Obsah (6)

§ 5§ 25§ 20§ 19§ 43§ 9

3-3-1-26-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. juunil 1999 A. Raukase kassatsioonkaebuse läbivaatamine

§ 5

lg 1 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas

1. mail
2. a. avalikul kohtuistungil läbi Anto Raukase kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. märtsi
4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/92/
5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Anto Raukas, Eesti Lennuameti peadirektori asetäitja lennuohutuse alal Guido-Eugen Jakobson ja Tartu Raadi Lennujaam AS-i juhatuse liige Andrus Reinson. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. ÕVVTK Tartu maakonnakomisjoni
6. augusti
7. a. otsusega nr. 93/1-4 tunnistati Anto Raukas, Uusi Raukas ja Inda Kontor omandireformi õigustatud subjektideks Tartumaal Tartu vallas asuva "Keskküla A-8" talu 24,84 ha maa suhtes. Tartu Vallavolikogu
8. novembri
9. a. otsusega nr. 67 kinnitati Raadi lennuvälja rajatiste teenindusmaaks 383,2 ha. See otsus tühistati sama vallavolikogu
10. jaanuari
11. a. otsusega nr.
12. Viimatinimetatud otsusega määrati Tartu Raadi Lennujaam AS hoonete ja rajatiste teenindusmaaks 383,2 ha. Tartu Vallavalitsuse
13. veebruari
14. a. korralduse nr. 40 punktiga 1 otsustati mitte tagastada A. Raukasele, U. Raukasele ja I. Kontorile "Keskküla A-8" talu 22,54 ha maad, sest sellel asuvad Tartu Raadi Lennujaam AS rajatised ja nende teenindamiseks vajalik maa. Tartu Ringkonnakohtu
15. septembri
16. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-83/98 tunnistati täielikult seadusevastasteks Tartu Vallavolikogu otsus teenindusmaa määramise kohta ja Tartu Vallavalitsuse korraldus nr. 40 maa tagastamata jätmise kohta. Vallavolikogule ja vallavalitsusele tehti ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja vastu võtta seadusega kooskõlas olevad haldusaktid. A. Raukas esitas
17. mail
18. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada täielikult seadusevastaseks Eesti Riikliku Lennuameti Lennuohutusteenistuse direktori toimingu - Tartu Raadi Lennujaam AS-le
19. septembril
20. a. lennuvälja sertifikaadi nr. 04/97 andmise. Kaebaja väitis, et vaidlustatud toiming rikub tema õigusi, sest see toiming raskendab talle maa tagastamist Raadi lennuväljal. Sertifikaat anti seadusevastaselt, sest sertifikaadi andmisele ei eelnenud keskkonnaekspertiisi ja lennuvälja tehnilise seisundi kontrolli. Lennuväljal on ohtlik keskkonnareostus. Tartu Raadi lennuvälja puhul pole lennutegevuslitsentsi andmisel arvestatud Lennundusseaduse § 51 lg 1, mille kohaselt lennutegevuslitsents antakse pärast seda, kui on tuvastatud, et taotlejal on lennutegevuse ohutuks ja seaduslikuks korraldamiseks piisavalt rahalisi vahendeid, teadmisi, oskusi, kogemusi, personali, talitusi, vajalikke rajatisi ja varustust. Tartu Raadi lennuvälja pole kunagi eksisteerinud. Sertifikaadi andmisel rikuti Lennundusseaduse § 41 lg 1, 43 lg 3 ja 44 lg
21. Tallinna Halduskohtu
22. oktoobri
23. a. otsusega jäeti A. Raukase kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
24. novembri
25. a. otsusega tühistati halduskohtu otsus põhjusel, et kohus polnud Tartu Raadi Lennujaam AS kaasanud protsessi kolmanda isikuna. A. Raukase kaebus saadeti uueks arutamiseks samale kohtule. Tallinna Halduskohtu
26. veebruari
27. a. otsusega haldusasjas nr. 3-151/99 jäeti A. Raukase kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Omandireformi aluste seadus ja Maareformi seadus ei sätesta isiku absoluutset õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud vara, mille suhtes ta on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks. Vara, s.h. maa tagastamine või kompenseerimine otsustatakse nendes seadustes sätestatud korras. Seepärast ei riku lennuvälja sertifikaadi andmine iseenesest kaebaja õigusi. Sertifikaadi andmine ja maa tagastamise otsustamine võivad olla puutumises, kuid tulenevalt Omandireformi aluste seadusest ja Maareformi seadusest ei saa sertifikaadi olemasolu olla maa tagastamata jätmise iseseisvaks aluseks. Samuti esitas halduskohtunik otsuses motiivid, miks ta loeb sertifikaadi andmise seaduslikuks ja ebaõigeks kaebaja väite, et sertifikaat on antud olematule lennuväljale. Kaebaja vaidlustas sertifikaadi andmise. Seetõttu on asjasse mittepuutuvad tema väited, mis käsitavad lennutegevuslitsentsi. A. Raukas esitas halduskohtu selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada kohtuotsus ja rahuldada halduskohtule esitatud kaebus. Tallinna Ringkonnakohtu
28. märtsi
29. a. otsusega muudeti halduskohtu otsust. Sellest jäeti välja vaidlustatud toimingu seaduslikust käsitlevad motiivid. Ülejäänud osas jäeti halduskohtu otsus muutmata ja A. Raukase apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et Lennundusseaduse § 44 lg 1 kohaselt on lennuvälja käitamine lubatud lennuvälja sertifikaadi alusel. Lennuväljale sertifikaadi andmine, s.o. lennuvälja käitamise lubamine ei riku kaebaja õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maad, mis on määratud lennuvälja teenindusmaaks, sest sertifikaadiga ei määrata maa kuuluvust ega otsustata maa tagastamist või tagastamata jätmist. Kuna Tartu Raadi Lennujaam AS-le lennuväljasertifikaadi andmine ei saa rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi, siis ei pea kohus hindama kaebaja väiteid sertifikaadi andmise seaduslikkuse kohta ja sellekohased motiivid tuleb halduskohtu otsusest välja jätta. Asja lahendanud esimese astme kohtunik pole rikkunud Põhiseaduse §
30. Asja uuesti läbivaadanud kohtuniku sõltumatust ei pane kahtluse alla asjaolu, et ta jõudis samadele järeldustele ja kasutas otsust põhjendades samu väljendeid ja lauseid kui asja esimesena läbivaadanud kohtunik, kelle otsus tühistati kolmanda isiku kaasamata jätmise pärast. Kohus ei saanud sertifikaadi peatamise suhtes seisukohta võtta, sest vastavat taotlust protsessiosalised kohtule ei esitanud. A. Raukas esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada kasseeritud otsuse ja teha uus otsus, millega lugeda täielikult seadusevastaseks lennuvälja sertifikaat nr. 04/
31. Kassatsioonkaebuse õiguslikud argumendid on järgmised: Halduskohtunik H. Kiviloo otsus langeb sisult ja sõnastuselt paljus kokku samas asjas tehtud, kuid ringkonnakohtu poolt tühistatud kohtunik L. Kuuse otsusega, mistõttu kohtunik H. Kiviloo on rikkunud Põhiseaduse §-s 146 sätestatud kohtu sõltumatuse põhimõtet. Ringkonnakohus, jättes sellele rikkumisele reageerimata, rikkus

