3-3-1-38-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. oktoobril 1999 Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri kassatsioonkaebuse läbivaatamine tollivõla tasumise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõ

§ 62lg 1 p.

1 on impordil vabaks ringluseks ja ajutise sisseveo korral kasutusrendi tingimustel võlgnikuks deklarant, samuti isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati. Vastavalt sama paragrahvi lg 3 vastutavad nad tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest solidaarselt. Seega on isikul (maakleri kliendil) kohustus tasuda tollivõlg enda eest".

1. jaanuaril
2. a. esitas aktsiaselts A.K.V.R. Auto kaebuse Tartu Halduskohtule, milles paluti tunnistada ettekirjutus kehtetuks. Kaebaja leidis, et ettekirjutus ei vasta Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 p. 5 nõuetele, sest ettekirjutuses puuduvad viited maksuseadustele ja Maksukorralduse seadusele, mis on ettekirjutuse tegemise aluseks. Üksnes viitega

le ei saa teha maksumaksjale ettekirjutust. Ettekirjutuses ei ole märgitud ettekirjutuse tegemist tingivaid asjaolusid. Seega on ettekirjutus motiveerimata. Kaebaja on ettekirjutuses märgitud impordimaksud tasunud tollimaaklerile osaühingule A. V. Monitor, mida tõendavad vastavad dokumendid. Kaebajal oli sõlmitud nimetatud tollimaakleriga leping teenuse osutamiseks. Kuna kaebaja on nõutavad impordimaksud (mootorsõidukiaktsiisi ja käibemaksu) tasunud tollimaaklerile, siis on tema maksukohustus täidetud olenemata sellest, kas ja millal tasub tollimaakler selle raha Tolliametile.

§ 62

lg 3 ei ole kohaldatav juhul, kui deklarandiks on tollimaakler.

§ 16

kohaselt vastutab tollimaakler lisaks kauba tollivormistuse läbiviimise eest ka tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest. Maksukorralduse seaduse § 2 p. 3 kohaselt on maksumaksja isik, kes

s sätestatud tingimustel on kohustatud tasuma impordi ja ekspordiga seotud makse. Kuna tollimaakler esitab deklaratsiooni ja suhtleb tolliga enda nimel teise isiku eest vastavalt sama seaduse §-dele 1 p. 22 ja 16 lg 1, siis on maksumaksjaks tollimaakler. Riik on kehtestanud tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja rahandusministri

1. augusti
2. a. määrusega nr. 112 ning see peab tagama tollimaakleri usaldusväärsuse ning selle, et ta on võimeline tasuma tollile kõik impordimaksud. Toll peab jälgima nimetatud eeskirja nõuetekohast täitmist. Kui riik on jätnud kasutamata õigusaktidega antud võimalused tollimaakleri tegevuse kontrollimiseks ja maksuvõime tagamiseks ning selle asemel rakendab sundi heauskselt kohustused täitnud isikute suhtes, rikutakse sellega õiguspärase ootuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Solidaarse vastutuse kohaldamine tollimaakleri ja tema kliendi suhtes on välistatud ka sel põhjusel, et kui tollimaakler ei täida oma kohustusi tolli ees ja toll pöörab sissenõude maakleri garandile või alustab maksuvõla sissenõudmist Maksukorralduse seaduse §-s 24 sätestatud viisil, ei ole võimalik kindlaks teha, millise kliendi eest on maksud tasutud ja millise eest mitte. Kehtivas seadusandluses puudub menetluskord, mis sätestaks maksuvõla sissenõudmise mitmelt isikult solidaarselt. Tartu Halduskohtu
3. märtsi
4. a. otsusega rahuldati aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto kaebus ja tunnistati Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutus kehtetuks. Kohus leidis, et vaidlustatud ettekirjutus ei vasta Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 nõuetele, puuduvad viited maksuseadustele ja Maksukorralduse seaduse sätetele, mis on ettekirjutuse tegemise aluseks. Ettekirjutuses ei ole märgitud selle tegemist põhjustanud asjaolusid ja tollivõla määramise aluseks olnud metoodikat. Seega on vaidlustatud ettekirjutus motiveerimata ja seadusevastane. Aktsiaseltsil A.K.V.R. Auto oli lepinguline kokkulepe osaühinguga A. V. Monitor, kes tollimaaklerina kohustus tasuma tollivormistusel määratud impordi- ja ekspordimaksud seaduses sätestatud korras.

§-s 16 lg 1, Maksukorralduse seaduse §-des 2 p. 2 ja p. 14 ning 15 lg 1 ja rahandusministri

1. augusti
2. a. määrusega nr. 112 kinnitatud "Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirjas" on õiguslikult reguleeritud, kellele on maksuhalduril õigus teha ettekirjutust. Õige on kaebuse esitaja väide, et tema maksukohustus on täidetud. Asjas on tõendatud, et kaebuse esitaja tasus tollimaakleri poolt esitatud arvete alusel ettekirjutuses nõutud summad tollimaaklerile. Tollivõla tasumisega maaklerile osaühingule A. V. Monitor on AS A.K.V.R. Auto maksukohustus täidetud.
3. märtsil
4. a. esitas Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu otsuse ja jätta kaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu
5. juuni
6. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt ja muudeti halduskohtu otsuse motiive, jättes välja põhjenduse, et aktsiaselts A.K.V.R. Auto on tollivõla tasunud ega vastuta selle eest solidaarselt tollimaakleriga.

§ 62lg 1 p.

1 kohaselt tekib tollivõlg kaubadeklaratsiooni tollis aktsepteerimise päevast arvates, kui impordimaksudega maksustatav kaup imporditakse vabaks ringluseks või lubatakse ajutiselt sisse vedada kasutusrendi tingimustel ja võlgnikuks on deklarant, samuti isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati. Vastavalt

§-le 1 p. 1 on deklarandiks

mõttes isik, kes esitab deklareeritava kauba ja tollideklaratsiooni kas enda nimel ja enda eest või enda nimel, kuid mõne teise isiku eest. Õige on apellandi väide, et kauba importija ja tollimaakler vastutavad tollivõla eest solidaarselt ja seetõttu juhul, kui tollimaakler jätab tollile üle andmata kauba importija poolt talle ülekantud tollimaksu, võib tolliamet maksuvõla sisse nõuda nii kauba importijalt kui ka tollimaaklerilt. Ringkonnakohus leidis, et ettekirjutus on seadusevastane ka seetõttu, et nõutava tollivõla suuruse määramisel ei ole arvestatud asjaoluga, et tollimaakleri osaühingu A. V. Monitor ja aktsiaseltsi Eesti Ühispank vahelise garantiilepinguga kohustus pank garanteerima tollimaakleri kohustusi 2 500 000 krooni ulatuses. Apellandi esindaja seletuste kohaselt on pank oma garantiikohustuse täitnud ja üle kandnud osaühingu A. V. Monitor eest tollivõla garantiisumma ulatuses. Seetõttu on AS A.K.V.R. Auto õigustatud nõudma, et temalt nõutava tollivõla suuruse määramisel arvestataks garandi poolt osalist võla tasumist. Tollivõla täies mahus nõudmine aktsiaseltsilt A.K.V.R. Auto ei ole põhjendatud, sest ta vastutab tollivõla eest solidaarselt ainult tollimaakleriga, mitte aga teiste võlgnikega. Tollivõla täies mahus nõudmine, arvestamata garandi poolt tollivõla osalist hüvitamist, rikub tollivõlgnike võrdse kohtlemise põhimõtet. Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu ja Tartu Halduskohtu otsused. Kassatsioonkaebuse väited on järgmised: Ringkonnakohus on eksinud TsMS §-s 330 lg 4 sätestatud otsuse motiveerimise nõude vastu, sest ta ei ole otsuses märkinud, millise seaduse sättest tuleneb maksuhalduri kohustus arvestada võla osalist tasumist garandi poolt. Kuna sellist kohustust ei ole sätestatud, siis ei saa selle mittetäitmist lugeda seadusevastaseks ja ettekirjutuse tühistamise aluseks.

