lg 4 alusel haldusasja menetluse lõpetamist, sest vaidlustatud õigusakt oli kohtueelse lahendamise korras tühistatud. J. Brokko esindaja leidis, et kuna vaidlustatud õigusakt on tühistatud, taotleb J. Brokko
lg 4 alusel menetluse lõpetamist ja kõigi
§-s 69 nimetatud kohtukulude väljamõistmist vallavalitsuselt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2 alusel. Kohtule esitati lisaks riigilõivu 100 krooni tasumise kviitungile ka kviitung advokaadibüroo Andres Past arve nr. AP-113 tasumise kohta 26. oktoobril 1998. a. advokaadi õigusabi eest 17 700 krooni. Rapla Maakohtu halduskohtuniku 27. oktoobri 1998. a. määrusega lõpetati haldusasja menetlus
lg 4 alusel, sest vaidlustatud korraldus oli enne kohtuistungit tühistatud, kaebuse esitaja ei taotlenud kaebuse arutamist kohtus ja loobus kaebusest. Taotluse kohtukulude väljamõistmiseks jättis kohus rahuldamata. Kohtumääruses märgiti, et halduskohtunik juhindub kohtukulude väljamõistmisel
§-st 69 lg 1. Selle kohaselt mõistab kohus, kui ta rahuldab kaebuse, kaebuse esitaja palvel kohtukulud vastustajalt välja.
kehtestab haldusasja kohtuistungil läbivaatamise korra ja lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kohtuistungil tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras, arvestades Halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi.
Kohus leidis, et kohtukulude väljamõistmiseks vallavalitsuselt puudub alus. J. Brokko esindaja esitas erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, paludes tühistada kohtumäärus osas, millega jäeti kohtukulude taotlus rahuldamata. Ülejäänud osas määrust ei vaidlustatud. Erikaebuses leiti, et kohus on õigesti viidanud
§-le 17 lg 2, kuid leidnud ekslikult, et
lg 1 kehtestab kohtukulude väljamõistmisel erisuse tsiviilkohtupidamise seadustikust. Erikaebuse kohaselt kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele mitte ainult kaebuse rahuldamise korral, vaid ka siis, kui menetlus lõpetatakse seoses vaidlustatud haldusakti tühistamisega kohtueelse lahendamise korras.
ei reguleeri kohtukulude jagamist juhtudel, kui kohus lõpetab menetluse
§-s 19 lg 4 nimetatud alustel, s.h. kui kohtueelse lahendamise korras on õigusakt tühistatud. Kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2 kohaselt hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud.
ei sisalda erisusi, mis muudaks TsMS §-s 62 lg 2 sätestatut ja seega tuleb ka halduskohtul juhinduda kaebuste läbivaatamisel sellest sättest. Tähtsust ei oma seejuures asjaolud, mis põhjusel vallavalitsus tühistas vaidlustatud korralduse. Selle seadusevastased motiivid olid esitatud J. Brokko esindaja kaebuses halduskohtule. Erikaebuses paluti ringkonnakohtul teha uus määrus ja mõista välja Kohila Vallavalitsuselt J. Brokko kasuks kohtukulud 17 800 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. jaanuari 1999. a. määruses leiti, et erikaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks ja jäeti erikaebus rahuldamata.
sätestab asja läbivaatamise korra halduskohtus ega ole seostatav kohtukulude väljamõistmisega. Kohtukulude jagamise kord on sätestatud
§-s 69, kus on ammendavalt loetletud kohtukulude väljamõistmise alused ja kord.
lg 1 kohaselt mõistab kohus kaebuse esitaja kasuks välja kõik tema poolt kantud kohtukulud üksnes juhul, kui kohus kaebuse rahuldab. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette vastustajalt kohtukulude väljamõistmist asja menetluse lõpetamisel
§-s 19 lg 4 loetletud alustel. Kuna kohtukulude jagamise kord on reguleeritud Halduskohtumenetluse seadustikus, siis ei kuulu TsMS § 62 lg 2 kohaldamisele. J. Brokko esindaja vandeadvokaat A. Past esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määruse ning teha uus määrus, millega mõista välja Kohila Vallavalitsuselt J. Brokko kasuks kohtukulud: riigilõiv 100 krooni ja tasu advokaadi õigusabi eest 17 700 krooni. Kassaator leiab, et halduskohtuniku ja ringkonnakohtu toodud seisukohad on ekslikud.
ei reguleeri kohtukulude tasumist juhul, kui kohus lõpetab menetluse
§-s 19 lg 4 loetletud juhtudel, s.h. kui vaidlustatud õigusakt on kohtueelse lahendamise korras tühistatud. TsMS § 62 lg 2 kohaselt on kohtul õigus välja mõista kohtukulud ka juhul, kui kostja täidab hageja nõudmised vabatahtlikult. TsMS § 62 lg 2 sätestab, et juhul, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud.
ei sisalda erisusi, mis muudaks TsMS §-s 62 lg 2 esitatut ja seega tuleb halduskohtul sellest juhinduda. J. Brokko taotles kohtus
lg 4 alusel haldusasja menetluse lõpetamist, kuna kohtueelse lahendamise korras oli vaidlustatud õigusakt tühistatud, ja kohtukulude hüvitamist. Kohus pidanuks haldusasja menetluse lõpetamisel välja mõistma Kohila Vallavalitsuselt
§-s 69 nimetatud kohtukulud TsMS § 62 lg 2 alusel. Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus tühistati seoses kaebuse esitamisega halduskohtule. J. Brokko tasus kohtukulud enne, kui sai teada tema õigusi rikkuva korralduse tühistamisest. Oleks õiglane, kui talle hüvitatakse tema poolt kantud kohtukulud. Kohila Vallavalitsuse esindaja advokaat A. Eiche kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja palutakse jätta see rahuldamata. Tegelike asjaolude ja seaduse moonutatud tõlgenduse kaudu taotletakse seaduse väärat kohaldamist. Vallavalitsus tühistas korralduse omal algatusel, ent mitte kaebuses toodud asjaoludel, vaid teistel põhjustel. 27. oktoobri 1998. a. kohtuistungil loobus J. Brokko esindaja kaebusest. Kaebajal oli väidetavalt rikutud õiguste tunnustamist võimalik saavutada kohtuotsuse kaudu, kuid kaebaja loobus asja arutamisest kohtumenetluse käigus. Kohus ei ole tuvastanud, et vaidlustatud korraldus oleks rikkunud kaebaja huve ja kaebaja ei ole kohtumäärust selles osas vaidlustanud. Kohtud on kohtukulude mitteväljamõistmisel toiminud kooskõlas
§-dega 69 lg 1, 17 lg 2 ja 19 lg 4. Juhindumine TsMS §-st 62 lg 2 on ebaõige ja vastuolus Halduskohtumenetluse seadustiku osutatud sätetega. Seadust ei saa tõlgendada selles sisalduvatele mõistetele teise sisu andmisega.
lg 1 seostab kohtukulude väljamõistmise kaebuse rahuldamisega, kuid kuna selle haldusasja menetlemisel ei rahuldatud kaebust, tuleb jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
lg 1 alusel mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral kaebaja kasuks välja kõik tema poolt kantud kohtukulud. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri kohtukulude väljamõistmist juhul, kui vastustaja on vaidlustatud õigusakti vabatahtlikult tühistanud kohtumenetluse ajal. Antud asjas on vastustaja vaidlustatud õigusakti tühistanud pärast kaebuse esitamist kohtule, kuid enne asja sisulist arutamist kohtuistungil, ja kaebaja on seepärast loobunud kaebusest. TsMS § 62 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Analoogia alusel TsMS §-ga 62 lg 2 on võimalik Kohila Vallavalitsuselt välja mõista kohtukulud J. Brokko kasuks, vaatamata vaidlustatud korralduse tühistamisele kohtumenetluse ajal. Sellisele seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium ka 5. veebruari 1999. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-2-99. Seega saab halduskohus
lg 4 alusel määrusega menetluse lõpetada ja kohtukulud kaebaja kasuks välja mõista ka siis, kui vastustaja tühistab vaidlustatud õigusakti kohtumenetluse ajal. Eeltoodud põhjustel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrus antud asjas. Riigikohtu halduskolleegiumil ei ole võimalik välja mõista kohtukulusid, vaid asi tuleb saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Juhindudes
§-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Jüri Brokko esindaja vandeadvokaat Andres Pasti kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.