3-3-1-1-99 MÄÄRUS Tartus 29. jaanuaril 1999 A. Gamazini kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtu solvamise eest trahvi määramise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri

§-le 32 lg. 2, ennast trahvist vabastada. A. Gamazin leidis, et "Narvskaja Gazetas" ilmunud artikkel pole dokument, kaebus ega kohtule adresseeritud kiri

§ 24lg.

4 mõttes, vaid demokraatliku riigi massiinfovahendites avaldatud publikatsioon.

§ 24saab kohaldada kohtuistungil rahu rikkumise eest.

A. Gamazin kohtus korda ei rikkunud ega saatnud oma artiklit kohtule. Artiklis kasutatud väljendid "kohtunik käitus nõukogulikult" ning "kõrgemalseisvad seltsimehed" pole solvavad, sest solvang on teise inimese au alandamine, mida väljendatakse solvavas vormis. Viru Ringkonnakohtu 13. novembri 1998. a. määrusega jäeti A. Gamazini taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et ebaõige on avaldaja väide, et

§-s 24 loetletud mõjutusvahendeid saab kohaldada ainult kohtuistungil rahu rikkunud isikute suhtes.

§ 24lg.

4 alusel saab kohus trahvida iga isikut, kes kohtule adresseeritud kirjas, kaebuses või dokumendis väljendab lugupidamatust kohtu vastu. Need dokumendid ei pea olema kohtule üle antud kohtuistungil, vaid võivad olla saadetud ka postiga. Ajalehes avaldatud A. Gamazini kirja koopia saadeti kohtule postiga. See kiri on dokument, sest dokument on kindla vormi ja sisuga teabeallikas, mis sisaldab informatsiooni tekstilisel, graafilisel jne. kujul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 117 lg. 2 kohaselt on kirjalikuks dokumendiks ka ametlikud ja isiklikud kirjad. Ringkonnakohtule kirjaliku vastuse lisana saadetud A. Gamazini kirjas kasutatud väljendid "kohtunik A. Palmiste käitus nõukogulikult" ja ""kõrgemalseisvad seltsimehed" soovivad, et Narva Halduskohtu kohtunik rikuks põhjendamatult ja jämedalt seadust" pole väljenditeks ja võrdlusteks, mis Eesti Vabariigis näitaksid A. Gamazini heauskset ja lugupidavat suhtumist ringkonnakohtusse ning säilitaksid õigusemõistmise autoriteeti ja erapooletust. Trahvist vabastamise aluseks pole ka A. Gamazini väide, et tema kiri on demokraatliku riigi massiteabevahendites avaldatud publikatsioon ja sellele ei laiene

§ 24lg.

4. Põhiseaduse §ga 45 tagatud sõnavabadust saab sama sätte kohaselt piirata õigusemõistmise huvides. Põhiseaduse § 19 kohustab igaüht oma õiguste ja vabaduste kasutamisel järgima seadust.

