Obsah (4)

§ 7§ 69§ 4§ 5

3-3-1-41-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 1. novembril 1999 Avo Blankini kassatsioonkaebuse läbivaatamine

§ 7lg.

1 ja ATS § 135 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas

1. oktoobril
2. a. läbi Avo Blankini kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu
3. mai
4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-14/
5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Avo Blankin ja Kohtla-Järve Linnavolikogu esindaja vandeadvokaat Arvo Suuban. Juures viibis halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Avo Blankin vabastati Kohtla-Järve Linnavolikogu
6. novembri
7. a. otsusega ennetähtaegselt linnavolikogu esimehe ametikohalt seoses väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike registrist. Selle otsuse peale esitas Ida-Viru maavanem protesti Kohtla-Järve Linnakohtu halduskohtunikule. Viru Ringkonnakohtu
8. juuni
9. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-38/98 tunnistati linnavolikogu protestitud otsus täielikult seadusevastaseks. Sama ringkonnakohtu
10. juuni
11. a. täiendava otsusega selgitati linnavolikogu esindajale, et
12. juuni
13. a. otsusega ei tühistatud linnavolikogu protestitud otsust ning tehti linnavolikogule ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Kohtla-Järve Linnavolikogu
14. juuni
15. a. otsusega taastati A. Blankini volitused linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehena.
16. juunil
17. a. avaldas linnavolikogu A. Blankinile umbusaldust ja A. Blankin vabastati linnavolikogu esimehe ametist. A. Blankin esitas
18. juulil
19. a. Kohtla-Järve Linnakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus Kohtla-Järve Linnavolikogult ATS § 135 lg. 1 alusel välja mõista teenistusest sunnitult puudutud aja eest,
20. novembrist
21. a. kuni
22. juunini
23. a., 98 000 krooni. Samuti nõudis A. Blankin hüvitisena sama perioodi kasutamata jäänud puhkuse eest 8167 krooni ja ATS § 134 lg. 4 alusel lõpparve väljamaksmisega viivitatud 15 päeva eest 7000 krooni. Kohtla-Järve Linnakohtu halduskohtuniku
24. veebruari
25. a. otsusega haldusasjas nr. 3-23/1998 mõisteti Kohtla-Järve Linnavolikogult A. Blankini kasuks lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 14 000 krooni ja riigituludesse riigilõivu 760 krooni. A. Blankini kaebus jäeti rahuldamata sunnitult teenistusest puudutud aja eest tasu nõudes ja kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitise nõudes. Kohus leidis, et: A. Blankin esitas kohtule kaebuse
26. juulil
27. a. Asjakohatu on kaebaja väide, et ta sai oma õiguste rikkumisest teada alles
28. juunil
29. a., mil Viru Ringkonnakohus tegi täiendava otsuse. Kaebaja pöördus juba
30. novembril
31. a. Ida-Viru maavanema poole palvega kontrollida KohtlaJärve Linnavolikogu otsust tema volituste ennetähtaegse lõpetamise kohta. Seega, nõue teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu ja puhkusehüvitise saamiseks tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. Vastavalt ATS §-le 134 lg. 4 on ametiasutus lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu palga. Kuna linnavolikogu pole kohtule esitanud tõendeid, et kaebajale maksti lõpparve välja enne ühe kuu möödumist, siis tuleb linnavolikogult A. Blankini kasuks välja mõista ühe kuu palk, s.o. 14 000 krooni. Lepingust nähtub, et kaebuse esitaja kohustub kandma esindaja arvele 15 000 krooni kümne päeva jooksul Kohtla-Järve Linnakohtu halduskohtuniku otsuse tegemise päevast.

§ 69lg.

1 kohaselt mõistab kohus, kui ta kaebuse rahuldab, kaebuse esitaja palvel kohalikult omavalitsuselt kaebaja kasuks välja kõik tema poolt kantud kohtukulud. Kuna kaebaja pole kohtukulusid kandnud, siis puudub nende väljamõistmiseks alus. A. Blankin esitas halduskohtuniku selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus teha uus otsus ja Kohtla-Järve Linnavolikogult välja mõista teenistusest sunnitult puudutud aja eest 98 000 krooni, kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitis 14 000 krooni ja tasuna õigusabi eest 15 000 krooni. Apellant väitis, et: Kaebus on esitatud

§-s 7 lg. 1 sätestatud tähtaja jooksul, sest kaebaja sai oma õiguste rikkumisest teada

1. juunil
2. a., mil Viru Ringkonnakohus tegi täiendava otsuse.

§ 69lg.

1 alusel pidanuks halduskohtunik kaebaja kasuks välja mõistma kohtukulud, sest õigusteeninduse lepingust nähtub, et kaebaja kohustub kandma esindaja arvele 15 000 krooni. Viru Ringkonnakohtu

1. mai
2. a. otsusega tühistati apelleeritud kohtuotsus Kohtla-Järve Linnavolikogult A. Blankini kasuks 14 000 krooni väljamõistmise ja 760 krooni kohtukulude väljamõistmise osas riigituludesse ning jäeti A. Blankini kaebus lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 14 000 krooni nõudes rahuldamata. Muus osas jäeti halduskohtuniku otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et: A. Blankin pole Kohtla-Järve Linnavolikogu
3. novembri
4. a. otsust nr. 97 ja sama linnavolikogu
5. detsembri
6. a. käskkirja ATS § 135 korras ja

§-s 7 lg. 1 sätestatud tähtajal vaidlustanud. Seetõttu on õige linnakohtu halduskohtuniku otsus osas, millega jäeti rahuldamata A. Blankini nõue saada tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest ja puhkusehüvitist. Halduskohtunik jättis õigesti rahuldamata kohtukulude hüvitamise nõude. Blankini nõue 14 000 krooni väljamõistmiseks lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest pole põhjendatud, sest Kohtla-Järve Linnavolikogu

1. juuni
2. a. otsusest nr. 151, millega taastati A. Blankini volitused linnavolikogu liikme ja esimehena, ei nähtu, et linnavolikogu oleks vastavalt KOKS §-dele 17 lg. 3 ja 22 p. 20 lugenud A. Blankini palgalisel ametikohal olevaks ja määranud tema palgaks 14 000 krooni kuus. A. Blankini esindaja vandeadvokaat V. Kaasik esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule ning välja mõista Kohtla-Järve Linnavolikogult A. Blankini kasuks kohtukulud vastavalt täiendavalt esitatavale kohtukulude aruandele. Kassaator leiab, et: Kohtla-Järve Linnavolikogu pidanuks Viru Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a. otsuse täitmiseks A. Blankini teenistusse ennistama ja maksma talle ATS § 135 kohaselt tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Ringkonnakohus jättis ebaõigesti rahuldamata A. Blankininõude saada hüvitist teenistusest sunnitult puudutud aja eest ja puhkusehüvitist. Halduskohtunik vaatas A. Blankini kaebuse läbi tähtaja möödalaskmisele tähelepanu pööramata, sellega vaikides ennistades tähtaja. Seetõttu pidi halduskohtunik tegema ühe

§-s 19 märgitud kohtulahenditest. Kohtla-Järve Linnavolikogu esindaja vandeadvokaat Arvo Suubani kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Kohtla-Järve Linnavolikogu esimehe kohale ennistatud A. Blankin nõudis halduskohtule esitatud kaebuses tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, kompensatsiooni kasutamata jäänud puhkuse eest ja tasu lõpparve maksmisega viivitatud aja eest. Sellisest nõudest tulenev vaidlus pole tsiviilasi TsMS § 1 lg. 2 mõttes, sest vaidlus pole tekkinud tsiviil- või tööõigussuhetest, vaid avalik-õigusliku iseloomuga avaliku teenistuse suhtest. Tegemist on muu avalik-õigusliku vaidlusega

§ 4lg.

2 mõttes.

1. A. Blankini vabastamine linnavolikogu esimehe ametikohalt tunnistati seadusevastaseks Viru Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a. otsusega. Selle otsusega ringkonnakohus ei mõistnud ega ei saanudki A. Blankini kasuks välja mõista tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, sest halduskohtus vaidlustas A. Blankini vabastamise otsust mitte A. Blankin, vaid

§ 5lg.

3 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg. 4 alusel protesti esitanud maavanem. ATS §-st 135 lg. 1 tuleneb, et tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest saab nõuda teenistusest vabastatud ametnik, kes nõuab teenistusse ennistamist. Kohtla-Järve Linnavolikogu

1. juuni
2. a. otsusega nr. 151 taastati A. Blankini volitused linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehena. Selles otsuses märgiti, et juhindutakse Viru Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a. otsusest, millega A. Blankini vabastamine loeti seadusevastaseks. Faktiliselt toimus seadusevastaselt vabastatud A. Blankini ennistamine linnavolikogu esimehe ametisse. Kui seadusevastaselt vabastatud ametnik nimetatakse uuesti ametisse sel põhjusel, et vabastamine loeti kohtuotsusega seadusevastaseks, siis on tegemist teenistusse ennistamisega Avaliku teenistuse seaduse mõttes koos kõigi sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Ennistamise otsusega ei lahendanud linnavolikogu A. Blankinile teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu maksmist.

§ 7lg.

1 kohaselt arvutatakse halduskohtusse pöördumise ühekuulist tähtaega päevast, mil isik sai teada või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. See aeg ei saa olla möödunud enne faktilist ennistamist, kui on tegemist teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu nõudmisega. Kuna A. Blankin ennistati teenistusse

1. juunil 1998 ja ta esitas Kohtla-Järve Linnakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles nõudis tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest esmaspäeval,
2. juulil 1998, siis ei saa halduskohtusse pöördumise ühekuuline tähtaeg teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu nõudes olla möödunud. Seega on kohtud ebaõigesti leidnud, et A. Blankini nõue tasule teenistusest sunnitult puudutud aja eest on aegunud.
3. A. Blankin nõudis
4. juulil
5. a. Kohtla-Järve Linnakohtu halduskohtunikule esitatud kaebuses rahalist hüvitist
6. novembrist
7. a. kuni
8. juunini
9. a. kasutamata jäänud puhkuse eest. Eesti Vabariigi puhkuseseaduse § 4 lg. 1 p. 4 kohaselt arvatakse peale tegelikult töötatud aja tööaasta hulka ka töölt sunnitult puudumise aeg, kui töötaja on tööle ennistatud. Tulenevalt ATS §-st 13 lg. 1 laieneb Puhkuseseaduse see säte ka ametnikele. A. Blankin oli linnavolikogu otsusega teenistusse ennistatud. Vastavalt Puhkuseseaduse §-le 26 on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist. Õigus rahalisele hüvitisele kasutamata jäänud puhkuse aja eest tekib teenistusest vabastamisel. Teenistusse ennistatud A. Blankin vabastati teenistusest umbusalduse avaldamise tõttu Kohtla-Järve Linnavolikogu
10. juuni
11. a. otsusega. Kaebuse halduskohtunikule esitas ta
12. juulil
13. a. Seega oli nõue saada kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist esitatud

§-s 7 lg. 1 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul.

1. Teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise otsustamisel tuleb silmas pidada ATS § 135 eesmärki, milleks on anda ebaseaduslikult vabastatud ametnikule õigus saada tasu kogu aja eest, mil ta oli temast sõltumatutel põhjustel ilma töötasuta. Kooskõlas selle eesmärgiga tuleb teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstava tasu hulgast maha arvata hüvitis, mida ebaseadusliku vabastamise tõttu maksti seaduse või muu üldakti alusel. Kohtla-Järve linna põhimääruse punkti 19.8 kohaselt on linnavolikogu esimehel volituste lõppemisel palgalisel ametikohal õigus saada ametipalga ulatuses iga kuu kompensatsiooni kuni uue töökoha leidmiseni, kuid mitte rohkem kui kuus kuud, kui seadus ei sätesta teisiti. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas A. Blankini vabastamisel kohaldati Kohtla-Järve linna põhimääruse punkti 19.
2. Teenistusse ennistatud ametnikule tuleb maksta tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, lähtudes tema asemele võetud ametniku ametipalgast. Kui see ametipalk on väiksem, kui oli teenistusest ebaseaduslikult vabastatud ametniku ametipalk, siis tuleb arvesse võtta, et Palgaseaduse § 4 lg. 1 kohaselt peab palgatingimuste muutmisest ette teatama vähemalt üks kuu. Selle ühekuuse perioodi eest tuleb ametnikule teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmisel lähtuda ebaseaduslikult vabastatud ametniku ametipalgast. Vastavalt KOKS §-le 17 lg. 3 on volikogu esimehe ametikoht volikogu otsusel palgaline. Järelikult võib volikogu esimehe ametikoht olla ka mittepalgaline. Kui mittepalgalisele volikogu esimehele makstakse volikogu esimehe ametiülesannete täitmise eest rahalist hüvitist, siis tuleb ATS § 135 lg. 1 järgi teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmisel lähtuda volikogu esimehele makstavast rahalisest hüvitisest, sest puudub ametipalk, millest lähtuvalt seda tasu arvutada. Sellisest hüvitisest lähtumisel tuleb kohaldada Palgaseaduse § 4 lg. 1, kui hüvitis on väiksem ebaseaduslikult vabastatud ametniku ametipalgast. A. Blankinile teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise otsustamiseks tuleb tuvastada, kui suur oli teenistusest sunnitult puudutud aja kestel see ametipalk või hüvitis, mida maksti uuele linnavolikogu esimehele.
3. ATS § 45 ei täpsusta ametnike puhkusetasu arvutamise korda. Vastavalt Puhkuseseaduse §-le 24 kehtestab puhkusetasu arvutamise korra Vabariigi Valitsus. Puhkusetasu arvutamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse
4. detsembri
5. a. määrusega nr. 278 kinnitatud Keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise korraga. Vastavalt korra punktile 1 laieneb selle määrusega kinnitatud puhkusetasu arvutamise kord ka avalikele teenistujatele. Korrast tulenevalt arvutatakse puhkusetasu keskmisest palgast. Korra punkti 7 kohaselt arvutatakse keskmise palga hulka kõik palgana käsitletavad summad. Palgaseaduses ei ole tasu teenistusest sunnitult pudutud aja eest selgesõnaliselt palga hulka arvatud. Samas makstakse ennistatud ametnikule teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasuna seda palka, mida ta oleks töötamise korral saanud. Puhkuseseaduse § 4 lg. 1 p. 4 kohaselt arvatakse tööaasta hulka ka töölt sunnitult puudutud aeg, kui töötaja oli tööle ennistatud. Järelikult tuleb teenistusse ennistatud ja hiljem teenistusest vabastatud ametnikule puhkusetasu arvutamisel arvesse võtta ka tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. A. Blankinile kasutamata jäänud puhkuse eest rahalise hüvitise arvutamisel tuleb arvesse võtta tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kui A. Blankin sai pärast volikogu esimehe ametikohale ennistamist mitte palka, vaid tööaja rahalist kompensatsiooni, siis tuleb, arvestades Puhkuseseaduse § 26 eesmärki, kasutamata jäänud puhkuse eest rahalise hüvitise arvutamisel arvesse võtta ka see kompensatsioon.
6. Kuna ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et A. Blankin on rikkunud kohtusse pöördumiseks ettenähtud ühekuulist tähtaega, siis kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
7. Kassatsioonkaebuses palutakse mõista välja Kohtla-Järve Linnavolikogult A. Blankini kasuks kohtukulud vastavalt täiendavalt esitatud kohtukulude aruandele. Sellist kohtukulude aruannet pole Riigikohtu halduskolleegiumile esitatud. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et tulenevalt

§-st 69 lg. 1 mõistetakse kohtukulud välja kaebuse rahuldamise korral. Käesolevas asjas pole kassaator taotlenud uue otsuse tegemist, millega rahuldada A. Blankini kaebus. Kassaator taotles asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Asja uueks arutamiseks saatmisel pole võimalik välja mõista kohtukulusid. Juhindudes

§-dest 57 p 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Avo Blankini kassatsioonkaebus. Tühistada Viru Ringkonnakohtu

1. mai
2. a. otsus haldusasjas nr. II-3-14/99 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada osaühingule Advokaadibüroo V. Kaasik & Ko kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
3. novembril 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel