3-3-1-39-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. oktoobril 1999 Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri kassatsioonkaebuse läbivaatamine tollivõla tasumise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõ

§ 62lg 1 p.

1 on impordil vabaks ringluseks ja ajutise sisseveo korral kasutusrendi tingimustel võlgnikuks deklarant, samuti isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati. Vastavalt sama paragrahvi lg 3 vastutavad nad tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest solidaarselt. Seega on isikul (maakleri kliendil) kohustus tasuda tollivõlg enda eest".

1. jaanuaril
2. a. esitas aktsiaseltsi Mees ja Naine esindaja Ülar Maapalu kaebuse Tartu Halduskohtule, paludes tunnistada nimetatud ettekirjutus täielikult seadusevastaseks. Kaebaja leidis, et ettekirjutus ei vasta Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 nõuetele, sest seal puudub ettekirjutuse tegija aadress ja ettekirjutuse tegemist tingivad asjaolud koos viidetega vastavatele seaduse sätetele.

§ 62lg 1 p.

1 ja lg 3 ei saa olla ettekirjutuse aluseks. Rahandusministri

1. augusti
2. a. määrusega nr. 112 kinnitatud "Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja" p. 38 kohaselt kohustub tollivõla tasuma tollile tollimaakler temale väljastatud arve alusel. Samas p. 39 kohaselt peab maakler omakorda väljastama arve kauba omanikule, kes kohustub selle tasuma tollimaaklerile. Tollimaakler võib kaubadeklaratsiooni väljastada kauba omanikule alles pärast raha laekumist tollimaaklerile. Seega kohustub kauba omanik tasuma impordi käibemaksu tollimaakleri arvele. Võlgniku kohustus, sealhulgas solidaarse võlgniku kohustus tuleb lugeda täidetuks, kui ta on võla tasunud kreeditori poolt näidatud korras. Selliselt on kaebaja AS Mees ja Naine ka toiminud, tasudes maakleri esitatud arve alusel nõutud summad. Tartu Halduskohtu
3. märtsi
4. a. otsusega rahuldati aktsiaseltsi Mees ja Naine kaebus ja tunnistati Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutus kehtetuks. Kohus leidis, et Tolliameti kui riiklike maksude maksuhalduri ettekirjutus peab vastama Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 nõuetele. Kaevatav ettekirjutus ei vasta nendele nõuetele. Antud ettekirjutus kui haldusakt ei ole motiveeritud, puuduvad viited maksuseadustele või Maksukorralduse seaduse sätetele, mis on ettekirjutuse tegemise aluseks, ei ole ära toodud selle tegemist põhjustanud asjaolusid ja tollivõla määramise aluseks olnud metoodikat. Seega on nimetatud ettekirjutus täielikult seadusevastane. Aktsiaseltsil Mees ja Naine oli sõlmitud leping osaühinguga A. V. Monitor, kes kohustus tollimaaklerina tasuma tollivormistusel määratud impordi- ja ekspordimaksud seaduses sätestatud korras.

§ 16

lg 1 kohaselt esitab tollimaakler tollile tollideklaratsiooni enda nimel, kuid mõne teise isiku eest ja vastutab kauba tollivormistuse läbiviimise ning tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastavalt tollieeskirjadele. Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 kohaselt on ettekirjutuse adressaadiks maksumaksja, maksu kinnipidaja või kolmas isik. Sama seaduse § 2 p. 2 kohaselt on maksumaksja isik, kes

s sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse. Sama seaduse § 2 p. 14 kohaselt on kolmas isik garant, kes vastavalt tollieeskirjadele on võtnud endale kohustuse tasuda koos maksumaksjaga või iseseisvalt maksuvõlg summas, mille ulatuses esitati tagatis. Rahandusministri

1. augusti
2. a. määrusega nr. 112 kinnitati "Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskiri", mille p. 2 järgi vastutab maakler tollivõla tasumise eest. Samas p. 40 kohaselt, kui maakler ei ole tollieeskirjade, maksuseaduste või Maksukorralduse seaduse rikkumisel talle väljastatud ettekirjutust täitnud õigusaktidega ettenähtud korras, edastab ettekirjutuse teinud tolliasutus vastava teate garantiitolliasutusele, kes teeb ettekirjutuse garandile maksuvõla sissenõudmiseks või teatab sellest Tolliametile, kes kannab tema poolt määratud arveldusarvele tehtud sissemaksetest tasumisele kuuluva summa maksuvõla katteks riigieelarvesse. Halduskohusleidis, et õigusaktides on sätestatud, kellele on maksuhalduril õigus teha ettekirjutust. Kaebaja maksukohustus on täidetud, sest ta on tasunud tollimaakleri poolt esitatud arvete alusel ettekirjutuses nõutud summad tollimaaklerile.
3. märtsil
4. a. esitas Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
5. märtsi
6. a. otsus ja teha uus otsus. Tartu Ringkonnakohtu
7. juuni
8. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt ja muudeti halduskohtu otsuse motiive. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust, sest see on lõppjärelduses õige. Ebaõige on aga halduskohtu motiiv, et AS Mees ja Naine on täitnud maksukohustuse riigi ees sellega, et tasus tollivõla maaklerile.

§ 62lg 1 p.

1 kohaselt tekib tollivõlg kaubadeklaratsiooni tollis aktsepteerimise päevast arvates, kui impordimaksudega maksustatav kaup imporditakse vabaks ringluseks või lubatakse ajutiselt sisse vedada kasutusrendi tingimustel. Võlgnik on deklarant ja samuti isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati.

§ 1

p. 1 kohaselt on deklarandiks

mõttes isik, kes esitab deklareeritava kauba ja tollideklaratsiooni kas enda nimel ja enda eest või enda nimel, kuid teise isiku eest.

§ 62

lg 3 kohaselt juhul, kui mitu isikut on võlgnikud, vastutavad nad tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest solidaarselt. Siit tuleneb, et kui tollivõlg on riigile tasumata, vastutavad selle tasumise eest kauba importija ja tollimaakler solidaarselt, sõltumata sellest, kas kauba importija oli tollimaaklerile kui deklarandile tollivõla ära maksnud. Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskiri ei välista kauba importija ja tollimaakleri seadusest tulenevat solidaarset vastutust. AS Eesti Ühispank kohustus vastavalt panga ja tollimaakleri osaühingu A. V. Monitor vahel sõlmitud garantiilepingule garanteerima tollimaakleri kohustusi 2 500 000 krooni ulatuses. Osaühingu A. V. Monitor pankrotihalduri andmetel on Eesti Ühispank oma garantiikohustuse täitnud ja kandnud üle Tolliametile osaühingu A. V. Monitor eest tollivõla selle garantiisumma ulatuses. Seda asjaolu ei ole apellant vaidlustanud. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud ettekirjutus on seadusevastane ka seetõttu, et tollivõla suuruse määramisel ei ole Tartu Tolliinspektuur nimetatud asjaolu arvestanud. Kaebuse esitaja on õigustatud nõudma, et tollivõla suuruse määramisel arvestataks ka võla osalist tasumist garandi poolt. Tollivõla nõudmine täies mahus aktsiaseltsilt Mees ja Naine ei ole põhjendatud, sest ta vastutab tollivõla eest solidaarselt ainult tollimaakleriga, mitte aga teiste võlgnikega. Tollivõla nõudmine kaebajalt täies ulatuses rikub tollivõlgnike võrdse kohtlemise põhimõtet. Ringkonnakohus leidis veel, et halduskohus on õigesti järeldanud, et vaidlustatud ettekirjutus kui haldusakt ei vasta Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 nõuetele, sest selles ei ole ära toodud ettekirjutuse tegemist tingivaid asjaolusid ja tollivõla määramise aluseks olnud metoodikat. Viitamine ettekirjutuses üksnes

§-dele 62 lg 1 p. 1 ja 62 lg 3 ning tollideklaratsioonidele ei ole piisav, et lugeda ettekirjutust seaduse nõuete kohaselt motiveerituks. Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu ja Tartu Halduskohtu otsused. Kassatsioonkaebuse väited on järgmised: Osaühingu A. V. Monitor pankrotihaldur ei ole esitanud halduskohtus ja ringkonnakohtus tõendeid, mis kinnitaksid aktsiaseltsi Eesti Ühispank kui garandi poolt aktsiaseltsi Mees ja Naine kohustuste täitmist Tartu Tolliinspektuuri ees. Ringkonnakohtu toimikus on küll pankrotihalduri kirjalik vastus aktsiaseltsi Mees ja Naine esindaja järelepärimisele, kuid see kiri ei saa olla tõendiks, mis kinnitaks selles toodud faktilisi asjaolusid. Maksukorralduse seaduse § 22 lg 4 kohaselt on maksumaksjal kohustus maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Pankrotihalduri kirjaga ei ole võimalik tõendada tasumisele kuuluva maksusumma ebaõigsust. Ringkonnakohus võttis tolli esindaja vastuväiteid arvestamata selle kirja materjalide juurde kui protsessiosalise seletuse. TsMS § 93 kohaselt ei või juhul, kui seaduse kohaselt tuleb tõendada asjaolu üksnes teatud liiki või teatud vormis tõenditega, tõendada seda asjaolu teist liiki või teises vormis tõenditega. Panga kui garandi poolt tollile maksusummade tasumist saab tõendada vaid kirjalike tõenditega. Kohus on sisuliselt tuvastanud, et pank kui garant on tasunud osaliselt aktsiaseltsi Mees ja Naine tollivõla. Selline järeldus ei vasta asjas kogutud tõenditele. Kohus ei või omal algatusel tugineda asjaolule, millele pool ei ole protsessi käigus tõenditele tuginedes viidanud. Tegemist on TsMS §-s 93 sätestatud protsessiõiguse normi olulise rikkumisega. Ringkonnakohus leidis, et tolliinspektuur ei ole vaidlustanud asjaolu, et pank on garantiikohustuse täitnud. Toll ei saanudki seda vaidlustada, sest nimetatud asjaolu sai teatavaks alles ringkonnakohtus. Vaidlustamise fakt on asjasse puutumatu. Ringkonnakohus ei ole otsuses märkinud, millise seaduse järgi lasub maksuhalduril kohustus arvestada võla osalist tasumist garandi poolt. Kohus on leidnud, et tollivõla täies ulatuses nõudmine kaebajalt, arvestamata tollivõla osalist tasumist garandi poolt, rikub tollivõlgnike võrdse kohtlemise põhimõtet. Samas ei ole märgitud, millele tuginedes selline järeldus tehti.

§-s 62 lg 3 nimetatud tollivõlgnike solidaarvastutuse põhimõte on rakendatav piiranguteta. Võlaõiguse üldpõhimõtete kohaselt on võlausaldajal õigus omal valikul nõuda kohustise täitmist kõikidelt võlgnikelt ühiselt ja ka igaühelt eraldi. Ringkonnakohus oleks pidanud seaduse analoogiast tulenevalt kohaldama TsK § 188 lg 3, mille järgi ei ole võlgnikul solidaarse kohustuse korral õigust esitada kreeditori nõudele vastuväiteid, mis rajanevad teiste võlgnike sellistel suhetel kreeditoriga, millest antud võlgnik osa ei võta. Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti Maksukorralduse seaduse § 15 sätteid. Kohus leidis, et ettekirjutuses ei ole märgitud seda tingivaid asjaolusid ja tollivõla määramise aluseks olnud metoodikat. Ettekirjutuses on märkimata maksuhalduri aadress, kuid see ei ole oluline puudus. Ettekirjutuses on viidatud

§-dele 62 lg 1 p. 1 ja lg 3 ning loetletud tollideklaratsioonid. Ettekirjutus pidi olema kaebajale üheselt mõistetav.

§ 62

alusel tehtud ettekirjutuses ei olegi võimalik leida seadusest tulenevaid aluseid ettekirjutuse põhistamiseks. Aktsiaseltsi Mees ja Naine esindaja Ülar Maapalu kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kaebus on põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis:

1. Väär on kassaatori väide, et ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti Maksukorralduse seaduse §
2. Ringkonnakohus on halduskohtu järeldustega nõustudes leidnud õigesti, et Tartu Tolliinspektuuri vaidlustatud ettekirjutus ei vasta nimetatud seaduse § 15 lg 1 nõuetele, sest selles ei ole ära märgitud ettekirjutuse tegemist tingivaid asjaolusid ja tollivõla määramise aluseks olnud metoodikat. Ettekirjutus peab sisaldama viiteid maksuseadustele ja Maksukorralduse seadusele, mis on ettekirjutuse tegemise aluseks. Tolliseadus ei ole maksuseadus ja viitamine ettekirjutuses üksnes

le ei ole piisav ettekirjutuse motiveerimiseks. Maksukorralduse seaduse § 22 lg 3 järgi on maksuhaldur kohustatud ettekirjutuses ära näitama maksusumma määramise aluseks olnud metoodika. Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole sellist metoodikat ära näidatud. Maksuhalduri ettekirjutus on haldusakt, mis peab olema motiveeritud ja sisaldama konkreetseid viiteid akti andmise õiguslikele alustele. Haldusakti motiveerimine peab tagama selle sisulise kontrollitavuse. Sellistele nõuetele mittevastav haldusakt on seadusevastane. Kohtud on õigesti leidnud, et Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri

1. detsembri
2. a. ettekirjutus nr. 888 on eeltoodud põhjustel seadusevastane ja kehtetu.
3. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Tartu Tolliinspektuuri vaidlustatud ettekirjutuses lisaks impordimaksude võlgnevusele märgitud riigilõivu võlgnevus ei ole maksuvõlg Maksukorralduse seaduse § 2 p. 7 tähenduses ja riigilõivu ei saa maksuhalduri ettekirjutusega sisse nõuda.
4. Ebaõige on kassaatori väide, et osaühingu A. V. Monitor pankrotihaldur ei ole esitanud ringkonnakohtus tõendeid, mis kinnitaksid aktsiaseltsi Eesti Ühispank kui garandi poolt aktsiaseltsi Mees ja Naine kohustuste täitmist Tartu Tolliinspektuuri ees. Tartu Ringkonnakohtu toimikus (lk. 14) on osaühingu A. V. Monitor pankrotihalduri
5. mai
6. a. kiri vastuseks aktsiaseltside Hektor AT ning Mees ja Naine esindaja järelepärimisele, mida ringkonnakohus käsitas tõendina. Kirjas teatatakse muu hulgas, et Tolliameti Tartu Tolliinspektuur tegiaktsiaseltsile Eesti Ühispank kui garandile ettekirjutuse osaühingu A. V. Monitor maksuvõla tasumiseks ja pank tasus tollile 2 500 000 krooni osaühingu A. V. Monitor arvelt. Peale selle kandis pank osaühingu A. V. Monitor arestitud arvelt tollile üle 1 400 242 krooni. HKS § 13 lg 1 kohaselt on protsessiosalisel õigus anda kohtule nii suulisi kui kirjalikke seletusi. HKS § 14 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilkohtu pidamise seadustikuga lubatud tõendid. TsMS § 90 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seadusega sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdi arvamus. Osaühing A. V. Monitor kaasati protsessi kolmanda isikuna. Seega käsitas ringkonnakohus pankrotihalduri kirja õigesti protsessiosalise seletusena, mis on asjas tõendiks. Selle tõendiga kinnitati panga kui garandi poolt aktsiaseltsi Mees ja Naine kohustuste täitmist Tartu Tolliinspektuuri ees.
7. Kassaator leiab, et

§-st 62 lg 3 tulenev tollivõlgnike solidaarvastutuse põhimõtte rakendamine antud asjas on õige ja seda põhimõtet tuleks rakendada piiranguteta. Kassaatori see seisukoht on ebaõige.

§ 1

p. 22 järgi on tollimaakler kolmas isik, kes seoses kauba Eesti tolliterritooriumile või sellelt väljatoimetamisega suhtleb deklarandina vahetult tolliga, korraldades tollivormistust enda nimel teise isiku eest viimasega kokkuleppel.

§ 16

lg 1 järgi esitab tollimaakler tollile tollideklaratsiooni enda nimel, kuid mõne teise isiku eest ja vastutab kauba tollivormistuse läbiviimise ning tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastavalt tollieeskirjadele. Eeltoodust tuleneb, et tollimaakleri ja tolli vahel on haldusõiguslik suhe. Selles õigussuhtes ei ole mitut maksuvõlgnikku ja seetõttu ka solidaarset vastutust. Maksukorralduse seaduse § 2 p. 3 kohaselt on maksumaksja isik, kes

s sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse. Seega on tollimaakleri teenuse kasutamisel maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab toll teha maaklerile, sest tollivõlg saab tekkida vaid maakleril. Sellisele seisukohale asuti ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-33-
3. Lisaks sellele märgib Riigikohtu halduskolleegium, et rahandusministri
4. augusti
5. a. määrusega nr. 112 kinnitati Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskiri, mille mõte on tagada tollimaakleri maksevõime (näiteks punktid 13 kuni 20 - tollivõla limiit ja tagatised, punktid 27 kuni 29 - limiidi ületamine ja tagatise muutmine, punktid 39 ja 40 - tollivõla tasumise kord). Tolli ülesanne on jälgida eeskirjade nõuetekohast täitmist tollimaakleri poolt eelkõige tagatiste ja limiidi osas. Kui toll jälgib nimetatud eeskirja nõuetekohast täitmist, siis ei saagi tekkida olukorda, kus maksuvõlg jääks tollimaakleri poolt tasumata. Maakleri kliendil ei ole võimalik maakleri tegevust kontrollida. Eeltoodust tulenevalt on kliendil õigus heas usus eeldada, et tollimaakler tasub kliendilt saadud maksusummad tollile. Antud haldusasjas on tõendatud, et AS Mees ja Naine on tasunud tollivõla tollimaaklerile osaühingule A. V. Monitor viimase poolt esitatud arvete alusel. Seetõttu on halduskohus õigestileidnud, et aktsiaseltsi Mees ja Naine tollivõlg on tasutud. Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu otsus kuulub muutmisele, jättes välja osa, millega muudeti Tartu Halduskohtu otsuse motiive seoses tollivõlgnike solidaarvastutuse sissetoomisega, ning täiendada otsust käesolevas määruses toodud põhjendustega. Juhindudes HKS §-st 57 p. 4 ja §-st 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri esindaja vandeadvokaadi abi Margo Lemetti kassatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tartu Ringkonnakohtu
6. juuni
7. a. otsust haldusasjas nr. II-3-65/99, jättes selle põhjendavast osast välja osa, millega muudeti Tartu Halduskohtu
8. märtsi
9. a. otsuse motiive haldusasjas nr. 3-5/99 seoses tollivõlgnike solidaarvastutuse sissetoomisega, ning täiendada otsust käesolevas määruses toodud põhjendustega. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
10. oktoobril
11. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann