← Eesti

3-3-1-33-99

Obsah (4)§ 62§ 63§ 16§ 1

3-3-1-33-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. oktoobril 1999 Aktsiaseltsi Hektor AT kassatsioonkaebuse läbivaatamine tollivõla tasumise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (ee

§ 62lg 1 p.

1 on impordil vabaks ringluseks ja ajutise sisseveo korral kasutusrendi tingimustel võlgnikuks deklarant, samuti isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati. Vastavalt sama paragrahvi lg 3 vastutavad nad tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest solidaarselt. Seega on isikul (maakleri kliendil) kohustus tasuda tollivõlg enda eest".

  1. jaanuaril
  2. a. esitas aktsiaseltsi Hektor AT esindaja Ülar Maapalu kaebuse Tartu Halduskohtule, paludes tunnistada nimetatud ettekirjutus täielikult seadusevastaseks. Kaebaja leidis, et ettekirjutus ei vasta Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 nõuetele, kuna seal puudub ettekirjutuse tegija aadress ja ettekirjutuse tegemist tingivad asjaolud koos viidetega vastavatele seaduse sätetele.

§ 62lg 1 p.

1 ja lg 3 ei saa olla ettekirjutuse aluseks.

§ 63lg 6 kohaselt kehtestab rahandusminister tollivõla tasumise korra.

Rahandusministri

  1. märtsi
  2. a. määrusega nr. 62 kehtestatud "Juriidiliste isikute impordi- ja ekspordimaksude tasumise korra" p. 2 kohaselt maksab maksud juriidiline isik, kes on

mõttes deklarant. Antud juhul tegi tollivormistuse ja suhtles vahetult tolliga tollimaakler osaühing A. V. Monitor, kes oli ka deklarandiks. Rahandusministri

  1. augusti
  2. a. määrusega nr. 112 kinnitatud "Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja" p. 38 kohaselt kohustub tollivõla tasuma tollile tollimaakler temale väljastatud arve alusel. Samas p. 39 kohaselt peab maakler omakorda väljastama arve kauba omanikule, kes kohustub selle tasuma tollimaaklerile. Tollimaakler võib kaubadeklaratsiooni väljastada kauba omanikule alles pärast raha laekumist tollimaaklerile. Seega kohustub kauba omanik impordi käibemaksu tasuma tollimaakleri arvele. Võlgniku kohustus, sealhulgas solidaarse võlgniku kohustus tuleb lugeda täidetuks, kui ta on võla tasunud kreeditori poolt näidatud korras. Selliselt on AS Hektor AT ka toiminud, tasudes maakleri esitatud arve alusel nõutud summad. Tartu Halduskohtu
  3. märtsi
  4. a. otsusega rahuldati aktsiaseltsi Hektor AT kaebus ja tunnistati Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutus kehtetuks. Kohus leidis, et Maksukorralduse seaduse § 22 lg 3 järgi peab maksuhaldur ettekirjutuses ära näitama maksusumma määramise aluseks oleva metoodika. Ettekirjutus ei vasta täielikult MKS §-s 15 esitatud sätetele. Ettekirjutus kui haldusakt peab olema motiveeritud ja sisaldama konkreetseid viiteid akti andmise õiguslikele alustele. Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutus on vormilisest küljest seadusevastane. AS Hektor kasutas tollivormistusel tollimaakleri OÜ A. V. Monitor teenuseid, mille kohta oli sõlmitud leping. Tollimaakler on kolmas isik, kes suhtleb vahetult tolliga ja korraldab tollivormistust teise isiku eest vastavalt kokkuleppele. Tollimaakler esitab tollideklaratsioonid enda nimel, kuid teise isiku eest ja vastutab kaubale kohaldatava tolliprotseduuri tollieeskirjade kohase läbiviimise ning tollivõla tasumise eest. See tuleneb Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja punktidest 1 ja
  5. Samas punktide 38 ja 39 järgi kohustub tollivõla tasuma tollile tollimaakler temale väljastatud arvete alusel ning maakler väljastab arve kauba saajale (omanikule), kes kohustub tasuma summa tollimaaklerile. Juriidiliste isikute poolt impordi ja ekspordimaksude tasumise korra p. 2 kohaselt tasub maksud isik, kes on

mõttes deklarant. Antud juhul oli deklarandiks tollivormistuse teinud tollimaakler OÜ A. V. Monitor.