§-s 24 lg. 4 sätestatud sõnavabaduse piiramine on demokraatlikus ühiskonnas õigusemõistmise huvides vajalik sekkumine sõnavabadusse. A. Gamazin pole taotlenud trahvi vähendamist. A. Gamazin esitas Viru Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a. määruse ja
3. novembri
4. a. määruse peale kassatsioonkaebuse, milles palub kasseeritud määrused tühistada ja vabastada ta trahvi maksmisest. Kassaator väidab, et ajalehe väljalõike saatis kohtule mitte tema, vaid D. Konovalov. Pole oluline, kes koostas D. Konovalovi allkirjaga vastuse apellatsioonkaebusele. D. Konovalovi vastuses pole viiteid A. Gamazini artiklile. Ringkonnakohus on alusetult laiendanud mõistet "kohtule adresseeritud dokument", lugedes selliseks dokumendiks ka ajaleheartikli. Artiklis jutumärkidesse pandud iroonilised väljendid "kõrgemalseisvad seltsimehed" ja "tegutses teistmoodi, nõukogulikult" pole solvavad. A. Gamazinile trahvi määrates rikkus ringkonnakohus Põhiseaduse § 24, sest ta ei kutsunud A. Gamazinit kohtusse ega teatanud talle istungi aega. A. Gamazin esitas halduskolleegiumi istungil taotluse välja mõista sõidukulud. Kolleegiumile esitatud sõidupiletite järgi on sõidukulud 150 krooni. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
5. Kuni
6. septembrini
7. a. kehtinud Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 24 lg. 4 sätestas, et kohtul on õigus trahvida iga isikut, kes suuliselt või kohtule adresseeritud kirjas, kaebuses või dokumendis väljendab lugupidamatust kohtu vastu, mis seisneb sündsusetute või solvavate väljenduste või võrdluste kasutamises. A. Gamazini artikli koopia on käsitatav kohtule adresseeritud dokumendina, sest see koopia oli märgitud apellatsioonkaebusele esitatud vastuse lisana. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi tähendab "adresseerima" "(posti)saadetist, telegrammi vms. (aadressi järgi) kellelegi, kuhugi suunama; saadetisele aadressi kirjutama, aadressima". Ringkonnakohtu toimikus olevatest D. Konovalovi ütlustest, D. Konovalovi allkirja kandvast vastusest apellatsioonkaebusele ja kannetest ümbrikul, millega ringkonnakohtule saadeti D. Konovalovi vastus apellatsioonkaebusele koos A. Gamazini artikliga, nähtub, et selle artikli saatis ringkonnakohtule D. Konovalov, mitte aga A. Gamazin. Juba sellepärast ei saanud ringkonnakohus määrata A. Gamazinile trahvi

§ 24lg.

4 järgi.

1. HKS § 69 lg. 1 sätestab, et kui kohus kaebuse rahuldab, siis mõistab ta kaebuse esitaja palvel vastavalt täidesaatva riigivõimu organilt, kohalikult omavalitsuselt või vähemusrahvuste kultuurautonoomia asutuselt kaebaja kasuks välja kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõiv ja tasu õigusabi eest. TsMS § 46 p. 2 kohaselt kuuluvad kohtukulude hulka asja läbivaatamise kulud. TsMS § 52 p. 7 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks ka poole sõidukulud. HKS § 69 lg. 1 pole käesolevas asjas kohtukulude väljamõistmise aluseks. See säte ei laiene juhtudele, kus tühistatakse kohtumäärus, millega protsessiosalisele määrati trahv kohtu vastu väljendatud lugupidamatuse eest. Seaduses pole sätet, mis on määratud reguleerima kohtukulude väljamõistmist sellistel juhtudel. Sõidukulud kuuluvad aga A. Gamazini kasuks väljamõistmisele järgmistel põhjustel. Põhiseaduse § 15 lg. 1 sätestab igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kaebeõigus peab olema reaalne, mitte aga fiktiivne. Reaalse kaebeõiguse tagatiseks on ka kaebaja õigus kantud kohtukulude hüvitamisele kaebuse rahuldamise korral. Isikul, kellele kohtu vastu väljendatud lugupidamatuse eest määratud trahv tühistati, peab olema samasugune õigus kohtukulude hüvitamisele kui isikul, kelle kaebus haldusakti peale rahuldati. Vastupidine järeldus tähendaks mitte ainult kaebeõiguse moonutamist, vaid ka kaebajate ebavõrdse kohtlemise õigustamist. Seega kuulub rahuldamisele A. Gamazini taotlus välja mõista sõidukulud summas 150 krooni. Kuna A. Gamazin kandis sõidukulud ringkonnakohtu määruse tõttu, siis tuleb need kulud välja mõista riigilt kohtukuludeks ettenähtud summade arvelt. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Aleksandr Gamazini kassatsioonkaebus. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a. määrus haldusasjas nr. II-3-49/98 ja Viru Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a. määrus haldusasjas nr. II-3-49/
6. Tagastada Aleksandr Gamazinile kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni. Välja mõista riigilt Aleksandr Gamazini kasuks sõidukulud 150 (ükssada viiskümmend) krooni. Määrus jõustub
7. veebruaril
8. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann