← Eesti

3-3-1-34-99

Obsah (4)§ 30§ 51§ 4§ 36

3-3-1-34-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. oktoobril 1999 Aktsiaseltsi Ösel Foods ja Robert Jaani esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 ja HÕS § 59 kohaldamis

§ 30lg 1 ja lg 3 p.

2 ning Vabariigi Valitsuse

  1. augusti
  2. a. määruse nr. 183 lisa II osa R3 nõuet. Haldusõiguserikkumise protokollis kvalifitseeriti R. Jaani haldusõiguserikkumine HÕS § 59 järgi. Tartu Maakohtu halduskohtuniku
  3. aprilli
  4. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 434/99 lõpetati asja menetlus aktsiaseltsi Ösel Foods suhtes Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 ja p. 3 järgi HÕS § 218 p. 1 alusel. Halduskohtunik leidis, et Pakendiseaduse järgi ei saa selle seaduse rikkumise eest võtta juriidilist isikut haldusvastutusele. Halduskohtuniku otsuses märgiti, et AS Ösel Foods esindaja oli kohtus seisukohal, et "menetlus AS Ösel Foods suhtes Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 osas tuleks lõpetada HÕS § 218 p. 1 alusel ning Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 3 osas kohaldada hoiatust". Haldusõiguserikkumise asja menetlus lõpetati HÕS § 218 p. 1 alusel ka R. Jaani süüdistuses HÕS § 59 järgi. Halduskohtunik leidis, et Tartu Maavalitsuse keskkonnaosakond on
  5. märtsil 1997 väljastanud aktsiaseltsile Ösel Foods jäätmeloa nr. 262, millel on märgitud "kehtivusaeg: alates 01.04.
  6. a. kuni 01.04.
  7. a.". Selle loa seaduslikkust pole vaidlustatud.

§ 51

kohaselt jäävad enne selle seaduse jõustumist antud jäätmeload kehtima kuni nende väljavahetamiseni seaduse nõuetele vastavate jäätmelubade vastu. Jäätmelubade väljavahetamiseks anti aega kuni

  1. detsembrini
  2. Eeltoodu põhjal oli aktsiaseltsil Ösel Foods kehtiv jäätmeluba. Keskkonnainspektsioon esitas Tartu Maakohtu halduskohtuniku selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada kohtuotsuse ja teha uus otsus ning karistada aktsiaseltsi Ösel Foods ja R. Jaanit halduskorras. Apellant leidis, et juriidilise isiku haldusvastutuse alused Pakendiseaduse rikkumise eest on sätestatud selle seaduse §-s 18 lg 2 punktides 2 ja
  3. Seoses Pakendiaktsiisiseaduse kehtestamisega tekkis aktsiaseltsil Ösel Foods vajadus pakendijäätmete taaskasutamiseks. Aktsiaselts hakkas polüetüleentereftalaatpakendijäätmeid koguma, töötlema ja vedama, kuid ei taotlenud selleks vastavat jäätmeluba. Aktsiaseltsile Ösel Foods väljastatud jäätmeluba nr. 262 ei reguleeri pakendijäätmete taaskasutamist. AS Ösel Foods pani toime Pakendiseaduse §-s 18 lg 2 punktides 2 ja 3 sätestatud haldusõiguserikkumised. Tartu Ringkonnakohtu
  4. mai
  5. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-60/99 tühistati Tartu Maakohtu halduskohtuniku
  6. aprilli
  7. a. otsus ja tehti uus otsus ning karistati aktsiaseltsi Ösel Foods Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 järgi rahatrahviga 3000 krooni ja sama seaduse § 18 lg 2 p. 3 järgi rahatrahviga 1000 krooni. Need karistused liideti HÕS § 27 lg 2 alusel. Lõplikuks karistuseks määrati aktsiaseltsile Ösel Foods 4000 krooni rahatrahvi. Sama kohtuotsusega määrati R. Jaanile HÕS § 59 rikkumise eest rahatrahv 40 päevapalga ulatuses, s.o. 1640 krooni. Ringkonnakohtu otsuse järgi leidis halduskohtunik ebaõigesti, et Pakendiseadus ei reguleeri juriidilise isiku haldusvastutust. Juriidilise isiku haldusvastutus Pakendiseaduse sätete rikkumise eest on sätestatud sama seaduse §-s
  8. Haldusõiguserikkumise protokollist nähtub, et AS Ösel Foods rikkus Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2, § 10 ning § 5 lg
  9. Aktsiaselts ei ole vaidlustanud nende sätete rikkumist. Rikkumiste olemasolu tõendab ka see, et pakendimaterjali terviseohutuse sertifikaat nr. 34 on aktsiaseltsile väljastatud alles
  10. aprillil 1999, s.o. pärast protokolli koostamist. Aktsiaseltsi Ösel Foods poolt Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2 ning § 10 rikkumine toob kaasa haldusvastutuse selle seaduse § 18 lg 2 p. 2 järgi ja Pakendiseaduse § 5 lg 2 rikkumine toob kaasa haldusvastutuse sama seaduse § 18 lg 2 p. 3 järgi. Ringkonnakohus tühistas halduskohtuniku otsuse ka selles osas, millega lõpetati asja menetlus R. Jaani süüdistuses HÕS § 59 järgi. Ringkonnakohus leidis, et haldusõiguserikkumise protokolli järgi süüdistatakse R. Jaanit selles, et ta korraldab polüetüleentereftalaatpakendite kokkuostmist ja kokkupressimist, kaalumist ja edasisaatmist Eestist välja.

§ 30lg 3 p.

2 kohaselt on jäätmete taaskasutamiseks nõutav jäätmeluba. Antud juhtumil pole vaidlustatud seda, et tegemist on jäätmete taaskasutamisega. Ringkonnakohtu otsuses märgiti: "AS Ösel Foods väljastatud jäätmeluba nr. 262 annab võimaluse ainult jäätmete ladustamiseks prügilasse. Jäätmete taaskasutamise alustamisega oleks pidanud taotlema ka sellise tegevuse teostamiseks jäätmeluba. seda antud juhul aga tehtud ei ole ja seoses sellega on Robert Jaani tegevuses ka HÕS 59 ettenähtud haldusõiguserikkumise koosseis." AS Ösel Foods ja R. Jaani esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasik esitas Tartu Ringkonnakohtu

  1. mai
  2. a. otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud seadust ja rikkunud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et AS Ösel Foods pole vaidlustanud Pakendiseaduse nõuete rikkumist. Ringkonnakohus ei arvestanud seda, et esimese astme kohus lõpetas AS Ösel Foods suhtes haldusõiguserikkumise asja menetluse HÕS § 218 p. 1 alusel. Sellest tulenevalt puudus kassaatoril vajadus vaidlustada pakendi märgistamisega seotud rikkumisi apellatsiooni korras. Haldusõiguserikkumise asja arutamisel viitas AS Ösel Foods esindaja pakendi märgistuse nõuete õigusliku aluse puudumisele, sest pakendi märgistamise korda ei ole Pakendiseaduse §-s 19 p. 1 sätestatud tähtajaks välja töötatud. Pakendiseaduse § 8 lg 3 kehtestab, et pakendit iseloomustava märgistuse kuju, suuruse, värvi ja muud nõuded ning märgistamise korra määrab Eesti standard. Standardiameti
  3. aprilli
  4. a. kirja nr. 24/193 esitamisega kohtule tõendas haldusvastutusele võetav isik, et taolist Eesti standardit vastu võetud ei ole. Kuna puudub eeskiri HÕS § 2 lg 1 mõttes, mille rikkumise eest on ette nähtud haldusvastutus, siis kuulub menetlus sellises süüdistuses lõpetamisele HÕS § 218 lg 1 p. 1 alusel. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas põhjendamatult haldusvastutust ka R. Jaani suhtes. Ringkonnakohus pole arvestanud, et haldusõiguserikkumise asja arutamise aluseks on HÕS § 255 lg 2 järgi haldusõiguserikkumise protokoll, mis peab vastama HÕS § 229 nõuetele. Vastutusele võetava isikuna vaidles R. Jaani asja arutamisel süüdistusele vastu ja esitas aktsiaseltsile Ösel Foods
  5. märtsil 1997 väljastatud jäätmeloa nr.
  6. Nimetatud jäätmeluba kehtib

§ 51järgi kuni selle väljavahetamiseni.

Taotluste vastuvõtmine jäätmelubade väljavahetamiseks lõpetatakse

  1. detsembril
  2. Keskkonnaministri
  3. märtsi
  4. a. määrus nr. 34 "

paragrahvi 36 rakendamine jäätmeloa andmisel" p. 20 käsitleb jäätmeloa muutmist. See määrus avaldati alles

  1. aprilli
  2. a. Riigi Teataja Lisas nr.
  3. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus R. Jaani osas on ka sisuliselt väär. Vabariigi Valitsuse
  4. augusti
  5. a. määrusega nr. 183 kinnitatud "Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutustoimingute nimistud" II osas R3 all on jäätmete taaskasutamistoiminguna märgitud lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt või taasväärtustamine (sealhulgas kompostimine ja muu bioloogiline muundamine).

§ 30lg 3 p.

2 kohaselt on jäätmeluba nõutav jäätmete taaskasutamiseks. Polüetüleentereftalaatpakendite kokkuostmine, kokkupressimine, kaalumine ja Eestist Hollandisse saatmine ei ole jäätmete ringlussevõtmine või taasväärtustamine Eestis. Ringkonnakohtule esitatud Keskkonnaministeeriumi keskkonna osakonna

  1. mai
  2. a. kirja nr. 17-9/178 JT kohaselt ei vaja polüetüleentereftalaadist pakendijäätmete riikidevaheline vedu eri luba. Eeltoodust tulenevalt pole R. Jaani tegevuses HÕS §-s 59 sätestatud haldusõiguserikkumise koosseisu ja seepärast tuleb menetlus tema suhtes HÕS § 218 lg 1 p. 1 alusel lõpetada. Keskkonnainspektsiooni kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on õige. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et kuigi käesolevalajal puudub pakendi märgistamise alane standard, on Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2 ning § 10 lg 1 ja 3 seadusjõus ja kehtivad. AS Ösel Foods ei täitnud neid sätteid. R. Jaani haldusõiguserikkumise osas väidab vastustaja, et kohtule esitatud jäätmeluba nr. 262 ei oma antud asjas tähtsust. Vastustaja leiab, et polüetüleentereftalaatpakendi kokkuostmine, kokkupressimine, kaalumine ja edasisaatmine Hollandisse on orgaanilise aine ringlussevõtmine ja taasväärtustamine pakendi taaskasutamise toiminguna. Eestist olmejäätmete väljaveo loa annab Keskkonnaministeerium ja selle puudumise eest pole aktsiaseltsile Ösel Foods protokolli koostatud. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
  3. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et AS Ösel Foods pole vaidlustanud haldusõiguserikkumise protokollis märgitud Pakendiseaduse nõuete rikkumisi. Kohtutoimikute materjalide põhjal vaidles AS Ösel Foods esindaja vastu sellele, et aktsiaselts rikkus Pakendiseadusega kehtestatud pakendi märgistamise nõudeid. Halduskohtu
  4. aprilli
  5. a. istungi protokollist nähtub, et AS Ösel Foods esindaja leidis oma seletuses, et "Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2 on jõustumata, kuna on kehtestamata standardi nõuded. Protokollis on viidatud Pakendiseaduse jõustumata sätetele. Puudub haldusõiguserikkumise sündmus ja koosseis". Halduskohtuniku
  6. aprilli
  7. a. otsuses on märgitud, et aktsiaseltsi Ösel Foods esindaja "on arvamusel, et menetlus AS Ösel Foods suhtes Pakendiseaduse § 18 lg 2 p 2 osas tuleks lõpetada HÕS § 218 p 1 alusel ning Pakendiseaduse § 18 lg 2 p 3 osas kohaldada hoiatust".
  8. mail
  9. a. jõustunud Pakendiseaduse § 8 lg 1 kohaselt on pakendit iseloomustav märgistus sõnaline, sümbolitena, graafiliselt või reljeefselt kujutatav teave pakendi materjali, käitlemise ja kasutamise kohta. Selle seaduse § 8 lg 2 kehtestab, et pakendit iseloomustavas märgistuses peab vastavalt kehtestatud korrale olema: 1) pakendit ja/või valmistajat identifitseeritavad andmed; 2) pakendimaterjali identifitseeriv märgistus; 3) ringluspakendi märgistus; 4) pakendi kasutamise alane teave ja 5) teave pakendis sisalduva taaskasutatud materjali osatähtsuse kohta. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et pakendit iseloomustava märgistuse kuju, suuruse, värvi ja muud nõuded ning märgistamise korra määrab Eesti standard. Sellist korda pole käesoleva ajani kehtestatud. Esimese astme kohtu toimikus oleva Standardiameti
  10. aprilli
  11. a. kirja nr. 2-4/193 kohaselt on Eesti pakendiseadus ühtlustatud Euroopa Ühenduse pakendidirektiiviga 94/
  12. Kuna nii Euroopa leping kui eelseisev liitumine eeldab Euroopa standardite kasutuselevõtmist Eesti standarditena, siis tuleb oodata Euroopa standardite valmimist. Haldusõiguserikkumise protokollis märgitud Pakendiseaduse § 10 reguleerib märgistuse kandmist pakendile. Kuna pakendi märgistamise korda ei ole kehtestatud, siis pole võimalik Pakendiseadust pakendi märgistamise osas veel rakendada. Järelikult ei saanud AS Ösel Foods rikkuda haldusõiguserikkumise protokollis märgitud Pakendiseaduse § 8 lg 1 ja 2 ning §
  13. HÕS § 218 lg 1 p. 1 kohaselt ei või haldusõiguserikkumise asja menetlust algatada ja algatatud menetlus tuleb lõpetada, kui puudub haldusõiguserikkumise sündmus või koosseis. Kuna aktsiaseltsi Ösel Foods tegevuses puudub Pakendiseaduse §-s 18 lg 2 p. 2 ettenähtud haldusõiguserikkumise koosseis, siis tuleb asja menetlus HÕS § 218 lg 1 p. 1 alusel lõpetada.
  14. Kassatsioonkaebuses pole vaidlustatud aktsiaseltsi Ösel Foods poolt Pakendiseaduse § 5 lg 2 rikkumist, mille eest ringkonnakohus määras aktsiaseltsile sama seaduse § 18 lg 2 p. 3 järgi 1000 krooni trahvi.
  15. Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus kohaldas R. Jaani haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 59 vääralt. HÕS § 59 sätestab haldusvastutuse jäätmete käitlemise korra rikkumise eest.
  16. juulil
  17. a. jõustunud

§ 4

lg 2 järgi on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine.

§ 30

lg 1 järgi on jäätmeluba dokument, mis annab õiguse üheks või rohkemaks sama parahrahvi lõigetes 3 ja 7 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Selle paragrahvi lõike 3 järgi on jäätmeluba nõutav: 1) jäätmete kõrvaldamiseks, 2) jäätmete taaskasutamiseks, 3) ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, kuni nende üleandmiseni jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlejale ja 4) tavajäätmete veoks teenustööna.

§ 36

sätestab, et jäätmeloa andmise, muutmise, peatamise ja tühistamise kord, jäätmeloa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ning jäätmeloa vorm kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. Sama seaduse § 51 kohaselt jäid enne selle seaduse jõustumist antud jäätmeload kehtima kuni nende väljavahetamiseni selle seaduse nõuetele vastavate jäätmelubade vastu. Taotluste vastuvõtmine jäätmelubade väljavahetamiseks lõpetatakse 31. detsembril 1999.

§ 36alusel andis keskkonnaminister 17.

märtsil 1999 määruse nr. 34 "

paragrahvi 36 rakendamine jäätmeloa andmisel", mis avaldati

  1. aprilli
  2. a. Riigi Teataja Lisas nr. 59, art.
  3. Selles määruses sätestatakseuue jäätmeloa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu, jäätmeloa andmise ja muutmise kord ning jäätmeloa vorm. Nimetatud määrus jõustus
  4. aprillil
  5. Seega
  6. märtsil
  7. a., mil koostati R. Jaanile haldusõiguserikkumise protokoll

§ 30lg 1 ja lg 3 p.

2 rikkumise kohta, ei kehtinud veel uus jäätmelubade andmise kord. Eeltoodud põhjustel ei rikkunud R. Jaani

§ 30lg 1 ja lg 3 p.

2 ja seepärast puudub alus tema vastutusele võtmiseks HÕS § 59 järgi. Ringkonnakohtu otsus kuulub selles osas tühistamisele ja asja menetlus tuleb lõpetada HÕS § 218 lg 1 p. 1 alusel. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Juhindudes HÕS §-dest 311 lg 2 ja 324 lg 1 p. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada AS Ösel Foods ja Robert Jaani esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasiku kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu

  1. mai
  2. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II3õ-60/99 osaliselt, s.o. aktsiaseltsile Ösel Foods Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 järgi määratud 3000 krooni rahatrahvi ja HÕS § 27 lg 2 kohaldamise osas ning Robert Jaanile HÕS § 59 alusel määratud 1640 krooni rahatrahvi osas. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Lõpetada asja menetlus AS Ösel Foods suhtes Pakendiseaduse § 18 lg 2 p. 2 järgi HÕS § 218 lg 1 p. 1 alusel. Lõpetada asja menetlus Robert Jaani suhtes HÕS § 218 lg 1 p. 1 alusel. Tagastada kassatsioonikautsjonid 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni advokaadibüroole Tark & CO. Määrus jõustub
  3. oktoobril 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.