Obsah (7)

§ 15§ 40§ 41§ 23§ 195§ 45§ 6

3-1-3-14-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. oktoobril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ja liikmed Ott Järvesaar ning Eerik Kergandberg vaatas avalikul k

§ 15lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 2 ja 3; § 195 lg 3 ning § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa S.P. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik I Narva Linnakohtu 10. novembri 1998. a otsusega tunnistati S.P. süüdi ja teda karistati

§ 15

lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega kolmeks kuuks; § 195 lg 3 järgi vabadusekaotusega neljaks aastaks ning § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega seitsmeks aastaks. Kuritegude kogumi eest karistati teda

§ 40lg 1 alusel vabadusekaotusega seitsmeks aastaks.

Mõistetud karistusele liitis kohus

§ 41alusel täies ulatuses Narva Linnakohtu 14.

jaanuari

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kaks aastat ja kuusteist päeva vabadusekaotust ning S.P. lõplikuks karistuseks mõistis kohus üheksa aastat ja kuusteist päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aega hakati lugema
2. novembrist
3. a. II Narva Linnakohtu
4. novembri
5. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Narva Prokuratuuri prokurör Elviira Kurbat ja apellatsioonkaebuse S.P.. Apellatsioonprotestis leiti, et kohtuotsus kuulub tühistamisele kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu, kuna S.P-le karistuse mõistmisel rikkus Narva Linnakohus

§ 23

lg 2 nõudeid, mis sätestavad karistuse mõistmist isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui kaheksateistkümne aastane. S.P. vaidlustas oma süüdimõistmise

§ 195lg 3 ja § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

III Viru Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
3. novembri
4. a otsus osaliselt, s.o S.P-le

§ 195lg 3 ja § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõistetud karistuste osas.

S.P. karistati

§ 195

lg 3 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks ning § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega kuueks aastaks.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti S.P-le kuritegude kogumi eest karistuseks kuus aastat vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti

§ 40lg 3 alusel Narva Linnakohtu 26.

augusti 1997. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o üks aasta ja kaheksateist päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti S.P-le seitse aastat ja kaheksateist päeva vabadusekaotust.

§ 45alusel arvestati S.P.

karistuse hulka eelvangistusaeg

1. novembrist
2. a kuni
3. jaanuarini
4. a. Seega jäi kohtualusel kanda kuus aastat kümme kuud ja kakskümmend päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks loeti
5. jaanuar
6. a. Ringkonnakohus põhjendas Narva Linnakohtu otsuse osalist tühistamist sellega, et linnakohtu poolt S.P-le mõistetud karistused ei vasta kuritegude raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kuritegude toimepanemise ajal oli S.P. alaealine. Huligaansuse süüdistuse osas ei ole tuvastatud S.P. poolt kuriteo toimepanemine narkootilise joobe seisundis. Mõistes S.P-le, kes oli kuritegude toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistkümne aastane, karistuseks üheksa aastat ja kuusteist päeva vabadusekaotust, rikkus linnakohus

§ 23

lg 2 nõudeid, mille kohaselt ei tohi sellisele isikule mõistetud vabadusekaotuse tähtaeg ületada kaheksat aastat. Veel eksis Narva Linnakohus S.P-le lõpliku karistuse mõistmisel, kuna liitis mõistetud karistusele ekslikult

§ 41lg 1 alusel Narva Linnakohtu 14.

jaanuari

1. a otsusega mõistetud karistuse, mis oli tühistatud Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprillil
3. a otsusega. Uus karistus mõisteti S.P-le Narva Linnakohtu
4. augusti
5. a otsusega. Selle otsusega mõisteti S.P. lõplikuks karistuseks

§ 40lg 1 alusel kolm aastat ja kolm kuud vabadusekaotust.

Eeltoodu alusel ja lähtudes sellest, et käesolevas kriminaalasjas arutatavad kuriteod pani S.P. toime enne

1. augustit
2. a (
3. veebruaril,
4. märtsil ja
5. juulil
6. a) leidis ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, et S.P-le tuleb lõplik karistus mõista

§ 40lg 3 alusel.

Käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusele tuleb liita Narva Linnakohtu

1. augusti
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kaks aastat ja kuusteist päeva vabadusekaotust. IV Avalduse kohtuvea parandamiseks esitas Riigikohtule süüdimõistetu S.P., kes leiab, et ka Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. jaanuari
4. a otsusega mõistetud lõplik karistus ei vasta seadusele, kuna kokkuvõttes tuleb tal ikkagi kanda vabadusekaotuslikku karistust üle kaheksa aasta. Riigikohtu istungil toetasid kaitsja ja prokurör avaldust kohtuvea parandamiseks ja taotlesid S.P-le mõistetud karistuse kergendamist. III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi järeldused ja põhjendused V Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja ja prokuröri seletused, leidis, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. jaanuari
6. a otsus S.P. süüdistusasjas tuleb osaliselt tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. S.P. avaldus kohtuvea parandamiseks kuulub rahuldamisele. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on põhjendatult tulnud järeldusele, et Narva Linnakohus eksis S.P-le lõpliku karistuse mõistmisel, kuna liitis mõistetud karistusele

§ 41lg 1 alusel Narva Linnakohtu 14.

jaanuari

1. a otsusega mõistetud karistust. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsusega oli Narva Linnakohtu
4. jaanuari
5. a otsus S.P-le mõistetud karistuse osas tühistatud. Samas kriminaalasjas mõisteti S.P-le uus karistus Narva Linnakohtu
6. augusti
7. a otsusega. Õige on, et käesolevas kriminaalasjas arutatavad kuriteod pani S.P. (sünd X) toime alaealisena ja enne
8. augustit
9. a (
10. veebruaril,
11. märtsil ja
12. juulil
13. a) ning seetõttu tuleb lõplik karistus S.P-le mõista

§ 40

lg 3 alusel lähtudes

§ 23lg-s 2 kehtestatud määrast.

Samas on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

§ 23lg 2 nõudeid rikkunud, kuna mõistis S.P.

lõplikuks karistuseks

§ 40lg 3 alusel seisuga 10.

november

1. a seitse aastat ja kaheksateist päeva vabadusekaotust. Kriminaalkolleegium jättis tähelepanuta, et
2. novembriks
3. a oli S.P-l ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi enda arvestuste kohaselt Narva Linnakohtu
4. augusti
5. a otsusega mõistetud karistusest " kolm aastat ja kolm kuud vabadusekaotust " kantud kaks aastat kaks kuud ja kaksteist päeva vabadusekaotust (vt kohtuotsus lk 6). Sellest tulenevalt on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. jaanuari
7. a otsusega ja Narva Linnakohtu
8. augusti
9. a otsusega S.P-le mõistetud ja seisuga
10. november
11. a loetud ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kokku üheksa aastat ja kolm kuud vabadusekaotust (2 aastat 2 kuud ja 12 päeva ning 7 aastat ja 18 päeva), mis on ühe aasta ja kolme kuu võrra rohkem, kui lubatud

§ 23lg 2 järgi.

Kuni

1. juunini
2. a kehtis

§ 40

lg 3 järgmises sõnastuses: kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et süüdimõistetu on süüdi veel teises käesoleva koodeksi eriosa samas või mõnes muus paragrahvis tähendatud kuriteos, mille ta on toime pannud enne kohtuotsuse tegemist esimeses asjas, liidab kohus hiljem mõistetud karistusega varem mõistetud karistuse ärakandmata osa või loeb kergema karistuse kaetuks raskemaga. Selle redaktsiooni kohaselt oleks ringkonnakohtul, kes pidas vajalikuks S.P-le

§ 40

lg 1 alusel mõistetud karistusele liita varem mõistetud karistuse ärakandmata osa, olnud võimalik

§ 40lg 3 järgi mõista S.P.

kõige kergemaks lõplikuks karistuseks kuus aastat vabadusekaotust. Arvestades aga, et S.P-l oli eelmisest karistusest juba kantud rohkem kui kaks aastat vabadusekaotust, siis oleks tema ärakandmisele kuuluv karistus olnud ikkagi suurem kui kaheksa aastat vabadusekaotust. Seega kuulub

§ 6

lg 2 alusel antud juhul kohaldamisele

§ 40

lg 3 käesoleval ajal kehtivas redaktsioonis: kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et süüdimõistetu on süüdi veel teises käesoleva koodeksi eriosa samas või mõnes muus paragrahvis tähendatud kuriteos, mille ta on toime pannud enne kohtuotsuse tegemist esimeses asjas, liidab kohus hiljem mõistetud karistusega varem mõistetud karistuse täies ulatuses või osaliselt või loeb kergema karistuse kaetuks raskemaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et S.P-le tuleb mõista kergem lõplik karistus kui seda tegi Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium.

§ 40

lg 3 alusel tuleb liita S.P-le viimase kohtuotsusega

§ 40

lg 1 alusel mõistetud karistusele " kuus aastat vabadusekaotust " osaliselt temale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus " kolm aastat ja kolm kuud vabadusekaotust - nii, et lõplik karistus ei ületaks

§ 23lg 2 kehtestatud piirmäära.

Lõplikust karistusest tuleb lugeda kantuks S.P. varem kantud vabadusekaotus ja tema vahi all viibitud aeg

§ 45alusel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3; § 64 p-st 3; § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. jaanuari
3. a kohtuotsus S.P-le

§ 40

lg 3 alusel mõistetud lõpliku karistuse ja

§ 45

alusel eelvangistusaja karistustähtaja hulka arvestamise osas ning teha selles osas uus otsus. 2.

§ 40lg 3 alusel liita S.P-le Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5.

jaanuari 1999. a otsusega

§ 40

lg 1 alusel mõistetud karistusele - kuus aastat vabadusekaotust - Narva Linnakohtu 26. augusti 1997. a otsusega

§ 40

lg 1 alusel mõistetud karistus - kolm aastat ja kolm kuud vabadusekaotust " osaliselt ning tema lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõista kaheksa aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 3.

§ 45alusel lugeda S.P-le mõistetud karistusest kantuks ajavahemikud alates 24.

jaanuarist

1. a kuni
2. jaanuarini
3. a (11 kuud ja 22 päeva) ning alates
4. augustist
5. a kuni
6. jaanuarini
7. a (1 aasta 4 kuud ja 17 päeva), s.o kaks aastat neli kuud ja üheksa päeva.
8. S.P. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda viis aastat seitse kuud kakskümmend üks päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise algust arvestada alates
9. jaanuarist
10. a.
11. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
12. S.P. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
13. Välja mõista S.P-lt riigieelarve tuludesse kohtukulu 743 krooni 40 senti kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
14. oktoobril
15. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Rätsep Kohtu liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg