3-3-1-23-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 25. mail 1999 Ü. Panti esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine ORAS § 18 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuj

§ 144

järgi õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutusi tema kinnisasjale. Kohtuistungil antud seletuses möönis Nõo Vallavalitsuse esindaja, et ehituskeeluvööndisse ehitise püstitamisel tuleb eeldada kahjulike mõjutuste tekkimist. Apellant leidis, et halduskohtunik rikkus oluliselt halduskohtumenetluse norme, sest ta ei kontrollinud kaebaja poolt esitatud väiteid tema õiguste rikkumise kohta ega andnud hinnangut vaidlustatud haldusakti seaduslikkuse kohta. Sellega rikkus halduskohtunik HKS § 19 lg

1. Apellant väitis, et Nõo Vallavalitsus võttis vastu otsuseid ehitusõiguse seadmiseks ehituskeeluvööndisse enne, kui maakonna- ja üldplaneeringu alusel muudeti ehituskeeluvööndi ulatust. Seega polnud vaidlustatud haldusakt kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a. otsusega nr. II-3-24/99 rahuldati apellatsioonkaebus, Tartu Maakohtu halduskohtuniku
4. novembri
5. a. otsus tühistati ja tehti uus otsus ning tunnistati Nõo Vallavalitsuse
6. juuli
7. a. korraldus nr. 520 ja Nõo Vallavalitsuse poolt
8. juulil
9. a. väljaantud ehitusloa nr. 10/98 väljaandmine täielikult seadusevastasteks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaõige halduskohtuniku seisukoht, et vaidlustatud otsus ja ehitusloa väljaandmine ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. R. Koppelil kui õigusvastaselt võõrandatud maad tagasi taotleval omandireformi õigustatud subjektil on õiguslik huvi, et temale tagastatava maatüki naaberkinnistutel järgitaks keskkonnakaitse norme. Apellandil kui endise "Viisjaagu järve nr. 32" talu maade tulevasel omanikul on õigus nõuda, et hoonete püstitamine naaberkinnistu kaldale toimuks kooskõlas keskkonnaõiguse normidega. Samuti on apellandil õigus nõuda, et ehitusloa andmine hoone püstitamiseks naaberkinnistu kaldaalale oleks seaduslik. Ringkonnakohus leidis, et käesoleval juhtumil anti ehitusluba hoone püstitamiseks lähemale kui 50 m järve kaldast, s.o. Viisjaagu järve ehituskeeluvööndisse. Vaidlustatud korralduse andmisel pole Nõo Vallavalitsus järginud Ranna ja kalda kaitse seaduse § 9 lg 7 ja § 6 lg 1, mille kohaselt saab kalda ehituskeeluvööndit vähendada või suurendada maakonnaplaneeringu alusel kehtestatud valla või linna üldplaneeringuga. Keskkonnaministri
10. augusti
11. a. nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks Viisjaagu järve kaldal on kalda ehituskeeluvööndi vähendamise eeltingimuseks. Sellist nõusolekut ei saa käsitada ehituskeeluvööndi vähendamise otsusena. Ringkonnakohus märkis, et kuna halduskohus hindab õigusaktide ja ametiisikute toimingute seaduslikkust vaidlustatud õigusaktide väljaandmise ning toimingute tegemise aja seisuga, siis ei ole antud vaidluse lahendamisel tähtis see asjaolu, et Nõo Vallavolikogu
12. novembri
13. a. määrusega nr. 15 kehtestatud Nõo valla üldplaneeringuga on vähendatud Viisjaagu järve ehituskeeluvööndit 25 meetrini. Kuna vaidlustatud korraldus on seadusevastane, siis on ka selle korralduse alusel ehitusloa väljaandmine seadusevastane. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud korraldust ja toimingut tehes rikkus Nõo Vallavalitsus Ranna ja kalda kaitse seaduse § 9 lg 12, mille järgi on metsa- ja põllumajandusliku sihtotstarbega kinnisasjale ehitusõiguse seadmiseks rannal või kaldal vajalik keskkonnaministri nõusolek. Vallavalitsusel puudus alus pidada kohtutoimikus olevat keskkonnaministri
14. augusti
15. a. kirjalikku nõusolekut ehitusõiguse seadmise nõusolekuks Ranna ja kalda kaitse seaduse § 9 lg 12 mõttes, sest see nõusolek on pealkirjastatud ehituskeeluvööndi vähendamise nõusolekuna ning sellest ei nähtu nõusoleku andmist Ü. Pantile ja M. Kokkale ehitusõiguse seadmiseks. Tartu Ringkonnakohtu
16. veebruari
17. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-24/99 esitas Ü. Panti esindaja vandeadvokaat I. Koolmeister kassatsioonkaebuse. Kassaator palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus ning jätta R. Koppeli esindaja kaebus Nõo Vallavalitsuse
18. juuli
19. a. korralduse nr. 520 ja ehitusloa nr. 10/98 seadusevastasteks tunnistamiseks rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas

§ 143

ja § 144 sätteid naabrusõiguse kohta vääralt.

§ 144

lg 1 annab kinnisasja omanikule õiguse nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks ega seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab kahjuliku mõjutuse tema kinnisasjale. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, milline oleks selline kahjulik mõjutus või mille alusel saab kahjulikku mõjutust eeldada. Kassaator leiab, et omandireformi õigustatud subjekt ei ole käsitatav kinnisasja omanikuna

§-de 143 ja 144 mõttes. Õigustatud subjekti nõudeõigused tulenevad Omandireformi aluste seadusest ja on viimasega diskreetselt määratud. ORAS §-st 18 tuleneb tehingute keeld, millega kahjustatakse õigustatud subjektide õigusi või kahjustatakse õigusvastaselt võõrandatud vara säilimist. Ehitusloa andmine naaberkinnistule ja siit tulenevad võimalikud naabrusõigused ei ole hõlmatud Omandireformi aluste seaduse regulatsioonist tulenevate õigusaktidega. Kassaator leiab, et antud juhtumil ei ole tegemist ranna ja kalda ulatuse täpsustamisega Ranna ja kalda kaitse seaduse § 6 mõttes. Ehitusloa andmine ehituskeeluvööndisse ei eelda kalda ulatuse vähendamist. Kassaator leiab, et ringkonnakohus tõlgendas ka Ranna ja kalda kaitse seaduse § 9 lg 12 ekslikult. Selle sätte kohaselt on metsa- või põllumajandusliku sihtotstarbega kinnisasjale ehitusõiguse seadmiseks vajalik keskkonnaministri nõusolek. Nõo Vallavalitsuse

1. juuni
2. a. taotlus Keskkonnaministeeriumile sisaldas taotlust nii ehituskeeluvööndi vähendamiseks kui ka ehitusõiguse seadmiseks metsamajandusliku otstarbega maale. Keskkonnaministri
3. augusti
4. a. nõusolek pole käsitatav teisiti kui: 1) nõusolekuna vähendada ehituskeeluvööndit ja 2) nõusolekuna anda ehitusõigus konkreetsele kinnistule. Nõo Vallalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele nõustutakse Ü. Panti esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidetega. R. Koppeli esindaja vandeadvokaat J. Leppiku kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
5. Õige on kassaatori väide, et omandireformi õigustatud subjekti nõudeõigused tulenevad Omandireformi aluste seadusest ja on viimasega määratletud. ORAS § 18 lg 1 sätestab, et kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. Nimetatud vara võib võõrandada riigile või kohalikule omavalitsusüksusele või õigustatud subjektide kirjalikul nõusolekul teistele isikutele. Kuni õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni on vara praegustel valdajatel õigus seda rentida või muul viisil valdusse anda üksnes tähtaega määramata, välja arvatud siis, kui õigustatud subjektid on nõus tähtajalise suhtega. Kaebaja R. Koppel tunnistati ÕVVTK Tartu maakonnakomisjoni
6. mai
7. a. otsusega nr. 134/17 omandireformi õigustatud subjektiks Nõo vallas asunud endise talu "Viisjaagu järve nr. 32" maa ja hoonete suhtes. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimus on Nõo Vallavalitsuse poolt otsustamata. Halduskohtule esitatud kaebuses leidis kaebaja, et ehitusloa andmisel rikkus Nõo Vallavalitsus Planeerimis- ja ehitusseaduse §
8. Kaebaja väitis, et vaidlustatud korraldusega ja selle alusel ehitusloa andmisega elamu ehitamiseks Nõo vallas Vissi külas Mosina 1 kinnistule rikuti tema seaduslikke õigusi, mis tulenevad Asjaõigusseaduse §-dest 143 ja
9. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 54 punkti 3 kohaselt ei anta ehitusluba, kui projekteeritud ehitis kahjustab Asjaõigusseaduse §-des 143-154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet.

§ 143

kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.

§ 144

järgi on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist. Sellest tulenevalt võib kinnisasja omanik nõuda selliste hoonete, rajatiste ja seadeldiste püstitamise keelamist, mille suhtes on ette teada, et nende olemasolu ja kasutamine tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.

§-d 143 ja 144 sätestavad naabrusõigused kinnisasja omanikele.

§ 118lg 1 järgi tekib kinnisomand kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega).

Maareformi käigus tekib omandiõigus tagastatavale maale esmakinnistamisega vastavalt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-dele 10 ja

1. Vabariigi Valitsuse
2. veebruari
3. a. määrusega kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 63 kohaselt läheb omandiõigus tagastatud maale üle õigustatud subjektile maa kinnistusraamatusse kandmise (kinnistusregistriosa avamise) päevast. Eeltoodust tulenevalt ei saa isikut, kellel on õigus nõuda maa tagastamist (õigustatud subjekti), käsitada kinnisasja omanikuna. Seega ei laiene

§-des 143 ja 144 sätestatud naabrusõigused omandireformi õigustatud subjektile. ORAS §-st 18 tulenevalt on R. Koppelil kaebeõigus selle õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes, mille osas on ta tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks, kuid mille tagastamine on veel otsustamata, s.o. Nõo vallas asunud endise "Viisjaagu järve nr. 32" talu (kinnistu nr. 2695) maa ja hoonete suhtes. Vaidlustatud korraldusega anti ehitusluba ühepereelamu ehitamiseks Nõo vallas Vissi külas asuvale Mosina 1 kinnistule, mitte aga R. Koppeli poolt taotletavale endise talu "Viisjaagu järve nr. 32" maale. Seega ei saa vaidlustatud korraldus rikkuda kaebaja R. Koppeli õigusi.

1. Õigesti leidis halduskohtunik, et kuna kaebaja õiguste rikkumise olemasolu on primaarne õigusliku hinnangu andmisel vaidlustatud haldusaktidele, siis "antud juhul puudub kohtul alus võtta seisukoht Nõo Vallavalitsuse korralduse nr. 520 ja ehitusloa nr. 10/98 seaduslikkuse suhtes". Kuna vaidlustatud korraldus ei riku ega saagi rikkuda kaebaja R. Koppeli subjektiivseid õigusi, siis ei pidanud halduskohus kontrollima selle seaduslikkust. Halduskohus jättis kaebuse põhjendatult rahuldamata HKS § 5 lg 1 alusel. Kui ehitise püstitamine ehituskeeluvööndisse on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega, siis on tegemist avaliku huvi rikkumisega, mille kaitsmist teostab organ või ametiisik, kellele on see kohustus pandud seadusega. Kassatsioonkaebuses märgitud ülejäänud väidetel pole antud haldusasjas olulist tähtsust. Seetõttu jätab Riigikohtu halduskolleegium need väited tähelepanuta. Kuna selles haldusasjas ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid, siis on võimalik teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. Tartu Ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele. Jõusse tuleb jätta Tartu Maakohtu halduskohtuniku otsus. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Ülle Panti esindaja vandeadvokaat Indrek Koolmeistri kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a. otsus haldusasjas nr. II-3-24/
4. Jätta jõusse Tartu Maakohtu halduskohtuniku
5. novembri
6. a. otsus haldusasjas nr. 332/
7. Tagastada Ülle Panti esindajale Ain Otstavelile kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
8. mail 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel