← Eesti

3-3-1-43-99

3-3-1-43-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. oktoobril 1999 Pihtla Vallavolikogu, Pihtla Vallavalitsuse, Toomas Aaviku ja Ahto Tahki esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine maa ostueesõigusega erastamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
  2. oktoobril 1999 avalikul kohtuistungil läbi Pihtla Vallavolikogu, Pihtla Vallavalitsuse, Toomas Aaviku ja Ahto Tahki esindaja Mihkel Tuusi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  3. jaanuari
  4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/7/
  5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Pihtla Vallavolikogu, Pihtla Vallavalitsuse, Toomas Aaviku ja Ahto Tahki esindaja Mihkel Tuus, Jaanus Sall ja tema esindaja Ülle Kullör. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
  6. detsembril
  7. a. sõlmitud ostu-müügi lepinguga omandas Toomas Aavik endises Pihtla külanõukogus Vanamõisa külas Kõljala sovhoosi territooriumil asuva endise "Sauna" talu elamu. Kõljala sovhoosi direktori
  8. mai
  9. a. käskkirja nr. 45 punktiga 2 anti T. Aaviku kasutusse temale kuuluva elamu juurde 0,5 ha õue-aiamaad.Selle käskkirja alusel koostati
  10. oktoobril 1986 maa looduses eraldamise akt. T. Aavik ehitas sellele maatükile ehitusloata uue elumaja. T. Aaviku avalduse alusel otsustas Pihtla Vallavolikogu
  11. juuli
  12. a. otsuse nr. 22 punktiga 1.4 väljastada T. Aaviku elamule kasutusloa. Selle otsuse alusel andis Pihtla Vallavalitsus
  13. juulil 1996 T. Aavikule ehitise kasutusloa. Pärast seda kanti elamu riiklikusse hooneregistrisse.
  14. juulil
  15. a. notariaalselt tõestatud ostu-müügi lepingu järgi müüs T. Aavik temale kuulunud elamu Ahto Tahki ja Vija Tahki kaasomandisse. Pihtla Vallavalitsuse
  16. aprilli
  17. a. korraldusega nr. 87 määrati Maareformi seaduse § 9 lg 1 p. 1 alusel Vanamõisa külas "Sauna" elamu juurde ostueesõigusega erastatava maaüksuse suuruseks 2 ha (endise Ranso talu lahustükk nr. 17a). Sama korraldusega jäeti see maatükk endise Ranso talu maa suhtes õigustatud subjektiks tunnistatud Jaanus Sallile tagastamata.
  18. juunil 1998 esitas J. Sall Pihtla Vallavolikogule avalduse, milles palus tühistada vallavolikogu
  19. juuli
  20. a. otsuse nr. 22 T. Aavikule kuulunud elamule kasutusloa andmise osas. Pihtla Vallavolikogu
  21. juuli
  22. a. otsusega nr. 31 jäeti J. Salli avaldus rahuldamata. J. Sall esitas
  23. augustil 1998 Saare Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada Pihtla Vallavolikogu
  24. juuli
  25. a. otsuse nr. 22 p. 1.4 ja
  26. juuli
  27. a. otsuse nr. 31 ning Pihtla Vallavalitsuse
  28. aprilli
  29. a. korralduse nr. 87 seadusevastasteks. Kaebaja leidis, et antud juhtumil oli ehitisele kasutusloa andmine seadusevastane, sest T. Aavikule kuulunud elamu oli õigusliku aluseta püstitatud ehitis. Kaebaja väitis, et Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 kohaselt ei või õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmisega rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Saare Maakohtu halduskohtuniku
  30. oktoobri
  31. a. otsusega haldusasjas nr. 4-39/2-1998 jäeti J. Salli kaebus rahuldamata. Halduskohtunik leidis, et T. Aavikule maa andmine toimus kooskõlas tol ajal kehtinud Maakoodeksi §-dega 42, 79 ja
  32. Halduskohtunik asus seisukohale, et T. Aaviku elamule kasutusloa andmine oli samuti seaduslik. Ekslik on kaebaja väide, et A. Tahkil ja V. Tahkil pole õigust maad ostueesõigusega erastada. Hooneregistris on nad registreeritud elamu omanikena. Halduskohtunik jõudis järeldusele, et vaidlustatud õigusaktid ei ole vastuolus seadusega. J. Sall esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsuse ja teha uus otsus ning rahuldada tema kaebus. Apellant leidis, et halduskohtunik kohaldas seadust vääralt. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  33. jaanuari
  34. a. otsusega haldusasjas nr. II-3/7/99 rahuldati apellatsioonkaebus, Saare Maakohtu halduskohtuniku
  35. oktoobri
  36. a. otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega tunnistati Pihtla Vallavolikogu
  37. juuli
  38. a. otsuse nr. 22 punkt 1.4 ning
  39. juuli
  40. a. otsus nr. 31 seadusevastasteks. Selle kohtuotsusega tehti Pihtla Vallavolikogule ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Sama kohtuotsusega tunnistati Pihtla Vallavalitsuse
  41. aprilli
  42. a. korraldus nr. 87 seadusevastaseks ja tehti vallavalitsusele ettepanek asi uuesti läbi vaadata ning teha uus otsus. Ringkonnakohus leidis, et Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 lg 1 järgi on õigusliku aluseta püstitatud ehitiseks ehitis, mis on püstitatud maakasutusõiguseta või ehitusloata. Ehitist saab lugeda õiguslikul alusel püstitatuks, kui mõlemad seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Ringkonnakohus märkis, et "Maareformi seaduse järgi on maa tagastamata jätmise aluseks nii teisele isikule kuuluva seadusliku ehitise kui ka ehitusloa olemasolu, seega on kasutusloa ja ehitusloa andmisel maareformis ühesugused õiguslikud tagajärjed". Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 lg 1 järgi toimub õigusliku aluseta ehitisele kasutusloa andmine Planeerimis- ja ehitusseaduse § 70 alusel. PES § 70 lg 2 võimaldas ehitusluba välja anda enne
  43. aasta
  44. novembrit tekkinud maakasutusõiguse alusel vaid juhul, kui sellega ei rikuta maareformi õigustatud subjekti õigusi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei saa anda omavolilisele ehitisele kasutusluba, kui sellega rikutakse maareformi õigustatud subjekti õigusi. Eeltoodu põhjal on vaidlustatud vallavolikogu otsused vastuolus Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-ga 14 ja PES §-ga 70 ning vallavalitsuse korraldus on vastuolus MRS §-ga 6 lg 2 p.
  45. Pihtla Vallavolikogu, Pihtla Vallavalitsuse, T. Aaviku ja A. Tahki esindaja M. Tuus esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada otsuse ja teha asjas uus otsus ning jätta J. Salli kaebus rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus tõlgendas Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 lg 1 ebaõigesti. Ringkonnakohus tegi ebaõige järelduse, et ehitis, mille püstitamiseks oli küll maakasutusõigus, kuid puudus ehitusluba, on Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse mõttes õigusliku aluseta püstitatud ehitis. Kassaator märgib, et "seaduse süstemaatilise tõlgendamise järgi on sellist ehitist, mille püstitamiseks oli olemas maakasutusõigus, kuid puudus ehitusluba, õige lugeda seadusliku aluseta, kuid õiguslikul alusel püstitatud omavoliliseks ehitiseks". AÕS RakS § 14 eesmärgiks on allutada selles paragrahvis sätestatud regulatsioonile sellised ehitised, mis on püstitatud ilma igasuguse õigusliku aluseta. T. Aavikule elamu kasutusloa andmisega seadustati tema poolt omavoliliselt püstitatud ehitis. Seega pole antud juhtumil tegemist õigusliku aluseta püstitatud ehitisega. J. Salli esindaja kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
  46. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 lg 1 sätestab, et maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, on Asjaõigusseaduse § 16 kohaselt maatüki oluline osa. Maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ehitise või selle osa suhtes kohaldatakse Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 ning ehitist võib käsutada pärast kasutusloa andmist ehitisele. Õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine toimub Planeerimis- ja ehitusseaduse § 70 alusel. Ehitis kantakse PES § 58 lg 7 järgi ehitiste kohta peetavasse registrisse pärast kasutusloa saamist. Kohtutoimikute materjalidest nähtub, et
  47. juulil 1996 andis Pihtla Vallavalitsus T. Aavikule Vanamõisa külas kuulunud elamule kasutusloa. Elamu kanti riiklikusse hooneregistrisse.
  48. juulil
  49. a. notariaalselt tõestatud ostu-müügi lepinguga müüs T. Aavik selle elamu A. Tahki ja V. Tahki kaasomandisse. Seega on antud juhtumil kasutusloa saanud ehitist juba käsutatud Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 lg 1 mõttes.
  50. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 3 kohaselt on ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks maareformi seadustes sätestatud alustel ja korras. MRS § 22 lg 1 järgi saavad teiste hulgas ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. Asjaõigusseaduse § 81 kohaselt piisab omandiõiguse tunnustamiseks, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Omandi tõendamiseks võib kasutada lepinguid, testamenti, sõltumatute registrite kandeid jne., millest ilmneb, et isik on asja omanik. Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 kehtestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama seaduse § 95 lg 1 sätestab, et isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Selle sätte järgi on vallasasja omandamine võimalik ka isikult, kes ei olnud õigustatud omandit üle andma. Haldusasja materjalide juures olevas "Sauna" majavalduse toimikus nr. 500/4049 on
  51. juulil
  52. a. notariaalselt tõestatud ostu-müügi leping, mille kohaselt T. Aavik müüs ning A. Tahk ja V. Tahk ostsid võrdsetes mõttelistes osades Pihtla vallas Vanamõisa külas asuvad hooned ja rajatised. Esimese astme kohtu toimikus on Saare Maakohtu
  53. märtsi
  54. a. otsus, millega jäeti Jaanus Salli hagi Ahto Tahki ja Vija Tahki vastu "Sauna" talu elamu omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks rahuldamata. See kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  55. septembri
  56. a. otsusega tsiviilasjas nr. II-2/724/
  57. Seega on seadusjõus ostu-müügi leping, mille alusel on A. Tahk ja V. Tahk Pihtla vallas Vanamõisa külas asuva "Sauna" majavalduse omanikud. Selle lepingu punktis 6 on sätestatud müüja ja ostja kokkulepe omandi ülemineku kohta. Lepingu sama punkti järgi anti ehitis lepingule allakirjutamisega üle omandaja valdusse. Saare Maakonna Hooneregistritalituse
  58. novembri
  59. a. tõendi nr. 2012 kohaselt on Pihtla vallas Vanamõisa külas asuva "Sauna" elamu omanikud A. Tahk ja V. Tahk, kumbki 1/2 mõttelises osas. Ringkonnakohus pole nendele tõenditele tähelepanu pööranud. Sellega rikkus ringkonnakohus HKS § 38 lg 4 ja TsMS § 330 lg
  60. Nimetatud protsessiõiguse normide rikkumine võis viia asja ebaõigele otsustamisele.
  61. MRS § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse
  62. novembri
  63. a. määrusega nr. 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korra punkt 11 sätestab, et maa ostueesõigusega erastamise avaldusele lisatakse ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid (hooneregistri teatis, seaduslikus korras väljaantud ehitusluba, väljavõte ehitusloa väljaandmise registrist, suvila või aiamaja üleandmis-vastuvõtmisakt, ostu-müügileping vms.) ning avaldaja valduses olevad senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maa kasutamiseks andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, krundi plaan vms.) ja maa plaanid. Sama korra punkti 13 kohaselt avab ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgne linna- või vallavalitsus avaldaja poolt esitatud dokumentide ja andmete alusel maa ostueesõigusega erastamise toimiku ja teostab eeltoimingud. Vallavalitsuse vaidlustatud korraldusega määrati Vanamõisa külas "Sauna" elamu juurde ostueesõigusega erastatava maaüksuse suurus. Haldusasja materjalide juures ei ole selle maa ostueesõigusega erastamise toimikut. Nimetatud toimiku materjalid võivad olla olulised ja vajalikud vallavalitsuse vaidlustatud korralduse seaduslikkuse kontrollimisel. Eeltoodu põhjal kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  64. jaanuari
  65. a. otsus tuleb tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Pihtla Vallavolikogu, Pihtla Vallavalitsuse, Toomas Aaviku ja Ahto Tahki esindaja Mihkel Tuusi kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  66. jaanuari
  67. a. otsus haldusasjas nr. II-3/7/99 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada Pihtla Vallavolikogu, Pihtla Vallavalitsuse, Toomas Aaviku ja Ahto Tahki esindajale Mihkel Tuusile kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
  68. oktoobril 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.