3-3-1-17-99

3-3-1-17-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil 1999 M. Mikkeri kassatsioonkaebuse läbivaatamine HÕS § 99 lg 1 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
2. aprillil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Maret Mikkeri kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. jaanuari
4. a. otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ/10/
5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Harju Politseiprefektuuri Liikluspolitsei esindaja Lembit Prunt ja Marek Saar. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
6. oktoobril 1998 koostas Harju Politseiprefektuuri välipolitsei nooreminspektor haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et
7. oktoobril 1998 Maret Mikker, juhtides sõidukit, kaldus kolmeharulisel ristmikul vasakpööret tehes vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva, Marek Saare poolt juhitava Harju Politseiprefektuurile kuuluva sõidukiga. Liiklusõnnetusega tekitati varaline kahju. M. Mikkeri juhitud sõidukil sai kahjustada parempoolne esiosa, M. Saare juhitud sõidukil parempoolne külg alates esiuksest. Protokolli kohaselt rikkus M. Mikker Liikluseeskirja punkti 89 nõudeid ja pani toime HÕS § 99 lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumise. Harju Politseiprefektuuri liikluspolitsei komissari
8. oktoobri
9. a. otsusega karistati M. Mikkerit haldusõiguserikkumise protokollis kirjeldatud haldusõiguserikkumise eest HÕS § 99 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks.
10. oktoobril 1998 esitas M. Mikker Harju Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus liikluspolitsei komissari
11. oktoobri
12. a. otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks politseiprefektuuri. Kaebuses leiti, et liiklusõnnetuse asjaolusid on uuritud ühekülgselt. HÕS § 99 lg 1 kohaldamine eeldab Liikluseeskirja eiramise ja varalise kahju vahelist põhjuslikku seost. Antud asjas ei ole tõendatud, et kaebuse esitaja käitumine põhjustas varalise kahju. Liiklusõnnetus leidis aset samaliigiliste teede ristmikul, kus puuduvad liiklust korraldavad märgid. Liikluseeskirja punkti 133 kohaselt peab sõiduki juht reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul andma teed paremalt läheneva sõiduki juhile. Teine juht sõitis ristmikule, kuigi paremalt lähenes kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduk, ning üritas peatumata ristmikku ületada, mis nähtub sõidukite vigastustest ja klaasikildude asukohast ristmikul. Harju Maakohtu halduskohtuniku
13. novembri
14. a. otsusega haldusasjas nr. 3/6-32/98 jäeti M. Mikkeri kaebus rahuldamata ja halduskaristuse määramise otsus muutmata. Kohtuotsuses märgiti, et vastavalt HÕS §-le 282 arutab halduskohus kaebust haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll. Seepärast ei saa kohus kaebuse läbivaatamisel anda õiguslikku hinnangut liiklusõnnetuses osalenud teise juhi tegevusele. Liiklusõnnetuse skeemil on näha, et M. Mikkeri juhitud sõiduk on ristmikul vasakule pöörates kaldunud LE punkti 89 nõudeid rikkudes vastassuunavööndisse. Nimetatud rikkumine on põhjuslikus seoses varalise kahjuga. Kaebuse esitaja vastupidised väited on ümber lükatud liiklusõnnetuse kohta koostatud skeemi, protsessiosaliste seletuste ja tunnistaja ütlustega. Klaasikildude asukoht ei välista sõiduki kaldumist vastassuunavööndisse. Teise liiklusõnnetuses osaleja seletuse kohaselt soovis ta ristmikul pöörata paremale, kuid tema suunavööndis tuli vastu M. Mikkeri juhitud sõiduk. Kokkupõrke ärahoidmiseks pööras M. Saar vasakule, püüdes M. Mikkeri juhitud sõiduki eest läbi sõita, mis ei õnnestunud. M. Mikkeri apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ning teha asjas uus otsus halduskaristuse määramise otsuse tühistamise ning menetluse lõpetamise kohta HÕS § 218 p. 1 alusel koosseisu puudumise tõttu. Apellandi väitel reguleerib LE punkt 89 liiklust teel üldse, kuid antud juhul toimus liiklusõnnetus ristmikul. Seetõttu tuleb asja lahendamisel juhinduda LE peatükkide "Manöövrid" ja "Sõit ristmikel" sätetest. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebuse esitaja käitumise ja varalise kahju vahel on põhjuslik seos, sest M. Mikker käitus vastavalt LE punktidele 76 ja
15. Nimetatud sätteid on rikkunud teine liiklusõnnetuses osaleja. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
16. jaanuari
17. a. otsusega jäeti Harju Maakohtu halduskohtuniku otsus muutmata ja M. Mikkeri apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis, et halduskohtunik on kohtuotsuses jõudnud õigele järeldusele, et liikluseeskirja rikkumine M. Mikkeri poolt on põhjuslikus seoses varalise kahjuga ning seega on ta toime pannud haldusõiguserikkumise HÕS § 99 lõike 1 järgi. Kuna M. Mikker on nõustunud liiklusõnnetuse skeemiga, siis on oletuslik ja paljasõnaline tema hilisem väide, et kokkupõrge toimus ristmiku keskkoha lähedal hetkel, kui M. Saare poolt juhitav sõiduk püüdis peatumata ületada ristmikku. Vigastuste asukoht sõidukitel on tingitud asjaolust, et M. Saar keeras kokkupõrke vältimiseks vasakule. Klaasikildude asukohast ei saa teha ühest järeldust kokkupõrke koha kohta, sest klaasi purunemisel ei pruugi killud langeda kokkupõrke kohale. Liiklusõnnetuse skeemil kujutatud sõiduki jäljed näitavad, et kaebuse esitaja sõitis ristmikul vastassuunavööndisse. Seega rikkus M. Mikker LE p. 78 nõudeid. Parema käe reegli järgimine ei anna ristmikul sõitjale õigust kalduda vastassuunavööndisse. Kui M. Mikker oleks käitunud Liikluseeskirja kohaselt, oleks M. Saar saanud sooritada kavatsetud pöörde paremale.
18. veebruaril 1999 esitas M. Mikker kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaator väidab, et ringkonnakohus on eiranud HÕS §-de 301 lg 4 ja 225 nõudeid, jättes tähelepanuta apellandi väite LE p. 89 ebaõige kohaldamise kohta. Ringkonnakohus on vastuolus HÕS §-ga 282 leidnud, et M. Mikker on rikkunud LE p.
19. Selline järeldus ei ole kooskõlas haldusõiguserikkumise protokollis esitatud väidetava haldusõiguserikkumise kirjeldusega. M. Mikker on käitunud kooskõlas LE XIV peatüki "Sõit ristmikul" nõuetega, mistõttu on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et tema käitumine põhjustas varalise kahju. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
20. Haldusõiguserikkumise protokolli kohaselt rikkus M. Mikker LE punkti 89 nõudeid, sest ta kaldus ristmikul vastassuunavööndisse. Liikluseeskirja selle sätte järgi tuleb asulavälisel teel sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. M. Mikker väidab, et kokkupõrge toimus ristmikul. Kuna Liikluseeskirja punkti 2 järgi on ristmik ristuvatest teedest moodustuv ala, mille piiriks on mõtteline joon, siis ei ole ristmikul võimalik sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Ringkonnakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kuna M. Mikker nõustus liiklusõnnetuse skeemiga, siis on oletuslik ja paljasõnaline tema väide, et kokkupõrge toimus ristmikul. Liiklusõnnetuse skeemi kohaselt asusid klaasikillud ristmikul. Seletuses Liikluspolitseile väidab M. Saar, et tema juhitud sõiduki kiirus oli 20 km/t. Mõistlik on eeldada, et neist asjaoludest, samuti sõidukite kahjustustest on võimalik teha olulisi järeldusi kokkupõrke koha suhtes. Samuti on mõistlik eeldada, et kokkupõrke asjaolude kohta võimaldab olulisi järeldusi teha M. Saare juhitud sõiduki asukoht ristmikul tee vasakpoolses osas, tee laius ja M. Mikkeri juhitud sõiduki asukoht pärisuunavööndis 5,3 m kaugusel täielikult ristmikul asuvast teisest sõidukist. Nende eriteadmisi nõudvate oluliste järelduste tegemiseks tuleb kohtul, tulenevalt HÕS §-st 224 lg 1, määrata ekspertiis ja hinnata eksperdi arvamust kui tõendit. Halduskohtunik ja kohus peavad igakülgselt ja täielikult uurima kõiki olulisi asjaolusid. Selline nõue on sätestatud HÕS §-s
21. Sama seadustiku §-de 276 p. 7 ja 294 lg 1 alusel võib halduskohtunik haldusõiguserikkumise asjaolude väljaselgitamiseks, kui selleks on vaja eriteadmisi, määrata ekspertiisi asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise ajal või asja läbivaatamise ajal. HÕS § 286 lg 1 järgi peab halduskohtunik küsima kohtuliku arutamise osalistelt, kas nendel on taotlus ekspert välja kutsuda. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et halduskohtunik oleks sellise küsimusega kohtuliku arutamise osaliste poole pöördunud.
22. Ringkonnakohtu väide, et M. Mikkeron rikkunud LE p. 78, ei ole iseenesest vastuolus M. Mikkeri haldusõiguserikkumise kirjeldusega haldusõiguserikkumise protokollis. Liikluseeskirja p. 78 kohustab juhti ristmikul sõitma nii, et sõiduteede ristumisalalt välja sõites ei satuta vastassuunavööndisse. Vastassuunavööndina tuleb LE p. 2 alusel mõista sõidutee vasakpoolset osa. Kui kvalifitseerida M. Mikkeri haldusõiguserikkumine LE p. 78 järgi, siis tuleks üldjuhul eeldada, et kokkupõrge toimus väljaspool sõiduteede ristumisala. Seega tuleb selles haldusõiguserikkumise asjas tuvastada kokkupõrkekoht - kas liiklusõnnetus toimus ristmikul, sõiduteede ristumisalal või väljaspool ristmikku. Kui ringkonnakohus jätab halduskohtuniku otsuse muutmata, siis peab muutmata jääma ka M. Mikkeri haldusõiguserikkumise kvalifikatsioon LE p. 89 järgi. Ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses on jäetud küll halduskohtuniku otsus muutmata, kuid otsuse motiveerivas osas on leitud, et M. Mikkeri käitumine oli vastuolus LE punktiga
23. Kuna kohtud ei ole selles haldusõiguserikkumise asjas uurinud kõiki olulisi asjaolusid igakülgselt ja täielikult, tuleb ringkonnakohtu otsus HÕS §-s 225 sätestatud nõuete rikkumise tõttu HÕS § 325 lg 1 alusel tühistada. Juhindudes HÕS §-dest 324 lg 1 p. 2, 325 lg 1 ja 311 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Maret Mikkeri kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
24. jaanuari
25. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ/10/99 ja saata asi uuesti läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada aktsiaseltsile Polaris-Vara kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
26. aprillil 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton Hele-Kai Remmel Harri Salmann