← Eesti

3-3-1-20-99

3-3-1-20-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. mail 1999 L. Konksi esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine riigimaa enampakkumisega erastamise konkursi tulemuste tühistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
  2. mail 1999 avalikul kohtuistungil läbi Lia Konksi esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  3. jaanuari
  4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/33/
  5. Protsessiosalisena võttis istungist osa Lia Konksi esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
  6. jaanuaril 1997 esitas Lia Konksi Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju maavanema
  7. detsembri
  8. a. korralduse nr. 1544 "Riigimaa enampakkumisega erastamise kohta esitatud protesti rahuldamata jätmine" ja
  9. detsembri
  10. a. korralduse nr. 1545 "Riigimaa enampakkumisega erastamise tulemuste kinnitamine" seadusevastaseks tunnistamiseks. Tallinna Halduskohtu
  11. aprilli
  12. a. otsusega haldusasjas nr. 3-202/97 rahuldati see kaebus osaliselt. Halduskohtu otsusega tunnistati täielikult seadusevastaseks Harju maavanema
  13. detsembri
  14. a. korraldus nr. 1544 ja kohustati maavanemat asi uuesti läbi vaadata ning teha uus otsus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  15. juuli
  16. a. otsusega haldusasjas nr. 3/178/97 muudeti Tallinna Halduskohtu
  17. aprilli
  18. a. otsust. Ringkonnakohus tunnistas täielikult seadusevastaseks ka Harju maavanema
  19. detsembri
  20. a. korralduse nr. 1545 ja tegi maavanemale ettepaneku asi uuesti läbi vaadata ning teha uus otsus. Harju maavanema
  21. aprilli
  22. a. korraldusega nr. 1150, mille preambulas märgiti "Aluseks võttes Tallinna Halduskohtu
  25. a. otsuse haldusasjas nr. 3-202/97 ja Tallinna Ringkonnakohtu
  28. a. otsuse haldusasjas nr. 3/178/97, mille kohaselt on tunnistatud Harju maavanema korraldused nr. 1544 ja 1545
  31. a. täielikult seadusevastaseks", tühistati Harju maavanema
  32. detsembri
  33. a. korraldused nr. 1544 ja
  34. L. Konksi esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi esitas
  35. juulil 1998 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju maavanema toimingu - tegevusetuse - peale. Kaebuse kohaselt kinnitati Harju maavanema
  36. oktoobri
  37. a. korraldusega nr. 1235 Harku vallas Tiskre külas asuva Lukka maaüksuse enampakkumise tingimused. Enampakkumise teated avaldati
  38. oktoobri
  39. a. ajalehes "Sõnumileht" ja
  40. oktoobri
  41. a. ajalehes "Harjumaa". Kirjalikust enampakkumisest võttis osa ka L. Konksi. Harju Maavalitsuse riigimaa enampakkumisega erastamist läbi viiva komisjoni esimehe
  42. detsembri
  43. a. kirjaga teatati L. Konksile, et tema pakkumine kõrvaldati enampakkumiselt, sest see ei vastanud enampakkumise tingimustele. Harju maavanema
  44. detsembri
  45. a. korraldus nr. 1545, millega kinnitati selle kirjaliku enampakkumise tulemused, tunnistati Tallinna Ringkonnakohtu
  46. juulil
  47. a. jõustunud kohtuotsusega (haldusasi nr. 3/178/97) täielikult seadusevastaseks. Vabariigi Valitsuse
  48. aprilli
  49. a. määrusega nr. 194 kinnitatud Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra p. 31 järgi pidi maa erastamise korraldaja kinnitama konkursi tulemused mitte hiljem kui 15 päeva jooksul pärast konkursi läbiviimist. Kaebaja leidis, et kuna maavanem pole käesoleva ajani enampakkumise tulemusi ettenähtud korras kinnitanud, siis on tema tegevusetus kui toiming seadusevastane. Maavanema tegevusetusega on rikutud kaebaja kui ühe konkursist osavõtja subjektiivset õigust konkursil vabalt osaleda. Tallinna Halduskohtu
  50. novembri
  51. a. otsusega haldusasjas nr. 3-716/98 jäeti L. Konksi esindaja kaebus rahuldamata. Halduskohtunik leidis, et "maavanemal puudub õigus tingimustes, kus on tuvastatud enampakkumise korra rikkumine, sama enampakkumise raamides hinnata uuesti samu pakkujaid ja uuesti enampakkumise tulemusi kinnitada". Harju maavanem ei rikkunud Vabariigi Valitsuse
  52. aprilli
  53. a. määrusega nr. 194 kinnitatud Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra punkti
  54. Halduskohtunik leidis, et Tallinna Halduskohtu
  55. aprilli
  56. a. ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  57. juuli
  58. a. kohtuotsustega ei kohustatud Harju maavanemat sama konkursi piires ja samade osalejatega konkurssi uuesti korraldama. Nende kohtulahenditega tehti maavanemale ettepanek