§ 25lg 5.

See rikkumine on

§-s 60 lg 1 p. 1 ja 2 kohaselt kassatsioonkaebusele menetlusloa andmise aluseks. Ringkonnakohus rikkus

§ 20

lg 2, sest ringkonnakohtu istungi protokolli ei tehtud teatavaks kohe istungil ega esitatud protsessiosalistele alla kirjutamiseks. Halduskohus rikkus Lennundusseaduse § 45, jättes võtmata seisukoha sertifikaadi peatamise kohta põhjendusega, et sertifikaadi peatamise taotlust pole kohtule esitatud.

1. Sertifikaadi andmisel rikuti Lennundusseaduse §
2. Lennuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
3. Kassaator põhistab oma väiteid, et kohus on rikkunud menetlusseadust, uue Halduskohtumenetluse seadustikuga, mis sama seadustiku § 111 kohaselt jõustub alles
4. jaanuaril aastal
5. Praegu kehtiva,
6. juunil
7. a. vastu võetud Halduskohtumenetluse seadustiku §-d 18 lg 2, 19 lg 3, 46 lg 4 vastavad sisult uue Halduskohtumenetluse seadustiku §-dele 20 lg 2, 25 lg 5 ja 60 lg 1 p. 1 ja
8. Kassaator on selgesõnaliselt vaidlustanud üksnes ringkonnakohtu otsuse, kuid palub samas, et Riigikohus teeks uue otsuse, millega tunnistataks täielikult seadusevastaseks lennuvälja sertifikaat nr. 04/
9. Sellest nähtub, et kassaator soovib tegelikult ka halduskohtu otsuse tühistamist.
10. Ebaõiged on kassaatori väited, et kohtunik H. Kiviloo rikkus Põhiseaduse §-s 146 sätestatud kohtu sõltumatuse põhimõtet ja et ringkonnakohus, jättes sellele rikkumisele reageerimata, rikkus

§ 19lg 3.

Põhiseaduse §-s 146 sätestatud kohtu sõltumatuse põhimõte tähendab, et kohus on konkreetses asjas õigusemõistmisel sõltumatu teistest võimuharudest - seadusandlikust võimust ja täitevvõimust. Põhiseaduse §-s 146 sätestatud kohtu sõltumatuse põhimõtet ei saa kohaldada sama asja läbivaadanud kahe kohtuniku otsuste võrdlemisele. Samas asjas tehtud kahe kohtuotsuse sisuline ja sõnastuslik ühtelangemine ei anna alust seada kahtluse alla ka kohtu erapooletust.

§ 19

lg 3 sätestab, et kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus Põhiseadusega. See säte ei laiene ringkonnakohtu poolt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuste läbivaatamisele juba sellepärast, et ringkonnakohus ei kohalda esimese astme kohtu otsust, vaid seadust. Kohtuotsus pole õigusakt

§ 19lg 3 mõttes.

Samas asjas tehtud kahe kohtuotsuse sisuline ja sõnastuslik ühtelangemine pole vastuolus menetlusseadusega ega saa seetõttu olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. 3. Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohtu istungi protokolli ei tehtud protsessiosalistele teatavaks kohe istungil ega esitatud protsessiosalistele alla kirjutamiseks. Seda tõendab protsessiosaliste allkirjade puudumine protokollil. See

§ 20

lg 2 rikkumine ei too aga kaasa kohtuotsuse tühistamist

§ 43

lg 2 alusel, sest see rikkumine ei viinud ega saanud viia asja ebaõigele otsustamisele. Asja õige otsustamine ei sõltu kohtuistungi protokolli protsessiosalistele teatavaks tegemisest ega allakirjutamiseks esitamisest. Samasugusele seisukohale asuti ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-13-
4. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et Tartu Raadi Lennujaam AS-le lennuvälja sertifikaadi andmine, s.o. lennuvälja käitamise lubamine ei riku A. Raukase õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maad, sest sertifikaadiga ei määrata maa kuuluvust ega otsustata maa tagastamist või tagastamata jätmist. Seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldustoimingut või -akti, mis ei riku tema õigusi. Samuti ei anna seadus isikule õigust esitada halduskohtule kaebus avalikes huvides looduskeskkonna kaitseks.

§ 5

lg 1 seostab halduskohtusse pöördumise õiguse otseselt isiku enda õiguste tegeliku või väidetava rikkumisega. Kui kohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming või -akt ei riku kaebaja õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust. Seepärast jättis ringkonnakohus õigesti halduskohtu otsusest välja motiivid, mis puudutavad sertifikaadi andmise seaduslikkust. Kuna halduskohus ja ringkonnakohus on leidnud, et sertifikaadi andmine ei riku A. Raukase õigusi ja kassatsioonkaebus ei anna alust selle järelduse kummutamiseks, siis ei saa Riigikohtu halduskolleegium analüüsida kassatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad Lennundusseaduse §-de 43 ja 45 kohaldamist sertifikaadi andmisel. 5. Ebaõige on kassaatori väide, et halduskohus rikkus Lennundusseaduse § 45, jättes võtmata seisukoha sertifikaadi peatamise kohta põhjendusega, et kohtule pole esitatud sertifikaadi peatamise taotlust.

§ 9lg 3 (23.

veebruari

1. a. redaktsioonis) sätestab, et halduskohtunikul on õigus kaebaja palvel peatada kaevatava õigusakti täitmine. Siit tuleneb, et kohus saab kaevatava õigusakti täitmise peatada, kui kaebaja on kohtule esitanud vastavasisulise taotluse. A. Raukas pole esitanud kohtule taotlust peatada Tartu Raadi Lennujaam AS-le antud lennuvälja sertifikaat.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a. otsusega tunnistati täielikult seadusevastasteks Tartu Vallavolikogu otsus Tartu Raadi Lennujaam AS-le teenindusmaa määramise kohta ja Tartu Vallavalitsuse korraldus A. Raukasele, U. Raukasele ja I. Kontorile maa tagastamata jätmise kohta. See kohtuotsus on jõustunud. A. Raukas kinnitas Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu halduskolleegiumi istungitel, et Tartu Vallavolikogu pole täitnud ringkonnakohtu otsust ega ole tunnistanud kehtetuks oma otsust määrata Tartu Raadi Lennujaam AS-le teenindusmaa ja et ta on seepärast pöördunud kohtuotsuse täitmiseks prokuratuuri. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et A. Raukasele maa tagastamise otsustamist võib mõjutada Tartu Raadi Lennujaam AS-le teenindusmaa määramist puudutava ringkonnakohtu otsuse täitmine, s.o. teenindusmaa määramise kohta tehtud vallavolikogu otsuse kehtetuks tunnistamine volikogu enese poolt. Seadused ei anna prokuratuurile pädevust teostada järelevalvet selle üle, kas kohaliku omavalitsusüksuse volikogu on täitnud kohtuotsuse. Eeltoodud põhjustel jääb kassatsioonkaebus rahuldamata. Juhindudes

§-dest 57 p. 1 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta Anto Raukase kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a. otsus haldusasjas nr. II3/92/99 ja Tallinna Halduskohtu
3. veebruari
4. a. otsus haldusasjas nr. 3-151/99 muutmata. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
5. juunil 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel