← Eesti

3-3-1-31-99

3-3-1-31-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. oktoobril 1999 K. Tenno ja E. Tamme kassatsioonkaebuste läbivaatamine halduskohtumenetluses tsiviilõiguslike asjaolude tuvastamise asjas Riigikohtu h

§ 9lg 1 p.

1 mõttes. Ettekirjutuste järgi tõendavad aktsiate omandamist maksustatava tuluna aktsiaseltsi asutamise

  1. aprilli
  2. a. kokkulepe, aktsiaseltsi Troren
  3. jaanuari
  4. a. üldkoosoleku protokoll ja aktsiate kinkija
  5. septembri
  6. a. seletus Tallinna Maksuametile.
  7. juulil 1998 esitasid K. Tenno ja E. Tamm nimetatud ettekirjutuste peale Tallinna Halduskohtule kaebused ning palusid tunnistada need ettekirjutused kehtetuks. K. Tenno ja E. Tamm väitsid, et nad omandasid aktsiad
  8. veebruaril 1996 sõlmitud kinkelepingu alusel.

§ 9lg 2 p.

2 järgi ei loeta sellist kingitust maksumaksja tuluks. Samuti väitsid K. Tenno ja E. Tamm, et tööettevõtule iseloomulikku suhet aktsiate kinkijaga ei ole neil kunagi tekkinud. Tallinna Halduskohtu

  1. novembri
  2. a. otsusega haldusasjas nr. 3-686/98 jäeti K. Tenno ja E. Tamme kaebused rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt said K. Tenno ja E. Tamm aktsiad tasuna tehingu järgi, millel olid töövõtule iseloomulikud tunnused.
  3. detsembril 1998 esitasid K. Tenno ja E. Tamm apellatsioonkaebused ning palusid tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada Maksuameti vaidlustatud ettekirjutused kehtetuks. K. Tenno ja E. Tamm väitsid, et nad omandasid aktsiad kingitusena kinkelepingu alusel. Tööettevõtule iseloomulikke suhteid neil kinkijaga ei olnud. Kohus ei ole pööranud piisavat tähelepanu tõenditele, mis kinnitavad aktsiate omandamist kingituse vastuvõtmise teel. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. aprilli
  5. a. otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu otsus muutmata ning K. Tenno ja E. Tamme apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtunik on hinnanud kõiki antud haldusasjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et K. Tenno ja E. Tamm omandasid aktsiad tasuna tehingu järgi, millel on tööettevõtule iseloomulikud tunnused. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maksuhalduril oli õigus otsustada, kas tulu, mille saamine on vormistatud kinkelepinguga, on tegelikult maksustamisele kuuluv tulu. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse: "Antud juhul on kinkeleping tehtud tööettevõtu varjamiseks. Teeseldud tehingu tühisus ei muuda ettekirjutust alusetuks, sest varjatud tehing ei ole tühine, TsÜS § 70 lg 3 kohaselt kohaldatakse varjatud tehingu suhtes selle tehingu kohta käivaid sätteid."
  6. mail 1999 esitasid K. Tenno ja E. Tamm kassatsioonkaebused, milles palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja Tallinna Halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega tunnistada Maksuameti vaidlustatud ettekirjutused kehtetuks. Kassaatorid väidavad, et ringkonnakohus on andnud vastuolus HKS §-ga 3 lg 2 p. 1 "õiguslikult otsustusliku hinnangu" tsiviilõiguslikule tehingule - kinkelepingule ja tunnistanud selle TsÜS § 70 lg 1 p. 2 alusel tühiseks kui teeseldud tehingu. Ringkonnakohus on rikkunud ka HKS § 38 lg 4 ja TsMS § 330 lg 4 ja 6, sest kohus on osale tõenditele andnud põhjendamatult olulisema tähenduse kui teistele. Piisava tähelepanuta on jäänud apellatsioonkaebustes esitatud põhjendused, et K. Tennol ja E. Tammel puudus kinkijaga tööettevõtule iseloomulik suhe. Kohtud ei ole õigesti välja selgitanud poolte tegelikku tahet seoses aktsiate kinkelepinguga ja on vääralt tõlgendanud TsÜS § 61, 62 ja
  7. Kohtud on ekslikult leidnud, et K. Tennol ja E. Tammel oli kinkijaga tööettevõtule iseloomulik suhe. Ringkonnakohus on alusetult tunnistanud kinkelepingu teeseldud tehinguks, mis tehti tööettevõtu varjamiseks. Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebustele, et maksuhalduril on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel õigus otsustada, kas tulu, mille saamist püütakse mõne tsiviilõigusliku tehinguga varjata, kuulub maksustamisele. Halduskohus on aga pädev maksuhalduri vastava ettekirjutuse vaidlustamisel seda küsimust arutama. Ringkonnakohus on põhjendatult ja kooskõlas TsÜS §-dega 61, 62, 64 ja 70 pidanud kinkelepingut teeseldud tehinguks, millega varjati tööettevõttu ning sellele tuginedes deklareeriti ebaõigesti maksustatavat tulu. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1.

§ 9lg 1 p.

1 järgi kuulub tuluallikatest sõltumata kogu maksumaksja tulu maksustamisele, sealhulgas ka palk, preemiad ja muud tasud. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel ei kuulu maksumaksja tulu hulka füüsiliste isikute poolt vastuvõetud kingitused. Seega on selle haldusasja lahendamisel oluline asjaolu, kas K. Tenno ja E. Tamm omandasid aktsiad kingitusena

§ 9lg 2 p.

2 mõttes või on tegemist maksutatava tuluga muu tasu saamise näol

§ 9lg 1 p.

1 mõttes. Maksuamet ja kohtud on asunud seisukohale, et aktsiad on omandatud tasuna

§ 9lg 1 p.

1 mõttes. Seda seisukohta on Maksuamet põhjendanud vaidlustatud ettekirjutustes ja kohtud vaidlustatud otsustes. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates tuvastanud, et K. Tenno ja E. Tamm omandasid aktsiad tasuna, mis on maksustatav tulu, ja põhjendanud, miks ei ole arvestatud tõendeid aktsiate omandamise kohta kingitusena. Tulenevalt HKS §-dest 50 ja 57 p. 4 ei saa Riigikohus kassatsioonimenetluses muuta eelnenud kohtumenetluses tõenditele antud hinnangut. 2. HKS § 14 lg 1 alusel on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid. Tõendiks on TsMS § 90 järgi protsessivormis teave, mille alusel kohus teeb kindlaks asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Selles haldusasjas on kohtule esitatud aktsiate kinkeleping üheks tõendiks. Vastavalt HKS §-le 14 lg 3 ei ole ühelgi tõendil halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ja kohus peab hindama kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Seega oli kohtutel õigus hinnata aktsiate kinkelepingut kui tõendit. Järelikult oli kohtutel ka õigus asuda seisukohale, et aktsiate kinkelepinguga ei ole kõigi tõendite kogumis ja vastastikuses seoses tõendatud K. Tenno ja E. Tamme poolt aktsiate omandamine kingituse vastuvõtmise teel

§ 9lg 2 p.

2 mõttes. 3.

sätteid tuleb tõlgendada sama seaduse teiste sätete ning selle seaduse mõtte ja eesmärgi, samuti maksuõiguse üldiste põhimõtete kohaselt. Maksuseadusega sätestatakse maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Sellise teokoosseisu alusel tekib maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja vahel. Seetõttu tuleb maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalik-õigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega. Ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas seoses maksuõigussuhetega tuvastatud asjaolu, et aktsiate kinkeleping on teeseldud tehing ja seega tühine, ei mõjuta selle lepingu kehtivust tsiviilõiguslikes suhetes. Vastavalt TsMS §-le 94 lg 2 ei saa vaidlustada ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. Järelikult ei ole haldusasjas tuvastatud tsiviilõiguslik asjaolu siduv ühegi tsiviilasja menetlemisel. Kuid HKS § 15 lg 1 alusel ei vaja halduskohtumenetluses tõendamist jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või haldusasjas tuvastatud asjaolu, kui menetlusest võtavad osa samad protsessiosalised. Seega on aktsiate kinkelepingu tühisuse tuvastamisel tähendus üksnes käesolevas haldusasjas ja võimalikus teises haldusasjas, kui menetlusest võtavad osa samad protsessiosalised.

§ 9lg 2 p.

2 kohaldamise küsimuse lahendamiseks pidid kohtud tuvastama, kas K. Tenno ja E. Tamm omandasid aktsiad kingituse vastuvõtmise teel. Seepärast ei ole kohtud selle tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamisel ületanud halduskohtu pädevust. 4. Tööettevõtusuhte kui tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamise vajadus ei tulene seadusest ega ole kooskõlas

§ 9lg 1 ja lg 2 kohaldamise eesmärgiga.

Kuid käesolevas haldusasjas ei sõltu lõppjäreldus sellest, kas kinkelepinguga varjati tööettevõtu lepingut või mõnda teist tehingut. Kohtud on asja lahendamisel õigesti tuvastanud maksuõigusliku asjaolu, et K. Tenno ja E. Tamm omandasid aktsiad maksustatava tasuna, mitte kingina. Seepärast puudub vajadus üksnes tööettevõtusuhte tuvastamise põhjusel ringkonnakohtu otsuse muutmiseks. 5. Maksukorralduse seaduse § 14 lg 2 alusel on maksuhaldur kohustatudkontrollima maksude tasumise õigsust ning määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvad maksusummad ja intressid. Maksukorralduse seaduse § 22 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus määrata tasumisele kuuluv maksusumma ka siis, kui maksuhalduril on andmed, et maksumaksja poolt maksudeklaratsioonis näidatud maksusumma on väiksem summast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Selle õiguse kasutamine on võimalik ka seoses

§ 9lg 1 p.

1 kohaldamisega põhjusel, et puudub alus sama seaduse § 9 lg 2 p. 2 kohaldamiseks. Maksuhalduri nimetatud kohustuste täitmine ja õiguste kasutamine oleks võimatu, kui maksuhaldur ei saaks haldusmenetluses otsustada maksumaksja maksukohustuse üle, hinnates maksuhalduril oleva kogu teabe alusel maksumaksja poolt esitatud tõendeid. Maksuhaldur peab aga ettekirjutuses motiveerima, miks ja millise muu teabe alusel määratakse maksusumma maksuhalduri poolt. Selles haldusasjas on Maksuamet vaidlustatud ettekirjutustes motiveerinud, miks on jäetud arvestamata maksumaksjate poolt esitatud tõendid aktsiate omandamise kohta kingituse vastuvõtmise teel

§ 9lg 2 p.

2 mõttes ja määratud maksusumma maksuhalduri poolt. Neil põhjustel tuleb K. Tenno ja E. Tamme kassatsioonkaebused jätta rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta Kalle Tenno ja Eino Tamme kassatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

  1. aprilli
  2. a. otsus haldusasjas nr. II-3/52/99 muutmata. Kanda kassatsioonikautsjonid summas 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
  3. oktoobril 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.