3-3-1-12-99

3-3-1-12-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil 1999 I. Puu esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine MKS § 22 lg 1 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
2. märtsil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Ilmar Puu esindaja vandeadvokaat Mart Sikuti kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. detsembri
4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/142/
5. Protsessiosalisena võttis istungist osa Maksuameti esindaja Meelis Jürma. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Ilmar Puu esitas
6. veebruaril 1997 Tallinna Halduskohtule kaebuse põhjusel, et Riigi Maksuameti
7. detsembri
8. a. otsusega nr. 30-03/S-167 jäeti jõusse Viljandi Maakonna Maksuameti
9. augusti
10. a. ettekirjutus nr. 80-06/865 tasumisele kuuluva maksusumma määramise kohta ja
11. oktoobri
12. a. otsus nr. 80-06/1211 ettekirjutuse jõusse jätmise kohta. Kaebaja palus tunnistada seadusevastaseks Riigi Maksuameti
13. detsembri
14. a. otsuse nr. 30-03/S-
15. Riigi Maksuameti vaidlustatud otsuse kohaselt müüs I. Puu
16. aastal värve, saades vahendusesttulu 148 200 krooni. Kuna vastavalt Tulumaksuseaduse § 13 lg.-le 1 kuuluvad maksumaksja tulust mahaarvamisele maksustamisperioodil tehtud, tema ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, esitas I. Puu pärast ettekirjutuse kättesaamist
17. augustil 1996 Viljandi Maakonna Maksuametile ja Riigi Maksuametile AS Eesti Värv
18. augustil
19. a. saatelehe, arve ja kviitungi värvide ostu kohta. Aktsiaseltsi Eesti Värv andmetel on nimetatud arve väljastatud teisele isikule ja I. Puule ei ole AS Eesti Värv värve müünud. Riigi Maksuamet luges sellega tõendatuks, et I. Puu on esitanud maksuhaldurile võltsitud kuludokumendid, mistõttu maksuamet ei saa neid arvestada. Viljandi Maakonna Maksuameti otsus oli põhjendatud asjaoluga, et I. Puu poolt esitatud kuludokumente ei ole koostanud ja väljastanud AS Eesti Värv, mistõttu maksuamet ei saa lugeda I. Puu kulusid dokumentaalselt tõestatuks. Kaebaja väitis, et seadused ei kohusta ostjat kontrollima temale antud dokumentide ehtsust. Tema omandas värvid füüsilise isikuna AS Eesti Värv müügiagendilt, kes toimetas need kohale, andis vastava saatelehe ja arve AS Eesti Värv blanketil ning pitsatijäljendiga kviitungi. Kaebaja väitis veel, et "juhul kui Riigimaksuamet on tuvastanud dokumentide võltsimise fakti, kuulub tema kohustuste hulka ka kriminaalasja algatamise avalduse esitamine majanduspolitseile. Kuna minule teadaolevatel andmetel asjas mingisugust juurdlust toimetatud ei ole, siis tuleb ka käsitleda maksuameti sellekohaseid väiteid paljasõnalistena". Halduskohus tunnistas Riigi Maksuameti
20. detsembri
21. a. otsuse nr. 30-03/S-167 täielikult seadusevastaseks. Kohus leidis, et puuduvad tõendid selle kohta, et I. Puu oli
22. aastal ettevõtja juriidilise isiku tähenduses ja seega on ebaõige I. Puu ettevõtlusest saadud tulu maksustamine TMS § 9 lg 1 p. 2 alusel. Üksnes juriidilise isiku tulust arvatakse TMS § 13 lg 1 alusel maha maksustamisperioodil tehtud ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused. Apellatsioonkaebuses palus Riigi Maksuamet tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja teha uus otsus. Apellant pidas ekslikuks halduskohtu väidet, et TMS § 13 lg 1 alusel saab teha mahaarvamisi oma tuludest vaid juriidiline, mitte aga füüsiline isik. Tulumaksuseaduse § 13 lg 1 on kohaldatav ka füüsilistele isikutele, kuna maksumaksja TMS § 3 lg 1 mõttes on nii füüsiline kui juriidiline isik. Juhul, kui I. Puu väidab, et ta värvide eest maksis, peab ta vastavalt MKS § 22 lg.-le 4 tõendama, et vastav kulutus on tehtud. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis muutmata Tallinna Halduskohtu
23. septembri
24. a. kohtuotsuse ja leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Halduskohus on oma otsuses hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning kohaldanud õigesti seadust. Riigi Maksuamet esitas
25. detsembril 1997 kassatsioonkaebuse, milles leidis, et ringkonnakohtu otsus on ebaseaduslik, sest ringkonnakohus on valesti kohaldanud seadust. Tulumaksuseaduse § 9 lg 1 p. 2 kohaselt on residendist maksumaksja tulu ettevõtlusest saadud tulu ja TMS § 2 p. 9 kohaselt on residendiks ka füüsiline isik. I. Puu on esitanud maksuametile dokumendid, mis tema arvates tõestavad ettevõtluse kulusid. Kuid maksuameti arvates ei tõesta neid kulusid I. Puu poolt esitatud dokumendid. Riigi Maksuamet palus, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja saadaks asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Riigikohtu halduskolleegiumi
26. märtsi
27. a. määrusega rahuldati Riigi Maksuameti kassatsioonkaebus, tühistati Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
28. novembri
29. a. otsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
30. detsembri
31. a. otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu
32. septembri
33. a. otsus ja jäeti I. Puu kaebus Riigi Maksuameti
34. detsembri
35. a. otsuse peale rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et Tulumaksuseaduse mõttest ja selle seaduse § 2 punktidest 1 ja 9 tuleneb, et TMS § 13 lg 1 on kohaldatav ka füüsilistele isikutele, kes on saanud tulu vastavalt sama seaduse § 9 lg 1 p.-le
36. TMS § 13 lg 1 kohaselt maksumaksja tulust arvatakse maha tema poolt maksustamisperioodil tehtud tema ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused. Maksuamet leidis põhjendatult, et kaebaja poolt esitatud saateleht, arve ja kviitung ei kajasta tõeselt väidetavaid ostu-müügi suhteid kaebaja ja AS Eesti Värv vahel ega ole seetõttu aktsepteeritavad kuludokumentidena TMS § 13 lg 1 mõttes. Maksuhalduri poolt määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub vastavalt MKS §-le 22 lg 4 maksumaksjal kohustus tõestada, et maks määrati valesti. I. Puu ei ole tõestanud, et maks määrati valesti.
37. jaanuaril 1999 esitas I. Puu esindaja vandeadvokaat Mart Sikut kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada Riigi Maksuameti vaidlustatud otsus täielikult seadusevastaseks. Kassatsioonkaebuses väidetakse, et ringkonnakohus ei ole hinnanud Riigi Maksuameti otsuse motiivi - I. Puu on maksuametile esitanud võltsitud kuludokumendid, mida maksuamet ei saa arvesse võtta - põhjendatust. Riigi Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et I. Puu poolt kuludokumentidena esitatud saatelehte, arvet ja kviitungit ei ole väljastanud AS Eesti Värv. Seetõttu nimetatud dokumendid ei kajastanud tõeselt väidetavaid ostu-müügisuhteid I. Puu ja AS Eesti Värv vahel "ega ole aktsepteeritavad kuludokumentidena TMS § 13 lg 1 mõttes, kuna tehingu teine pool on teadmata". Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Maksuhalduril on MKS § 22 lg 1 alusel õigus määrata tasumisele kuuluv maksusumma maksumaksjale, kelle kohta on maksuhalduril andmed, et tema poolt näidatud maksusumma on väiksem summast, mis tal oleks tulnud tasuda. I. Puu vaidlustas maksuhalduri ettekirjutuse ja otsuse põhjusel, et maksuhaldur ei võtnud arvesse tema poolt esitatud kuludokumente. Nende kuludokumentide alusel arvas I. Puu saadud tulust maha tema ettevõtlusega seotud kulutused. Maksumaksja selline õigus tuleneb Tulumaksuseaduse §-st 13 lg 1, mille kohaselt "Maksumaksja tulust arvatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras maha tema poolt maksustamisperioodil tehtud tema ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, ...". Antud sätte mõte on selles, et maksumaksjal tuleb kulu tulust mahaarvamiseks koguda ja vajadusel esitada Raamatupidamise seaduse §-le 8 lg 1 vastavad raamatupidamise algdokumendid, mis tõendavad majandustehingu toimumist. Seepärast võis käesolevas maksuvaidluses olla asjakohane Viljandi Maakonna Maksuameti otsuses märgitud I. Puu poolt esitatud kuludokumentide mittearvestamise põhjendus - maksuhalduri andmetel ei ole neid kuludokumente koostanud ja väljastanud AS Eesti Värv. Riigi Maksuamet aga muutis Viljandi Maakonna Maksuameti otsuse motiive ja põhjendas I. Puu poolt esitatud kuludokumentide mittearvestamist tasumisele kuuluva maksusumma määramisel asjaoluga, et "Ilmar Puu on Viljandi Maksuametile ja Riigi Maksuametile esitanud värvide ostmise kohta võltsitud saatelehed, arved ja kassa sissetuleku orderite kviitungid". Selle uue järelduse tegi Riigi Maksuamet üksnes AS Eesti Värv väitest, et viimane ei ole väljastanud I. Puule nimetatud kuludokumente. Vastavalt MKS §-le 40 lg 1 peavad maksuhalduri otsuses sisalduma ka otsust põhjendavad asjaolud. AS Eesti Värv väide, et tema ei ole I. Puule neid kuludokumente väljastanud, ei ole piisav tegemaks järeldust, et I. Puu poolt maksuametile esitatud dokumendid on võltsitud. Seega on õige kaebuse esitaja väide, et Riigi Maksuameti vaidlustatud otsus on paljasõnaline osas, mille kohaselt on I. Puu esitanud maksuhaldurile võltsitud kuludokumendid. Seepärast tuleb Riigi Maksuameti vaidlustatud otsus tunnistada seadusevastaseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Ilmar Puu esindaja vandeadvokaat Mart Sikuti kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
38. detsembri
39. a. otsus haldusasjas nr. II-3/142/
40. Tunnistada Riigi Maksuameti
41. detsembri
42. a. otsus nr. 30-03/S-167 täielikult seadusevastaseks. Tagastada Ilmar Puule kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
43. aprillil 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann