3-3-1-36-99

3-3-1-36-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril 1999 Saarepeedi Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
2. oktoobril 1999 avalikul kohtuistungil läbi Saarepeedi Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-56/
5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Saarepeedi Vallavalitsuse esindajad vallasekretär Ando Adamson ja vandeadvokaat Eha Lillsaar, Ants Kuusiku esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv ja AstaArmilde Männik. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Saarepeedi Vallavalitsuse
6. oktoobri
7. a. korraldusega nr. 161 määrati õigusvastaselt võõrandatud Mustaveski A-28 talu maal paikneva Asta-Armilde Männikule kuuluva elamuvalduse juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruseks ligikaudu 9,7 ha vastavalt korralduse lisas näidatud piiridele.
8. detsembril
9. a. esitas Mustaveski A-28 kinnistu nr. 2816 suhtes õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjektiks tunnistatud Ants Kuusik Viljandi Maakohtu halduskohtunikule kaebuse nimetatud korralduse peale. Kaebuse kohaselt tuleb ostueesõigusega erastatava maa suuruse määramisel kindlaks määrata ka õigustatud subjektile tagastatava ja tagastamata jääva maa ulatus. Seda ei ole vaidlustatava korraldusega tehtud ning seega on rikutud MRS § 9 ja Vabariigi Valitsuse
10. mai
11. a. määrusega nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" (edaspidi Tagastamise kord) p.
12. Vallavalitsus ei ole võimaldanud pooltel jõuda kokkuleppele vastavalt MRS §-le 9 lg 2 ega koostanud erastatava maa kohta piiriprotokolli. Kaebuse esitaja arvates on korraldus vastuolus ka maakorralduse nõuetega, sest nagu nähtub vallavalitsuse korralduse lisast, puudub A. Kuusikule tagastatavalt maalt väljapääs lähima teeni. Viljandi Maakohtu halduskohtuniku
13. veebruari
14. a. otsusega haldusasjas nr. 3-15/99 jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt ei pea vaidlustatud korraldus vastama MRS §-le 9 ja Tagastamise korra p-le 57, sest tegemist ei ole maa tagastamise kohta tehtud korraldusega, vaid ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramise korraldusega. Vabariigi Valitsuse
15. novembri
16. a. määrusega nr. 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 13 alapunkti 2 kohaselt määrab ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid kindlaks kohalik vallavalitsus. Kohus asus seisukohale, et vaidlustatud korraldusega tehti maa ostueesõigusega erastamise üks eeltoiming " määrati kindlaks erastatava maa suurus ja piirid. Piiriprotokolli koostamine on maa ostueesõigusega erastamise üks eeltoiming ning kas see on vallavalitsuse poolt tehtud või ei, ei oma antud korralduse seaduslikkuse kontrollimisel tähtsust. A. Kuusik esitas
17. märtsil
18. a. apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtuniku otsuse ja teha uue otsuse. Apellant oli seisukohal, et kaevatav korraldus on vastuolus MRS §-ga 9, sest Saarepeedi Vallavalitsus ei ole võimaldanud poolte kokkuleppe saavutamist ja lähtudes ainult ostueesõigust taotleva isiku huvidest asus erastama maad A.-A. Männikule. Apellandi väitel ei ole vallavalitsus ega ka kohus tundnud huvi, kas Mustaveski A-28 kinnistu nr. 2816 piirneb vabade maadega. Tulenevalt MRS § 9 lg 2 mõttest peab kohaliku omavalitsuse täitevorgan nii õigustatud subjektile tagastatava ja tagastamata jääva maa kui ka ostueesõigusega erastatava maa suuruse kindlaks määrama üheaegselt. Korralduse lisas olevast plaanist nähtub, et A. Kuusikule kuulub 22,17 hektarist tagastamisele ainult 12,4 ha. Apellant leiab, et vaidlusaluse korraldusega on jäetud talle osa maad tagastamata. Viide MRS §-le 9 lg 9 ei ole asjakohane, sest korralduses ei räägita ehitise teenindusmaa määramisest, vaid maa ostueesõigusega erastamisest elamu juurde. Tartu Ringkonnakohtu
19. juuni
20. a. otsusega haldusasjas nr. II-3/56/99 rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Viljandi Maakohtu halduskohtuniku otsus ja tunnistati vaidlustatud korraldus seadusevastaseks. Ringkonnakohtu otsuse motiivid olid järgmised: Vastavalt Maa ostueesõigusega erastamise korra p-le 131 peab kohalik omavalitsus ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramiseks nimetama ametnikud või organid, kellel on õigus koostada ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek. Piiride kulgemise ettepanek antakse taotlejale, kes tellib ettepaneku alusel katastriüksuse moodustamise. Ostueesõigusega erastava maa täpse suuruse võib kohalik omavalitus otsustada alles pärast katastriüksuse moodustamist vastavat õigust omava isiku poolt. Vaidlustatud korraldust ei saa käsitada kui erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut, vaid seda tuleb vaadelda kui kohaliku omavalitsuse otsustust ostueesõigusega erastatava maa suuruse sätestamiseks. Maakatastri seaduse § 20 lg 51 kohaselt tuleb maaüksuse piiride määramisel koostada piiriprotokoll, millele kirjutavad alla taotleja ja piirinaabrid. Juhul, kui tagastamistaotlusega õigusvastaselt võõrandatud maal asuvate hoonete omanik taotleb ostueesõigusega maa erastamist, mis puudutab õigustatud subjektile tagastatavat maad ja kus maa tagastamise õigustatud subjekt ja maa erastamise subjekt jäävad naabriteks, ei ole erastatava maa piiride ja suuruse kindlaksmääramine võimalik ilma, et sellesse protsessi oleks naabermaatüki osas kaasatud maa tagastamise õigustatud subjekti. Enne kui otsustatakse maa selle osa erastamine, mis asub tagastamise taotlusega maal, tuleb otsustada maa osaline tagastamine õigustatud subjektile, täites Tagastamise korra p.-s 57 sätestatu. Vallavalitsus peab selgitama, kas maa erastamine A.-A. Männikule on võimalik maaüksuse Lutsu A12 arvel või mitte, samuti kas katastriüksuse moodustamisel tekkivatele kinnistutele on tagatud vajalikud juurdepääsuteed. Apellandi väitel on lahendamata tema taotlus vaidlusalusel maal asuvate, A.-A. Männikule kuuluvate hoonete tagastamiseks. Enne hoonete õigustatud subjektile tagastamise küsimuse otsustamist ei ole võimalik otsustada maa erastamist elamu juurde. Saarepeedi Vallavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu
21. juuni
22. a. otsus ja teha uus otsus, jättes jõusse Viljandi Maakohtu halduskohtuniku
23. veebruari
24. a. otsuse. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on väljunud kaebuse piiridest, sest kohtuotsuse järgi on rikutud neid kaebaja õigusi, mida kaebuse esitaja ise ei ole nimetanud. Apellant ei ole vaidlustanud piiride määramist viidetega Maakatastriseaduse § 20 lõigetele 4, 5 ja 51 ega Maa ostueesõigusega erastamise korrale. Nimetatud õigusaktidele osundades on ringkonnakohus väljunud kaebuse piiridest. Kassaator väidab, et kaevatud korraldus ei ole maa erastamise korraldus Maa ostueesõigusega erastamise korra p. 15 mõttes. Antud korraldust võib vaadelda sama korra p.-s 131 sätestatud piiride kulgemise ettepanekuna, sest korralduses on maa suurus ja piirid määratud ligikaudselt. Selline ettepanek on katastriüksuse moodustamise eeltoiming, piiriprotokoll koostatakse aga katastrimõõdistamise käigus. Kuna seadus ei sätesta piiride kulgemise ettepanekule vorminõudeid, siis ei saa selle vormistamine korralduse lisana olla korralduse seadusevastaseks tunnistamise aluseks. Kassaator leiab, et erastatava maa kindlaksmääramine toimus MRS § 9 lg 2 alusel, sest pooled ei ole kokkulepet saavutanud. Piirid määrab kohalik omavalitsus kooskõlas MRS §-ga 9 lg 9 vastavuses planeeringu- ja maakorraldusnõuetega. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis ei saa see asjaolu olla takistuseks maa tagastamise ja erastamise edasiste toimingute tegemisel. Kassaatori väitel ei külgne vaidlusaluse maaüksusega ringkonnakohtu otsuses mainitud vaba maad. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele peab A. Kuusiku esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Vastuses väidetakse, et ringkonnakohus pole väljunud kaebuse piiridest ja kohus võib oma otsuses kohaldada kõiki sätteid, mis on seotud asja lahendamisega. Korraldus nr. 161 rikub A. Kuusiku subjektiivseid õigusi, sest tegemist ei ole ainult maa erastamise eeltoiminguga, millel puuduvad õiguslikud tagajärjed kaebuse esitaja suhtes. Kokkuleppe saavutamise võimalust ei ole kaebuse esitajale antud.A. Kuusik on seisukohal, et Saarepeedi Vallavalitsus on esimeses etapis püüdnud läbi viia maa erastamist ja alles seejärel maa tagastamist, kuigi seaduse mõtte kohaselt peab maade tagastamine ja erastamine toimuma paralleelselt. Tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
25. Vastavalt Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 13 alapunktile 2 määrab linna- või vallavalitsus maa ostueesõigusega erastamise ühe eeltoiminguna ostueesõigusega erastatava maa piirid ja ligikaudse suuruse. Sama korra punkti 131 kohaselt koostab vastavad volitused saanud ametnik või organ ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku. Saarepeedi Vallavalitsuse
26. oktoobri
27. a. korralduses nr. 161 on märgitud erastamiseks taotletava maa pindalaks ligikaudu 9,7 ha, mis tähendab, et vaidlustatud korralduses on erastatava maa suurus määratud ligikaudselt. Seega on ebatäpne ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud korraldust tuleb vaadelda kui kohaliku omavalitsuse otsustust ostueesõigusega erastatava maa suuruse sätestamiseks.
28. MRS § 9 lg 2 sätestab, et kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, siis erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel kuni 50 ha. Kui ehitise omanik saab piirnevate maade arvel erastada vähem kui 20 ha maad, on tal õigus tagastatava kinnistu arvelt erastada maad 20 hektarist puudujäävas osas, kuid mitte rohkem, kui jääb maad õigustatud subjektile. Seega tuleb maareformi õigustatud subjekt kaasata maa erastamise protsessi MRS §-s 9 lg 2 sätestatud viisil. Tagastamise korrapunkti 52 alapunkti 2 kohaselt võib valla- või linnavalitsus nimetatud kokkulepete sõlmimiseks määrata tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud. Tähtaja määramisest teatab vallavõi linnavalitsus asjaosalistele kirjalikult. Kui kokkulepet selle tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta ei sõlmita, määrab valla- või linnavalitsus tagastatava maa suuruse Maareformi seaduse sätete kohaselt. Järelikult tuleb pidada oluliseks asjaolu, kas kohalik omavalitsus on määranud elamu omanikule ja õigustatud subjektile tähtaja kokkuleppele jõudmiseks ning kas tähtaja määramisest on asjaosalistele kirjalikult teatatud. Kohtud ei ole selles haldusasjas selgitanud, kas Saarepeedi Vallavalitsus järgis Tagastamise korra p.ga 52 kehtestatud nõudeid.
29. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada Maakatastri seaduse § 20 lg 5, 51 ja
30. Nimetatud sätteid saab ja tuleb kohaldada üksnes siis, kui katastriüksus moodustatakse või maaüksuse plaan koostatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel. Kohtutoimikute materjalidest ei tulene, et Mustaveski A-28 talu maal paikneva A.-A. Männikule kuuluva elamuvalduse juurde ostueesõigusega maa erastamise puhul on tegemist maa erastamisega plaani- või kaardimaterjali alusel. Seetõttu ei ole selles haldusasjas Maakatastri seaduse § 20 lõigete 5, 51 ja 52 kohaldamine asjakohane.
31. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et enne maa selle osa erastamist, mille tagastamist taotleb õigustatud subjekt, tuleb otsustada maa osaline tagastamine õigustatud subjektile vastavalt Tagastamise korra p.-le
32. Vastavalt MRS §-le 9 lg 9 määrab mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu- ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalikomavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. MRS § 23 lg 2 kohaselt alustatakse õigusvastaselt võõrandatud maatüki erastamist, välja arvatud ostueesõigusega erastamine, pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamist. Maa tagastamise küsimuse saab otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Saarepeedi Vallavalitsuse kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
33. juuni
34. a. otsus haldusasjas nr. II-3-56/99 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada Saarepeedi Vallavalitsusele kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
35. novembril 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann