3-1-3-13-99

3-1-3-13-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja R.S. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa R.S. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti R.S. Tartu Linnakohtu
2. novembri
3. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega 2 aastaks. Veel mõisteti ta süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega 7 aastaks. KrK 41 alusel liideti sellele karistusele Tartu Linnakohtu
4. augusti
5. a otsusega mõistetud kandmata karistus, s.o 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga ning kohtuotsuste kogumis karistati teda vabadusekaotusega 7 aastaks ja 6 kuuks kinnises vanglas. R.S. karistuse kandmise aja alguseks loeti tema vahi alla võtmise päev, s.o
6. jaanuar
7. a. Sama otsusega mõisteti süüdi O.S., R.G., R.A. ja A.J.. II Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. veebruari
9. a otsusega tühistati Tartu Linnakohtu
10. novembri
11. a otsus muuhulgas ka R.S. süüdi mõistmises ja karistamises KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning tema karistuste liitmises KrK § 40 lg 1 järgi. Kriminaalasi saadeti selles osas Tartu Linnakohtule uueks arutamiseks. KrK § 41 alusel liideti R.S-le KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi mõistetud 2-aastasele vabadusekaotusele osaliselt talle Tartu Linnakohtu
12. augusti
13. a otsusega mõistetud kandmata karistus ning lõplikuks karistuseks loeti 3 aastat ja 9 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse tähtaja hulka arvestati tema vahi all viibitud aeg, s.o ajavahemik
14. märtsist
15. a kuni
16. augustini
17. a. R.S. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 3 kuud ja 5 päeva vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Tõkend - vahi all pidamine jäeti muutmata. Sama otsusega tühistati linnakohtu otsus ka R.G., R.A. ja A.J. osas ja saadeti samale kohtule uueks arutamiseks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt saatis Tartu Linnakohtu kohtunik Ingeri Tamm
18. aprillil
19. a Keskvanglasse teatise, milles paluti toimetada vahialune R.S.
20. mail
21. a toimuvale istungile Tartu Linnakohtus. Rummu Vangla direktori asetäitja Ivan Sasjuk saatis Tartu Linnakohtule teatise, milles teatab, et R.S. vabaneb kinnipidamiskohast
22. aprillil
23. a seoses karistuse ärakandmisega ning tema etapeerimine
24. mail
25. a toimuvale kohtuistungile pole võimalik. III Tartu Linnakohtu
26. mai
27. a otsusega tunnistati R.S. süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 6 aastaks kinnises vanglas. Kohtuotsuses märgiti, et karistus pööratakse täitmisele pärast kohtuotsuse jõustumist ning karistuse kandmise aja algust arvestatakse alates tema kinnipidamisest. Sama otsusega tunnistati süüdi ka R.A., R.G. ja A.J.. IV Tartu Linnakohtu
28. mai
29. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualused R.A. ja R.S.. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
30. veebruari
31. a otsusega tühistati Tartu Linnakohtu
32. mai
33. a otsus osaliselt. Muuhulgas loeti R.S. karistuse kandmise aja alguseks
34. november
35. a. Linnakohtu otsuse kohaselt pidi R.S. karistus pööratama täitmisele peale otsuse jõustumist. Ringkonnakohtu istungile, mis toimus
36. septembril 1998, kohtualune ei ilmunud ning kohus kuulutas ta oma
37. oktoobri
38. a määrusega tagaotsitavaks. R.S. tabati
39. novembril
40. a ning see päev loetigi tema karistuse kandmise aja alguseks. V Süüdimõistetu R.S. esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks Tartu Linnakohtu
41. mai
42. a otsuses. R.S. põhjendas oma avaldust sellega, et linnakohus pole tema KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi mõistmisel ja karistamisel arvestanud asjaolu, et ta on kriminaalasja menetlemisel viibinud alates
43. jaanuarist
44. a kuni
45. a vahi all ja vastavalt KrK § 45 sätetele tuleb vahi all viibitud ajavahemik lugeda karistustähtaja hulka. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kaitsja kes taotles avalduse rahuldamist ning R.S-le karistuse mõistmist KrK § 39 sätteid kohaldades, samuti prokuröri, kes leidis, et avaldus ei kuulu rahuldamisele, leidis: R.S. avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendamatu ning ei saa olla aluseks kohtulahendite tühistamisel. Tema viibimist vahi all alates
46. jaanuarist
47. a on arvestatud Tartu Linnakohtu
48. novembri
49. a kohtuotsuses, mille kohaselt karistuse kandmise aja alguseks loeti vahi alla võtmise päev. KrK § 139 lg 2 pde 1,2 ja 3 järgi mõistetud karistuse osas jõustus kohtuotsus Tartu Ringkonnakohtu
50. veebruari
51. a kohtuotsusega ning R.S. asus talle nimetatud paragrahvi järgi mõistetud karistust kandma. Samas leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et R.S.le karistuse mõistmisel KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ei ole Tartu Linnakohus arvestanud sama linnakohtu
52. novembri
53. a kohtuotsusest tulenevaid järeldusi. Selle otsuse kohaselt liitis kohus R.S-le mõistetud karistused KrK § 41 alusel osaliselt. Ringkonnakohus arutas kriminaalasja süüdimõistetute apellatsioonkaebuste alusel. Kuna ringkonnakohus tühistas kohtuotsuse osaliselt, kandis R.S. talle KrK § 139 lg 2 p-de 1,2 ja 3 järgi mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Kriminaalasja uuel arutamisel KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi mõistis kohus R.S-le küll karistuse sanktsiooni alammääras, kuid see kuulub samuti ärakandmisele täies ulatuses. Kogumis tuleks R.S. seega kanda pikem karistus, kui talle Tartu Linnakohtu
54. novembri
55. a kohtuotsusega KrK § 41 alusel mõistetud lõplik karistus. Rõhutame veelkord, et seda otsust apelleerisid vaid süüdimõistetud ise. Olukorda, kus süüdimõistetu apellatsioonkaebuse rahuldamine viib tema hilisemale rangemale karistamisele, loeb Riigikohtu kriminaalkolleegium erandlikuks KrK § 39 mõttes. Seega Tuleb R.S-le mõista karistus eeltoodud sätet arvestades. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrK § 39 ja AKKS § 63 p-st 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Linnakohtu
56. mai
57. a kohtuotsus ning Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
58. veebruari
59. a kohtuotsus R.S-le karistuse mõistmise osas ja mõista talle karistuseks KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 4 (neli) aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Mõista R.S-lt välja riigieelarve tuludesse 991 krooni ja 20 senti kohtukulusid kaitsjatasu näol. Kohtuotsus jõustub
60. oktoobril
61. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Eerik Kergandberg Liikmed Jüri Ilvest Jüri Rätsep