← Eesti

3-3-1-32-99

Obsah (5)§ 22§ 23§ 36§ 10§ 2

3-3-1-32-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. oktoobril 1999 EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaseltsi kassatsioonkaebuse läbivaatamine Käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p. 1 kohaldamise asjas Riigikohtu hal

§ 22

lg 1 ja 2 alusel EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaseltsile ettekirjutuse, millega määras aktsiaseltsile tasumisele kuuluva käibemaksu summa 7 730 148 krooni, sest aktsiaselts oli rikkunud Käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p.

  1. Ettekirjutusega vähendati käibemaksu enammakse summat maksuameti poolt määratud tasumisele kuuluva käibemaksusumma võrra ja loeti seega ettekirjutus täidetuks.
  2. augustil 1998 esitas EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaselts selle ettekirjutuse peale Tallinna Maksuameti direktorile kaebuse.
  3. septembril 1998 tühistas Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet
  4. juuli
  5. a. ettekirjutuse, sest see ei vastanud

§-des 15 lg 1 p. 5 ja 22 lg 3 kehtestatud nõuetele. Samal päeval, 8. septembril 1998 tegi Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet

§ 22

lg 1 ja 2 alusel EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaseltsile uue ettekirjutuse, millega määras aktsiaseltsile tasumisele kuuluva käibemaksu summa 7 730 148 krooni. Ettekirjutuses märgitakse, et "seisuga

  2. 1998 on EVEA Panga Kinnisvara AS-il käibemaksu põhimaksu enammakse summas 10 048 533.- krooni on ettekirjutuse alusel määratud käibemaksu põhisumma 7 730 148.- krooni kaetud ning käesoleva ettekirjutuse jõustumisega väheneb käibemaksu põhimaksu enammakse 2 318 385.- kroonini. Seega võib lugeda käesolev ettekirjutus täidetuks". Maksuamet väitis ettekirjutuses, et aktsiaselts on rikkunud Käibemaksuseaduse § 10 p. 2 ja § 18 lg 1 p. 1, sest kajastas 1996.,
  3. ning
  4. aasta jaanuari-, veebruari-, märtsi-, aprilli- ja maikuu käibedeklaratsioonides seoses pangahoone Tallinnas Pronksi 19 ehitamisega tasutud käibemaksu ebaõigesti summas 7 730 148 krooni. Sellel perioodil ei olnud aktsiaselts ehitatava pangahoone omanik ega isik, kelle kasuks oli seatud hoonestusõigus. Kinnistu Pronksi 19 omandas EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaselts
  5. juuni
  6. a. kinnistamisotsuse alusel. Ka ehitusluba oli antud EVEA Panga Aktsiaseltsile, mitte aga EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaseltsile. Seega ei saanud aktsiaselts ehitada pangahoonet oma tarbeks.
  7. oktoobril 1998 esitas EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaselts Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile
  8. septembri ettekirjutuse peale kaebuse, milles palus viivitamatult tagastada vaidlustatud ettekirjutusega määratud käibemaksu summa 7 730 148 krooni ja tühistada ettekirjutus. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti
  9. oktoobri
  10. a. otsusega jäeti ettekirjutus jõusse.
  11. detsembril 1998 esitas EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaselts Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti
  12. septembri
  13. a. ettekirjutuse ja
  14. oktoobri
  15. a. otsuse peale. Kaebuse esitaja arvates oli maksuamet ekslikul seisukohal, et seoses ehitatava pangahoonega ostetud kaubad ja teenused oleksid oma ettevõtluses kasutatavad vaid juhul, kui kaebuse esitaja oleks ehitatava pangahoone omanik või isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või kellele on antud ehitusluba.

§ 23

lg 1 alusel on maksuhalduri määratud maksusumma tasumiseks aega 30 kalendripäeva. Maksukorralduse seadus ei anna maksuhaldurile õigust tasaarveldamiseks viisil, nagu nähtub vaidlustatud ettekirjutusest. Maksuamet rikkus samas asjas uue ettekirjutuse tegemisega õiguspärase ootuse ja õiguskindluse printsiipi ning

§ 36lg 2.

Ettekirjutuse tühistamisel ei ole maksuhalduri kohalikul asutusel õigust teha uut ettekirjutust.

§ 36

lg 2 järgi on maksuhalduri kohalikul asutusel õigus jätta ettekirjutus jõusse, see muuta või tühistada. Kaebuse esitaja väitis, et pärast

  1. maid 1996 ei ole kinnistu Pronksi 19 tolleaegne omanik EVEA Panga AS tasunud pangahoone ehitamisega seotud kulusid. Alates
  2. maist 1996 oli ehitatav pangahoone EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaseltsi valduses. Tallinna Halduskohtu
  3. veebruari
  4. a. otsusega haldusasjas nr. 3-133/99 jäeti EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaseltsi kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses märgitakse, et "kuna EVEA Panga Kinnisvara AS-l puudus Pronksi 19 hoone ehitamiseks ehitusluba, ta ei olnud Pronksi 19 hoone omanik ega isik, kelle kasuks oli seatud hoonestusõigus, siis ta ei ostnud ega saanudki osta arvete alusel kaupu ja teenuseid EVEA Panga AS-le kuuluva Pronksi 19 hoone ehituseks oma ettevõtluse jaoks". Kohtule esitatud hoone Pronksi 19 rendilepingud on kaebuse esitaja sõlminud pärast
  5. juunit
  6. Maksuhalduril on MKS § 10 lg 3 alusel õigus jätta enammakstud maksusumma võlgnevuse summas tagastamata ja arvestada see maksumaksja võlgnevuse katteks. Uue ettekirjutuse tegemine ei saanud rikkuda õiguspärase ootuse ja õiguskindluse printsiipi, sest otsus ettekirjutuse tühistamise kohta ja uus ettekirjutus tehti samal päeval ja edastati üheaegselt kaebuse esitajale. Samas asjas uue ettekirjutuse tegemine MKS § 22 lg 1 ja lg 2 alusel ei ole vastuolus MKS §-ga 36 lg
  8. märtsil 1999 esitas EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaselts apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti vaidlustatud otsus seadusevastaseks ja ettekirjutus kehtetuks. Apellandi arvates on kohus tõendeid valesti hinnanud ja jätnud põhjendamata, miks ta ei nõustu kaebuse esitaja väidetega. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kinnistu Pronksi 19 oli koormatud kinnistusraamatusse kandmata õigusega kaebuse esitaja kasuks - kinnistule ehitatav pangahoone oli EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaseltsi seaduslikus valduses AÕS § 32 mõttes. Kaebuse esitaja on iseseisvalt ja omavahenditest soetanud kõik pangahoone ehitamisega seotud kaubad ja teenused ning maksnud vastavalt ka käibemaksu. Kohus on alusetult kitsendanud ettevõtluse mõistet ja sel viisil jõudnud väärale järeldusele, et EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaselts ei saanudki Pronksi 19 hoone ehituseks teha kulutusi oma ettevõtluse jaoks. Kohtuotsuses viidatud

§ 10

lg 3 annab maksuametile õiguse jätta enammakse tagastamata seoses maksumaksja maksuvõlaga. EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaselts ei olnud maksuvõlgnik. Maksuametil puudub õigus teha samas asjas uus ettekirjutus pärast varasema ettekirjutuse tühistamist. Tallinna Ringkonnakohtu

  1. aprilli
  2. a. otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et Tallinna Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse järgi oli hoone Pronksi 19 ehitajaks ehk soetajaks EVEA Panga AS ja kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et selle hoone valdaja oli EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaselts. Apellandil oli käibemaksu osas maksuvõlg ja maksuametil oli MKS § 10 lg 3 alusel õigus arvestada enammakse selle maksuvõla katteks.
  3. mail 1999 esitasid EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaseltsi esindajad advokaat Helmut Pikmets ja vandeadvokaat Paul Varul kassatsioonkaebuse, milles palusid tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et kohtud ei ole otsuse tegemisel tõendeid õigesti hinnanud. Samuti ei ole kohtud põhjendanud, miks nad ei nõustunud EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaseltsi esindaja väidetega. Kohtud on vääralt kohaldanud KMS § 18 lg 1 p. 1 ja § 2 p. 1, sest Käibemaksuseaduse järgi sõltub käibemaksu tagastamine sellest, kas kaubad ja teenused on kasutatavad oma ettevõtluses, mitte aga sellest, kes jääb või saab nende kaupade ja teenuste omanikuks. Kassaator ehitas pangahoonet enda nimel, omal riisikol ja oma rahaga. Ehitatav pangahoone anti
  4. a. kassaatori valdusesse. Kassaator sõlmis rendilepingud enne hoone valmimist ja enne hoone omandamist ning kasutas hoonet oma ettevõtluses. Maksuvõlg tekib MKS § 22 lg 1 ja 2 alusel tehtud ettekirjutuse puhul selles märgitud tähtpäevaks maksusumma tasumata jätmisel, mitte aga ettekirjutuse tegemisel või enne seda. Maksuvõla puudumisel ei saa maksuamet MKS § 10 lg 3 alusel arvestada enammakstud maksusummat võlgnevuse katteks. Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole ka viidet MKS §-le 10 lg
  5. Maksuamet ei või pärast ettekirjutuse tühistamist teha samas asjas uut ettekirjutust, sest see oleks vastuolus MKS §-ga 36 lg
  6. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Maksuamet, et kaebus ei ole põhjendatud. Maksuamet väidab, et EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaseltsi soetatud kaubad ja teenused ei ole selle aktsiaseltsi ettevõtluses kasutatavad seepärast, et need soetati kinnistu jaoks, mille omanik oli EVEA Panga Aktsiaselts, kellele kuulus ka hoonestusõigus ja kellele oli antud ehitusluba. Kaubad ja teenused muutusid seega pangahoone ehitamisel teise isiku omanduses oleva kinnistu oluliseks osaks, mistõttu kassaator ei saanud neid soetada enda tarbeks. Kassaatori poolt Tallinna Halduskohtule esitatud rendilepingutest ei nähtu, et pangahoone ehitamine oli seotud EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaseltsi ettevõtlusega, sest need rendilepingud on sõlmitud pärast Maksuameti ettekirjutuses märgitud perioodi. Samuti ei ole kassaator selgitanud, millise õigussuhte alusel ta kasutas soetatud kaupu ja teenuseid teise isiku omanduses oleva hoone ehitamiseks. Maksuameti poolt määratud käibemaksu summa mahaarvamist käibemaksu enammakse summast tuleb mõista kui ebaõigete käibedeklaratsioonide järgi arvutatud enammakse summa vastavusse viimist maksumaksja tegeliku maksukohustusega lähtudes tema maksuvõlast. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
  7. Käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p. 1 järgi on maksukohustuslasel õigus arvata maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha teistelt maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks. Sama seaduse § 2 p. 1 kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus toimub kauba või teenuse tasuline või tasuta võõrandamine. Käibemaksuseadus ei sätesta, et KMS § 18 lg 1 p. 1 kohaldamiseks peavad maksumaksja soetatud kaubad ja teenused jääma tema omandusse või olema tema ettevõtluses kasutatavad kohe. Samuti ei ole Käibemaksuseadusega sätestatud, millisel viisil peaksid kaubad ja teenused olema oma ettevõtluses kasutatavad. Käibemaksuseaduses tuleb mõistet "oma ettevõtluses kasutatavad kaubad ja teenused" pidada määratlemata õigusmõisteks. Selle mõiste tõlgendamisel on maksuameti vaidlustatud ettekirjutuses peetud välistavateks tunnusteks asjaolusid, et EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaselts ei olnud ehitatava pangahoone omanik, tema kasuks ei olnud seatud hoonestusõigus ja temale ei olnud antud ehitusluba. Maksuamet ja kohtud ei ole argumenteerinud, miks need tunnused välistavad Käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p. 1 kohaldamise.
  8. Mõiste "oma ettevõtluses kasutatavad kaubad ja teenused" sisu on määratud kaupade ja teenuste soetamise eesmärgiga. Oma ettevõtluses kasutatavad saavad olla vaid sellised kaubad ja teenused, mida on võimalik kasutada selle ettevõtja tegevusalal ja mille kasutamine vastab ettevõtja äriplaanile. See tähendab, et ettevõtja kui maksumaksja peab vajadusel esitama maksuhaldurile tõendid kaupade ja teenuste kasutamise eesmärgi kohta. Sellisteks tõenditeks võivad olla mitte üksnes dokumentaalsed tõendid, vaid ka näiteks tunnistajate ütlused ning poole ja kolmanda isiku seletused. Seega tuleb Käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p. 1 kohaldamisel tõlgendada mõistet "oma ettevõtluses kasutatavad kaubad ja teenused" maksumaksja poolt soetatud kaupade ja teenuste kasutamise eesmärgi abil. Tulenevalt käibemaksu kui lisandunud väärtuse maksu olemusest maksustatakse selle maksuga tegelikult lõpptarbija. Hoone ehitamisel on lõpptarbijaks isik, kes valminud hoonet vahetult kasutab, mitte aga näiteks rendileandja. Kui hoone rendileandja on soetanud kaupu ja teenuseid selle hoone ehitamiseks kooskõlas tema kui ettevõtja tegevusalaga ja äriplaaniga, siis üldjuhul on võimalik kohaldada ka Käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p.
  9. Seejuures ei ole määrava tähtsusega, kes oli ehitamise ajal hoone omanik, kelle kasuks oli seatud hoonestusõigus või kellele oli antud ehitusluba. Seega on maksuamet ja kohtud tõlgendanud Käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p. 1 ebaõigesti. 3.

§ 22

lg 1 alusel on maksuhalduril õigus maksumaksjale määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksuhalduril on andmed, et maksumaksja poolt maksudeklaratsioonis näidatud maksusumma on väiksem summast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. See säte on kohaldatav ka seoses käibemaksuga, kusjuures maksudeklaratsioonina tuleb mõista käibedeklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni sisulise õigsuse kontrollimiseks on maksuhalduril MKS § 22 lg 2 alusel aega kolm aastat, maksu tasumisest tahtliku kõrvalehoidumise puhul aga kuus aastat.

§ 22lg 1 alusel tehtud ettekirjutusega üksnes tuvastatakse maksuõigussuhe.

Maksuhalduri vaidlustatud ettekirjutusega tuvastati EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaseltsi käibemaksu kohustus ja selle maksukohustusesummale vastav enammakse summa. Seega ei saanudki ettekirjutuse täitjaks maksusumma tasumise toimingu mõttes olla EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaselts. Ettekirjutuses täitmise tähtaja märkimata jätmine on kooskõlas selle järeldusega. Maksuhalduri poolt maksumaksjale tasumisele kuuluva käibemaksu summa määramisel on maksuhalduril õigus arvutada ümber ka käibemaksu enammakse summa ja lähtuda enammakse tagastamisel tegelikust enammakse summast. Maksuhalduri selline õigus tuleneb

§-st 10 lg 3. Selle sätte alusel on maksuhalduril õigus jätta enammakstud maksusumma võlgnevuste summas maksumaksjale tagastamata ning arvestada see maksumaksja nimetatud võlgnevuste katteks. Selline õigus on maksuhalduril ka siis, kui maksumaksjal on ühe ja sama maksu osas mõnel maksustamisperioodil enammakse ja mõnel maksustamisperioodil võlgnevus. Kassaatori väide, et ühe ja sama maksu osas ei saa korraga olla võlga ja ettemaksu või enammakset, on ebatäpne. Maksuõigussuhe ning sellest tekkivad nõuded ja kohustused määratakse kindlaks vastavalt maksuseadusele kas ühekordsena või maksustamisperioodide lõikes. Iga maksustamisperioodi kohustist tuleb vaadelda eraldi. Käibemaksu puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. Tasumisele kuuluva maksusumma määramine MKS § 22 lg 1 alusel ning enammakstud maksusumma arvestamine võlgnevuse katteks on erinevad toimingud, mis ei ole omavahel otseselt seotud. Tasumisele kuuluva maksusumma määramine konkreetse maksustamisperioodi eest ei olene sellest, kas ja kui suur on maksuvõlg või enammakse teiste maksude või sama maksu teiste maksustamisperioodide osas. Seega võib tasumisele kuuluva maksusumma määrata ka siis, kui MKS § 22 lg 1 alusel tehtud ettekirjutuse täitmine toimub MKS § 10 lg 3 nimetatud toiminguga maksuhalduri poolt, mitte aga maksusumma tasumise toiminguga maksumaksja poolt. MKS § 10 lg 3 alusel tehtud toimingu kohta peab maksuhaldur tegema motiveeritud otsustuse, milles näidatakse, millise maksu milliste maksustamisperioodide enammakse jäetakse tagastamata ja milliste maksude või muude kohustuste katteks see enammakse kantakse. Sealjuures tuleb ära näidata maksuvõlg maksustamisperioodide kaupa ning viidata maksukohustuse tekkimise õiguslikule alusele, samuti asjaoludele, millest lähtuvalt on maksukohustus ja selle ulatus tuvastatud. Nimetatud asjaoluks võib olla ka maksuhalduri poolt MKS § 22 lg 1 alusel tehtud ettekirjutus. Samas ettekirjutuses võib olla ka otsustus MKS § 10 lg 3 kohaldamise kohta. 4.

§ 2p. 7 alusel on maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata maksusumma maksuvõlg.

Seega tekib maksuvõlg siis, kui on saabunud maksusumma tasumise tähtpäev, kuid maksumaksja ei ole maksusummat tasunud. Maksuvõla tekkimise aluseks on maksukohustuse mittekohane täitmine, mitte aga maksuhalduri ettekirjutus. Ebaõige on kassaatori väide, et maksuvõlg tekib MKS § 22 lg 1 ja 2 alusel tehtud ettekirjutuse puhul selles märgitud tähtpäevaks maksusumma tasumata jätmisel. 5.

§ 36

lg 2 järgi teeb maksuhalduri kohalik asutus ettekirjutuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel otsuse jätta ettekirjutus jõusse, see muuta või tühistada. Ettekirjutuse tühistamise korral võib maksuhaldur teha uuesti samasisulise ettekirjutuse, s.o. määrata maksumaksjale tasumisele kuuluva maksusumma. Selline seisukoht lähtub asjaolust, et ettekirjutuse tühistamine ei kustuta maksuvõlga ja uue ettekirjutuse tegemine maksumaksjale tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks ei muuda maksumaksja maksukohustust. Maksuõigussuhte uuesti tuvastamine pärast eelneva samasisulise ettekirjutuse tühistamist ei saa iseenesest rikkuda maksumaksja õigusi, sest maksumaksjal ei saa ettekirjutuse tühistamisest tekkida õigus mitte maksta maksuseadusega kehtestatud maksu. Ettekirjutuse tegemisel MKS § 22 lg 1 alusel peab maksuhaldur arvestama sama paragrahvi lõikes kaks sätestatud tähtaegadega, mitte aga kassaatori poolt MKS §-st 36 lg 2 tuletatud alusetu piiranguga. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus tuleb tühistada Käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p. 1 ebaõige kohaldamise tõttu ning saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada EVEA Panga Kinnisvara Aktsiaseltsi kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. aprilli 1999. a. otsus haldusasjas nr. II-3/105/99 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada Aktsiaseltsile Advokaadibüroo Paul Varul kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub 18. oktoobril 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.