  59. detsembri
  60. a. korraldused nr. 1544 ja 1545 uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus, mis "sisuliselt tähendab seda, et maavanemal lasub kohustus tsiviilkohtupidamise korras nõuda kohtuotsusega seadusevastaseks tunnistatud õigusakti alusel teostatud tehingu tühiseks tunnistamist". L. Konksi esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi esitas halduskohtuniku selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsuse ja teha uus otsus ning tunnistada Harju maavanema toiming seadusevastaseks. Apellant leidis, et ebaõige oli halduskohtu järeldus, et antud juhtumil polnud Harju maavanemal kohustust konkursi tulemused uuesti kinnitada. Maavanema kohustus kinnitada konkursi tulemused tulenes Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra punktist
  61. Harju maavanema
  62. detsembri
  63. a. korraldus nr. 1545, millega kinnitati konkursi tulemused, on jõustunud kohtuotsuste alusel tühistatud. Apellant leidis, et Harju maavanema tegevusetus selles seisnebki, et ta pole käesoleva ajani konkursi tulemusi uuesti kinnitanud. Tallinna Ringkonnakohtu
  64. jaanuari
  65. a. otsusega haldusasjas nr. II-3/33/99 jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  66. novembri
  67. a. otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra punktid 33 ja 34 sätestasid erandid, millal puudus maavanemal õigus kinnitada konkursi tulemusi. Nimetatud korra p. 33 kohaselt ei pidanud maavanem kinnitama konkursi tulemusi siis, kui rikuti enampakkumise korda. Enampakkumise korra rikkumine tuvastati Tallinna Ringkonnakohtu
  68. juuli
  69. a. otsusega. Selle otsuse kohaselt leidis tõendamist ka L. Konksi õiguste rikkumine, sest viimase pakkumine kõrvaldati enampakkumiselt õigusliku aluseta. Eeltoodu põhjal leidis ringkonnakohus, et antud juhtumil ei pidanud Harju maavanem
  70. aastal väljakuulutatud enampakkumise tulemusi uuesti kinnitama. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli õige apellandi väide, et halduskohtunik tõlgendas Tallinna Ringkonnakohtu
  71. juuli
  72. a. otsust haldusasjas nr. 3/178/98 valesti. Selle otsusega ei kohustatud maavanemat pöörduma hagiga kohtusse ostu-müügi tehingu kehtetuks tunnistamiseks. L. Konksi esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada selle otsuse ja teha uus otsus ning tunnistada Harju maavanema tegevusetus "
  73. oktoobri
  74. a. korraldusega nr. 1235 otsustatud ning
  75. oktoobri
  76. a. ajalehes Sõnumileht ja
  77. oktoobri
  78. a. ajalehes Harjumaa välja kuulutatud Harku vallas, Tiskre külas asuva Lukka maaüksuse kirjaliku piiratud enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmises täielikult seadusevastaseks". Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra punkti 33 vääralt. Selle sätte kohaselt ei kinnitata konkursi tulemusi siis, kui eelnimetatud korra rikkumine avastatakse enne konkursi võitja kuulutamist. Antud juhtumil ei tuvastatud enampakkumise korra rikkumisi enne konkursi tulemuste kinnitamist. Kassaator leiab, et pärast Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  79. juuli
  80. a. otsust "taastus selles konkursimenetluses esialgne olukord ning Harju maavanemal lasus kohustus esitatud pakkumised, s.h. ka L. Konksi pakkumine, läbi vaadata" lähtuvalt Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra punktist
  81. Uut konkurssi polnud vaja välja kuulutada. Harju Maavalitsusekirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Harju maavanema süüdistamine tegevusetuses on alusetu. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
  82. Ebaõige on kassaatori seisukoht, et ringkonnakohus kohaldas Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra punkti 33 vääralt. Maareformi seaduse § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Selle sätte alusel kinnitati Vabariigi Valitsuse
  83. novembri
  84. a. määrusega nr. 268 Maa enampakkumisega erastamise kord ja tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse
  85. aprilli
  86. a. määrus nr. 194 "Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine". Harjumaal Harku vallas Tiskre külas asuva Lukka maaüksuse kirjaliku enampakkumise ettevalmistamise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse
  87. aprilli
  88. a. määrusega nr. 194 kinnitatud Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise kord, mille punkt 31 sätestas, et maa erastamise või hoonestusõiguse seadmise konkursi tulemused kinnitab maa erastamise korraldaja või maale hoonestusõiguse seadja mitte varem kui viie päeva ja mitte hiljem kui viieteistkümne päeva jooksul pärast konkursi läbiviimist. Sama korra punkt 33 kehtestas, et konkursi tulemusi ei kinnitata, kui on rikutud enampakkumise korda või kui erastamise korraldaja või hoonestusõiguse seadja võtab sama korra punkti 32 kohaselt vastu otsuse protesti rahuldamise kohta. Harju maavanema
  89. detsembri
  90. a. korraldusega nr. 1545 kinnitati riigimaa - Harku vallas asuva Lukka maaüksuse - kirjaliku enampakkumise tulemused. See korraldus tunnistati Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  91. juuli
  92. a. otsusega haldusasjas nr. 3/178/97 täielikult seadusevastaseks. Selle jõustunud kohtuotsusega tuvastati, et riigimaa enamapakkumisega erastamisel rikuti enampakkumise korda ja L. Konksi pakkumine kõrvaldati enampakkumiselt õigusliku aluseta. Nimetatud kohtuotsusega tehti maavanemale ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Harju maavanem andiski Tallinna Halduskohtu
  93. aprilli
  94. a. otsuse haldusasjas nr. 3-202/97 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  95. juuli
  96. a. otsuse haldusasjas nr. 3/178/97 täitmiseks
  97. aprillil
  98. a. korralduse nr. 1150, millega tühistas
  99. detsembri
  100. a. korralduse nr. 1544 ja
  101. detsembri
  102. a. korralduse nr. 1545 riigimaa enampakkumisega erastamise tulemuste kinnitamise kohta. Kuna jõustunud kohtuotsustega tuvastati kirjaliku enampakkumise korra rikkumine ja seetõttu tunnistatigi konkursi tulemuste kinnitamine seadusevastaseks, siis lähtudes Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra punktidest 31 ja 33 ei olnud Harju maavanemal kui maa erastamise korraldajal enam alust kinnitada selle konkursi tulemusi. Halduskohtunik ja ringkonnakohus leidsid õigesti ja põhjendatult, et vaidlustatud toiming pole seadusevastane.
  103. Ekslik on kassaatori seisukoht, et pärast Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  104. juuli
  105. a. otsust "taastus selles konkursimenetluses esialgne olukord ning Harju maavanemal lasus kohustus esitatud pakkumised, sealhulgas ka Lia Konksi pakkumine, läbi vaadata", lähtuvalt Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra punktist
  106. Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra punkt 47 kehtestas enampakkumise järgmised reeglid: "Ümbrikud avatakse sama korra punkti 30 kohaselt moodustatud komisjoni poolt üks tund pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrikute avamine on avalik ja sellel võivad osaleda kõik soovijad. Pakkumine, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele, jäetakse arvestamata. Võrdsete kõrgemate pakkumiste korral antakse kõrgemad pakkumised teinud osavõtjatele võimalus pakkumise suurendamiseks. Võrdseteks loetakse pakkumised, mis erinevad vähem kui viis protsenti. Teise ringi kirjaliku enampakkumise alghinnaks määratakse esimese pakkumise kõrgeim pakkumine. Teises ringis tehtud pakkumiste põhjal kuulutatakse konkursi võitjaks suurima pakkumise tegija. Kui teise ringi pakkumised erinevad vähem kui viis protsenti, selgitatakse võitja läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste protokollimise tagab enampakkumise korraldaja." Ausal enampakkumisel peavad pakkumisest osavõtjatel olema võrdsed võimalused enampakkumise võitmiseks. Antud juhtumil tekiks kirjaliku enampakkumise läbiviimise jätkudes oht, et ei täidetaks ausa enampakkumise reegleid. Kuna riigimaa - Harku vallas asuva Lukka maaüksuse - kohta on ostu-müügileping sõlmitud, siis puudub enampakkumise läbiviimise komisjonil võimalus
  107. detsembril
  108. a. läbiviidud enampakkumisele laekunud pakkumisi uuesti läbi vaadata. Juhul, kui kaebajale L. Konksile on kirjaliku enampakkumise korra rikkumisega tekitatud kahju, saab ta oma õigusi kaitsta hagimenetluse korras maa- või linnakohtus. Eeltoodud põhjustel ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele. L. Konksi esindaja poolt Riigikohtule esitatud kohtukulude hüvitamise taotlus tuleb HKS § 69 lg 1 alusel jätta rahuldamata. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta Lia Konksi esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  109. jaanuari
  110. a. otsus haldusasjas nr. II3/33/99 muutmata. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
  111. mail 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.