§ 16

lg 1 järgi esitab tollimaakler tollideklaratsiooni enda nimel, kuid teise isiku eest ja vastutab kauba tollivormistuse läbiviimise ning tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastavalt tollieeskirjadele. Halduskohus leidis, et solidaarse võlgniku kohustus tuleb lugeda aktsiaseltsi Hektor AT poolt täidetuks, sest ta on tasunud võla, mis on tõendatud kohtutoimikus olevate tõenditega. Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutus on seega seadusliku aluseta. Osaühingu A. V. Monitor kohustuste täitmine Tolliameti ees on antud asjas tõendamata ja ei oma tähtsust. Tartu Tolliinspektuur on teinud osaühingule A. V. Monitor

  1. a. septembri- ja oktoobrikuus ettekirjutused tollivõlgadest tulenevate maksusummade sissenõudmiseks.
  2. märtsil
  3. a. esitas Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles paluti tühistada Tartu Halduskohtu
  4. märtsi
  5. a. otsus ja teha uus otsus. Tartu Ringkonnakohtu
  6. mai
  7. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Tartu Halduskohtu
  8. märtsi
  9. a. otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti täielikult rahuldamata aktsiaseltsi Hektor AT kaebus. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud ettekirjutuses puudub küll Maksukorralduse seaduse §-s 15 lg 1 p. 1 nõutu - ettekirjutuse teinud maksuhalduri aadress, kuid see ei ole oluline puudus. Alusetu on ka halduskohtu seisukoht, et ettekirjutus on motiveerimata. Ettekirjutuses on viidatud

§-le 62 lg 1 p. 1 ja §-le 62 lg 3 ning loetletud vastavad tollideklaratsioonid. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et AS Hektor AT on täitnud

§-st 62 lg 3 tuleneva solidaarkohustuse riigi ees sellega, et tasus tollivõla osaühingule A. V. Monitor.

§ 1

p. 22 järgi on tollimaakleriks kolmas isik, kes seoses kauba Eesti tolliterritooriumile või sellelt väljatoimetamisega suhtleb deklarandina vahetult tolliga, korraldades tollivormistust enda nimel teise isiku eest viimasega kokkuleppel.

§ 16

järgi esitab tollimaakler tollile tollideklaratsiooni enda nimel, kuid mõne teise isiku eest ja vastutab kauba tollivormistuse läbiviimise ning tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastavalt tollieeskirjadele.

§ 1

p. 32 sätestab, et võlgnik on isik, kellel lasub tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise kohustus.

§ 1

p. 1 kohaselt on deklarant isik, kes esitab deklareeritava kauba ja tollideklaratsiooni kas enda nimel ja enda eest või enda nimel, kuid mõne teise isiku eest.

§ 62

lg 1 kohaselt on tollivõlgnikuks nii deklarant kui ka isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati.

§ 62

lg 3 sätestab, et kui mitu isikut on võlgnikud, vastutavad nad tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest solidaarselt. Solidaarse vastutuse põhimõttega kaitstakse riigi maksunõuet juhul, kui maakler jätab riigile tasumata kauba omaniku poolt temale tasutud tollivõla. Tollivõla osas on solidaarvõlgnikeks riigi ees AS Hektor AT ja OÜ A. V. Monitor. Solidaarkohustuste täitmiseks ei saa pidada ühe solidaarvõlgniku poolt makse tegemist teisele solidaarvõlgnikule selleks, et viimane täidaks kohustise võlausaldaja ees. Kohustis on täidetud siis, kui võlg on tasutud võlausaldajale. Ei oma tähtsust, kas AS Hektor AT on tasunud Tollimaakleri tegevuse eeskirja ning Impordi- ja ekspordimaksude tasumise korra alusel tollivõla osaühingule A. V. Monitor või mitte. Alusetu on AS Hektor AT väide, et tema suhtes on käitutud õiguspärase ootuse põhimõtte vastaselt. Apellant juhindus küll rahandusministri poolt kinnitatud õigusaktidest, kuid jättis tähelepanuta

uue redaktsiooni. Aktsiaseltsi Hektor AT esindaja Ülar Maapalu esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu

  1. mai
  2. a. otsus. Kassatsioonkaebuse väited on järgmised: HKS § 38 lg 3 ja TsMS § 95 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esitatud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt. Ringkonnakohus väitis otsuses ebaõigesti, et AS Hektor AT tasus tollivõla
  3. ja
  4. oktoobril
  5. a., millal ta pidi aru saama, et tollimaakler ei saa täita oma kohuseid. Toimikus olevate kassa sissetuleku orderite kohaselt tasus AS Hektor AT tollivõla osaühingu A. V. Monitor kaudu 25.,
  6. ja
  7. septembril ning
  8. ja
  9. oktoobril
  10. a., kokku 254 539 krooni. Tasumise hetkel ei saanud AS Hektor AT kuidagi teada osaühingu A. V. Monitor ja Tartu Tolliinspektuuri vahelistest probleemidest. Tartu Tolliinspektuur tegi ettekirjutuse garandile Eesti Ühispangale
  11. septembril
  12. a., mille pank täitis
  13. oktoobril
  14. a. ning osaühingu A. V. Monitor arved arestiti ja tema tegevus peatati
  15. oktoobril
  16. a. Ringkonnakohus jättis arvestamata ka osaühingu A. V. Monitor esindaja ütlused, mille kohaselt OÜ A. V. Monitor on kandnud osa maksuvõlast üle Tolliametile. Halduskohtus ja ringkonnakohtus kinnitasid osaühingu A. V. Monitor esindaja ja Tartu Tolliinspektuuri esindaja, et osaühingu A. V. Monitor võlgade katteks realiseeriti Eesti Ühispanga garantii 2 500 000 krooni. Ringkonnakohus on leidnud ebaõigesti, et halduskohtu otsuses märgitud ettekirjutuse motiveerimatus on alusetu. Ettekirjutuses puudub maksu määramise aluseks olnud metoodika ja põhjendus tollivõla määramise kohta, mis on sätestatud Maksukorralduse seaduse §-des 15 lg 1 p. 4 ja 22 lg
  17. Sama seaduse § 15 lg 1 kohaselt saab ettekirjutuse teha Maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste alusel. Tolliseadus ei ole maksuseadus. Juriidiliste isikute poolt impordi- ja ekspordimaksude tasumise korra punkti 2 kohaselt tasub maksud juriidiline isik, kes on

mõistes deklarant. Antud kauba tollivormistuse tegi ja Tolliinspektuuriga suhtles vahetult tollimaakler OÜ A. V. Monitor, kes oli deklarandiks. Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja punkti 38 kohaselt kohustub tollivõla tasuma tollimaakler temale väljastatud arve alusel. Samas punkti 39 kohaselt peab maakler omakorda väljastama arve kauba omanikule, kes kohustub selle tasuma tollimaaklerile. Tollimaakler võib kaubadeklaratsiooni väljastada kauba omanikule alles pärast raha laekumist tollimaaklerile. AS Hektor AT juhindus eeltoodust. Õiguskindluse printsiibi kohaselt teostab avalik võim oma võimu kehtiva õiguse alusel ja piirides. Isikul peab olema võimalus ette näha ja eeldada avaliku võimu sekkumise võimalikkust ning ulatust. Kasutades tollimaakleri teenust ning tasudes impordimakse tollimaakleri kaudu, eeldas AS Hektor AT, et kehtib Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse kord. Õiguspärase ootuse printsiibi kohaselt on isikul õigus eeldada antud õiguste osas riigi poolt vastuvõetud õigusakti ja sellest tuleneva kaitse ning õiguste kehtivust. Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja p. 28 kohaselt peatab toll tollimaakleri tegevuse, kui tollivõla limiit on ületatud 20 % võrra. Toll on esitanud osaühingu A. V. Monitor pankrotimenetluses nõude 5 432 979 krooni. Pankrotihalduri andmetel oli osaühingu A. V. Monitor tollivõla limiit 2 500 000 krooni. Tollivõla suurus oli mitu korda suurem tollivõla limiidist. Seega jättis toll täitmata oma kohustused tollivõla limiidi jälgimisel. Kui ta oleks limiiti jälginud, oleksid osaühingu A. V. Monitor kohustused tolli ees tagatud Eesti Ühispanga garantiikirjaga. Tartu Tolliinspektuuri esindajavandeadvokaadi abi Margo Lemetti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et Tartu Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Riigikohtu istungil esitas aktsiaseltsi Hektor AT esindaja Ülar Maapalu suulise taotluse kohtukulude väljamõistmiseks, mille kohta esitas arve. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Maksukorralduse seaduse § 14 lg 1 järgi on riiklike maksude maksuhalduriteks Maksuamet ja Tolliamet ning nende kohalikud asutused. Seega on Tolliameti Tartu Tolliinspektuur maksuhaldur, kellel on sama seaduse § 15 lg 1 järgi õigus teha maksumaksjale, maksu kinnipidajale või kolmandale isikule maksuseaduste ja Maksukorralduse seaduse alusel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi. 2. Õige on kassaatori väide, et Tartu Tolliinspektuuri 21. detsembri 1998. a. ettekirjutus nr. 898 ei vasta Maksukorralduse seaduse §-des 15 lg 1 ja 22 lg 3 sätestatud nõuetele. Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 p. 5 järgi peab ettekirjutus sisaldama viiteid maksuseadustele ja Maksukorralduse seadusele, mis on aluseks ettekirjutuse tegemisele. Tolliseadus ei ole maksuseadus ja viide üksnes

le ei anna maksuhaldurile õigust teha maksumaksjale, maksu kinnipidajale või kolmandale isikule maksualaseid ettekirjutusi. Maksukorralduse seaduse § 22 lg 3 järgi on maksuhaldur kohustatud ettekirjutuses ära näitama maksusumma määramise aluseks olnud metoodika. Tartu Tolliinspektuuri vaidlustatud ettekirjutuses ei ole sellist metoodikat ära näidatud. Maksuhalduri ettekirjutus on haldusakt, mis peab olema motiveeritud ja sisaldama konkreetseid viiteid akti andmise õiguslikele alustele. Haldusakti motiveerimine peab tagama selle kontrollitavuse. Sellistele nõuetele mittevastav haldusakt on seadusevastane. Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri vaidlustatud ettekirjutus on eeltoodud põhjustel seadusevastane ja kehtetu. 3. Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutuses on lisaks impordimaksudele märgitud ka riigilõiv tollivormistuse eest ja see riigilõiv palutakse kanda Tolliameti pangakontole. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et riigilõiv ei ole maksuvõlg Maksukorralduse seaduse § 2 p. 7 tähenduses ja seda ei saa maksuhalduri ettekirjutusega sisse nõuda. 4.

§ 1

p. 22 järgi on tollimaakler kolmas isik, kes seoses kauba Eesti tolliterritooriumile või sellelt väljatoimetamisega suhtleb deklarandina vahetult tolliga, korraldades tollivormistust enda nimel teise isiku eest viimasega kokkuleppel.

§ 16

lg 1 järgi esitab tollimaakler tollile tollideklaratsiooni enda nimel, kuid mõne teise isiku eest ja vastutab kauba tollivormistuse läbiviimise ning tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastavalt tollieeskirjadele. Eeltoodust tuleneb, et tollimaakleri ja tolli vahel on haldusõiguslik suhe. Selles õigussuhtes ei ole mitut maksuvõlgnikku ja seetõttu ka solidaarset vastutust. Maksukorralduse seaduse § 2 p. 3 kohaselt on maksumaksja isik, kes

s sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse. Seega on tollimaakleri teenuse kasutamisel maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab toll teha maaklerile, sest tollivõlg saab tekkida vaid maakleril.

  1. Aktsiaseltsi Hektor AT esindaja Ülar Maapalu esitas Riigikohtu istungil suulise taotluse kohtukulude väljamõistmiseks, mille kohta esitas konsultatsiooniarve
  2. septembrist
  3. a. nr. 9927, mis on adresseeritud aktsiaseltsile Hektor AT. Arve sisuks on "esindamine kohtulikus vaidluses Tolliameti Tartu Tolliinspektuuriga" kokku summas 9000 krooni. Nimetatud summa palutakse tasuda hiljemalt
  4. septembril
  5. a. pangaülekandega või sularahas. Arvele on tehtud omakäeline märge: "Kätte saanud allkiri /Ü. Maapalu/ 23.09.99". Taotlus kohtukulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. HKS § 69 lg 1 kohaselt mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral vastavalt täidesaatva riigivõimu organilt kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud. Riigikohtu halduskolleegiumile esitatud arve ei tõenda kohtukulude tegelikku kandmist. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Tartu Ringkonnakohtu
  6. mai
  7. a. otsus haldusasjas nr. II-3-63/99 tuleb tühistada ja jõusse jätta Tartu Halduskohtu
  8. märtsi
  9. a. otsus haldusasjas nr. 3-7/99 koos käesolevas määruses toodud põhjendustega. Juhindudes HKS §-st 57 p. 4 ja §-st 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada aktsiaseltsi Hektor AT esindaja Ülar Maapalu kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  10. mai
  11. a. otsus haldusasjas nr. II-3-63/
  12. Jätta jõusse Tartu Halduskohtu
  13. märtsi
  14. a. otsus haldusasjas nr. 3-7/99 koos käesolevas määruses toodud põhjendustega. Jätta rahuldamata aktsiaseltsi Hektor AT esindaja Ülar Maapalu taotlus kohtukulude väljamõistmiseks. Tagastada aktsiaseltsile Hektor AT kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
  15. oktoobril
  16. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton , Jüri Põld Harri, Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.