§-s 62 lg 3 nimetatud tollivõlgnike solidaarvastutuse põhimõte on rakendatav piiranguteta. Kohustis on täidetud siis, kui võlg on tasutud võlausaldajale. Võlausaldajal on õigus oma vabal valikul nõuda kohustise täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka osaliselt. Tsiviilkoodeksi § 188 lg 3 kohaselt ei ole võlgnikul solidaarse kohustuse korral õigust esitada kreeditori nõudele vastuväiteid, mis rajanevad teiste võlgnike sellistel suhetel kreeditoriga, millest antud võlgnik osa ei võta. Ringkonnakohus oleks pidanud rakendama seda sätet analoogiast tulenevalt ja jätma vastustaja väited aktsiaseltsi Eesti Ühispank poolt tollile tasutud garantiisummade tasumise kohta tähelepanuta, sest aktsiaseltsil A.K.V.R. Auto puudus antud asjas puutumus aktsiaseltsiga Eesti Ühispank. OÜ A. V. Monitor ei ole esitanud halduskohtus ja ringkonnakohtus tõendeid, mis kinnitaksid garandi poolt aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto kohustuste täitmist Tartu Tolliinspektuuri ees. Poole selgitused kohtus ei saa olla tõenditeks, mis kinnitaksid kohustuste täitmist aktsiaseltsi Eesti Ühispank poolt. TsMS § 93 kohaselt ei või juhul, kui seaduse järgi tuleb asjaolu tõendada üksnes teatud liiki või teatud vormis tõenditega, seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõenditega. Selle sätte eiramine toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Maksukorralduse seaduse § 22 lg 4 kohaselt on maksumaksjal kohustus maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral tõendada, et ettekirjutusega tasumisele kuuluv maksusumma on temale määratud valesti. Osaühingu A. V. Monitor pankrotihalduri kirjaga ei ole vastustajal võimalik tõendada tasumisele kuuluva maksusumma ebaõigsust. Tõendi lubatavuse nõude rikkumisega on kohus andnud osaühingu A. V. Monitor esindaja selgitustele juba ette tõendusliku jõu, mis on protsessiõiguse normi oluline rikkumine. Aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto esindaja Erki Uustalu kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et vaidlustatud ettekirjutus on seadusevastane ning halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb jätta muutmata, sest need on õiged. Riigikohtu istungil esitas aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto esindaja Einar Vallaste taotluse kohtukulude väljamõistmiseks kokku summas 6000 krooni. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis:

1. Ringkonnakohus jättis jõusse halduskohtu otsuse osas, milles leiti, et Tartu Tolliinspektuuri
2. detsembri
3. a. ettekirjutus nr. 892 on seadusevastane ja kehtetu, sest ei vasta Maksukorralduse seaduse §-des 15 lg 1 ja 22 lg 3 sätestatud nõuetele. Otsuse kohaselt ei ole ettekirjutus motiveeritud, sest ei sisalda viiteid maksuseadustele ja Maksukorralduse seadusele ning puudub maksusumma määramise aluseks olnud metoodika. Neid põhjendusi ei ole kassaator vaidlustanud.
4. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Tartu Tolliinspektuuri vaidlustatud ettekirjutuses, lisaks impordimaksude võlgnevusele, märgitud riigilõivu võlgnevus ei ole maksuvõlg Maksukorralduse seaduse § 2 p. 7 mõttes ja riigilõivu ei saa maksuhalduri ettekirjutusega sisse nõuda.
5. Ebaõige on kassaatori väide, et osaühingu A. V. Monitor pankrotihaldur ei ole esitanud ringkonnakohtus tõendeid, mis kinnitaksid aktsiaseltsi Eesti Ühispank kui garandi poolt aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto kohustuste täitmist Tartu Tolliinspektuuri ees. Tartu Ringkonnakohtu toimikus (lk. 13) on osaühingu A. V. Monitor pankrotihalduri
6. aprilli
7. a. kiri vastuseks apellatsioonkaebusele, mida ringkonnakohus käsitas tõendina. Kirjas teatatakse ringkonnakohtule muu hulgas, et Tolliameti Tartu Tolliinspektuur tegi aktsiaseltsile Eesti Ühispank kui garandile ettekirjutuse osaühingu A. V. Monitor maksuvõla tasumiseks ja pank tasus tollile 2 500 000 krooni osaühingu A. V. Monitor arvelt. Peale selle kandis pank osaühingu A. V. Monitor arestitud arvelt tollile üle 1 400 242 krooni. HKS § 13 lg 1 kohaselt on protsessiosalisel õigus anda kohtule nii suulisi kui kirjalikke seletusi. HKS § 14 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilkohtu pidamise seadustikuga lubatud tõendid. TsMS § 90 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seadusega sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdi arvamus. Osaühing A. V. Monitor kaasati protsessi kolmanda isikuna. Seega käsitas ringkonnakohus pankrotihalduri kirja õigesti tõendina, millega kinnitati panga kui garandi poolt aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto kohustuste täitmist Tartu Tolliinspektuuri ees.
8. Kassaator leiab, et

§-st 62 lg 3 tulenev tollivõlgnike solidaarvastutuse põhimõtte rakendamine antud asjas on õige ja seda põhimõtet tuleks rakendada piiranguteta. Kassaatori see seisukoht on ebaõige.

§ 1

p. 22 järgi on tollimaakler kolmas isik, kes seoses kauba Eesti tolliterritooriumile või sellelt väljatoimetamisega suhteb deklarandina vahetult tolliga, korraldades tollivormistust enda nimel teise isiku eest viimasega kokkuleppel.

§ 16

lg 1 järgi esitab tollimaakler tollile tollideklaratsiooni enda nimel, kuid mõne teise isiku eest ja vastutab kauba tollivormistuse läbiviimise ning tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastavalt tollieeskirjadele. Eeltoodust tuleneb, et tollimaakleri ja tolli vahel on haldusõiguslik suhe. Selles õigussuhtes ei ole mitut maksuvõlgnikku ja seetõttu ka solidaarset vastutust. Maksukorralduse seaduse § 2 p. 3 kohaselt on maksumaksja isik, kes

s sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse. Seega on tollimaakleri teenuse kasutamisel maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab toll teha maaklerile, sest tollivõlg saab tekkida vaid maakleril. Sellisele seisukohale asuti ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-33-
3. Lisaks sellele märgib Riigikohtu halduskolleegium, et rahandusministri
4. augusti
5. a. määrusega nr. 112 kinnitati Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskiri, mille mõte on tagada tollimaakleri maksevõime (näiteks punktid 13 kuni 20 - tollivõla limiit ja tagatised, punktid 27 kuni 29 - limiidi ületamine ja tagatise muutmine, punktid 39 ja 40 - tollivõla tasumise kord). Tolli ülesanne on jälgida eeskirjade nõuetekohast täitmist tollimaakleri poolt eelkõige tagatiste ja limiidi osas. Kui toll jälgib nimetatud eeskirja nõuetekohast täitmist, siis ei saagi tekkida olukorda, kus maksuvõlg jääks tollimaakleri poolt tasumata. Maakleri kliendil ei ole võimalik maakleri tegevust kontrollida. Eeltoodust tulenevalt on kliendil õigus heas usus eeldada, et tollimaakler tasub kliendilt saadud maksusummad tollile. Antud haldusasjas on tõendatud, et AS A.K.V.R. Auto on tasunud tollivõla tollimaaklerile osaühingule A. V. Monitor viimase poolt esitatud arvete alusel. Seetõttu on halduskohus õigesti leidnud, et aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto tollivõlg on tasutud.
6. Aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto esindaja Einar Vallandi esitas Riigikohtu halduskolleegiumi istungil kirjaliku taotluse kohtukulude väljamõistmiseks Tolliameti Tartu Tolliinspektuurilt summas 6000 krooni, mille kohta ta esitas kulutuste tegemist ja tasumist tõendavate dokumentidena kaks arvet, kaks kviitungit ja lepingu õigusabi osutamise kohta Erki Uustalu ja õigusbüroo A. Mägi ja Partnerid OÜ poolt kassatsioonimenetluses seoses vastuse koostamisega kassatsioonkaebusele, asja ettevalmistamisega ja vastustaja esindamisega Riigikohtu istungil. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kuna Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis on põhjendatud välja mõista kassaatorilt vastustaja kasuks õigusabi kulu 6000 krooni ulatuses. Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu otsus kuulub muutmisele, jättes välja osa, millega muudeti Tartu Halduskohtu otsuse motiive seoses tollivõlgnike solidaarvastutuse sissetoomisega, ning täiendada otsust käesolevas määruses toodud põhjendustega. Juhindudes HKS §-st 57 p. 4, §-st 68 lg 3 ja 69 lg 1, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti kassatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tartu Ringkonnakohtu
7. juuni
8. a. otsust haldusasjas nr. II-3-64/99, jättes selle põhjendavast osast välja osa, millega muudeti Tartu Halduskohtu
9. märtsi
10. a. otsuse motiive haldusasjas nr. 3-6/99 seoses tollivõlgnike solidaarvastutuse sissetoomisega, ning täiendada otsust käesolevas määruses toodud põhjendustega. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Välja mõista Tolliameti Tartu Tolliinspektuurilt aktsiaseltsi A.K.V.R. Auto kasuks kassatsioonimenetluses kantud kohtukulu - tasu õigusabi eest - 6000 (kuus tuhat) krooni. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
11. oktoobril
12. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann