava või tema tegude eest varalist vastutust kandvate isikute vara tsiviilhagi tagamiseks. Käesolevas kriminaalasjas arestitud vara (aktsiad, osakud ja mobiiltelefon Ericsson 388) kuuluvad OÜ-le H. Tuginedes Äriseadustiku § 221 lg-le 3 ja § 135 lg-le 3 väidavad süüdimõistetud, et nii aktsiaselts kui ka osaühing vastutavad oma varaga enda, mitte aga aktsionäride ja osanike kohustuste täitmise eest. Käesolevas kriminaalasjas arestiti tsiviilhagi tagamiseks juriidilise isiku vara ning sellega rikuti EV Põhiseaduse §-s 32 sätestatut. 5.3 Ringkonnakohtu otsuses puuduvad need tõendid, mille alusel loeti tuvastatuks E.L. poolt talle süüksarvatud ülekannete teostamine ja seetõttu on tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. M.L. on süüdi tunnistatud mittelubatud tõendite alusel ning tema süüditunnistamine

§ 186järgi rajaneb oletustel.

5.4 Süüdimõistetutelt on kohtuotsuse alusel solidaarselt välja mõistetud tsiviilhagi katteks 467 506 krooni ja 35 senti, kuid süüdistuskokkuvõtte kohaselt võeti arvelt välja ainult 372 600 krooni. Avaldajad vaidlustavad enda süüditunnistamise arvele alles jäänud 94 906 krooni ja 35 sendi riisumises. 5.5 Süüdimõistetud vaidlustavad enda süüditunnistamise

§ 143

järgi, sest leiavad, et selle kuriteo läbi saab kannatanuks olla üksnes füüsiline isik. Neile süüksarvatud teos oli kannatanuks juriidiline isik, mis välistab nende süüditunnistamise kelmuses. 5.6 Juhul kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust tõendite ebaõige hindamise motiivil, ei või ringkonnakohus jätta edasikaevatud esimese astme kohtu otsust muutmata ilma neid tõendeid kontrollimata või motiveerimata, miks ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu tõendite hindamisega. VI Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja kohtuvigade parandamise avalduses esitatud taotlusi. Prokurör leidis, et avaldus on põhjendatud vaid selles osas, et E.L. poolt kandmisele kuuluvat karistust tuleb vähendada 8 päeva võrra ning M.L. poolt kandmisele kuuluvat karistust 15 päeva võrra. VII Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: 7.1 Süüdimõistetud E. ja M.L., nende kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja riigiprokurör Marge Püss on põhjendatult märkinud, et kriminaalasja menetlemisel on esimese ja teise astme kohtud

§ 45

alusel süüdimõistetute poolt kandmisel kuuluva karistustähtaja kindlaksmääramisel ekslikult lähtunud sellest, nagu oleks nende vahi all pidamise aeg lõppenud kautsjoni kohaldamise määruse tegemise päevast s.o

1. augustist
2. a. Kooskõlas KrMK § 711 lg-s 4 sätestatuga vabanesid mõlemad vahi alt alles pärast kautsjoni tasumist – E.L.
3. augustil
4. a ja M.L.
5. augustil
6. a. Kuna eelvangistusaja mittevastava arvamisega karistustähtaja hulka on riivatud Põhiseaduse §-s 20 sätestatud põhiseaduslikku õigust vabadusele, tuleb E.L. poolt kandmisele kuuluvat karistust lühendada 8 päeva võrra ja M.L. poolt kandmisele kuuluvat karistust 15 päeva võrra. 7.2 Kohtuvigade parandamise avalduse ülejäänud motiivide analüüsimine ja kontrollimine eeldaks kohtuvigade parandamise põhimõttelist võimalikkust ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. jaanuari
8. a otsuses. Samas aga on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu poolt
9. detsembril
10. a H. K. süüdistusasjas

§ 207

lg-te 1 ja 2 järgi tehtud otsuses asutud seisukohale, et Riigikohtu enda otsustes kohtuvigu parandada ei saa – s.t, et Riigikohtu otsus ei saa olla kohtuvigade parandamise menetluse esemeks. VIII Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-st 45; KrMK § 711 lg-st 4; AKKS § 63 p-st 3; § 64 p-st 4; § 65 lg-st 3 ja § -st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 8.

1. 8.
2. 8.
3. 8.
4. 8.
5. Tühistada Tartu Linnakohtu
6. mai
7. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. oktoobri
9. a otsused süüdimõistetute E. ja M.L. poolt

§ 45alusel eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka arvamise osas.

Arvata E.L. karistuse tähtaja hulka eelvangistusaeg alates

1. juunist
2. a kuni
3. augustini
4. a – s.o üks kuu ja kakskümmend kaheksa päeva. E.L. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda üks aasta kümme kuud ja kaks päeva. Arvata M.L. karistuse tähtaja hulka eelvangistusaeg alates
5. maist
6. a kuni
7. augustini
8. a – s.o kaks kuud ja kakskümmend viis päeva. M.L. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda üks aasta üheksa kuud ja viis päeva. E. ja M.L-le mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda
9. veebruar
10. a - s.o päev mil nad peeti kohtuotsuse alusel kinni kohtuotsuse täitmiseks. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. Kohtuotsus jõustub
11. juunil
12. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Ott Järvesaar, Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep